Nõuded on kehtestatud järgmiste toodete koostise, nimetamise ja märgistamise kohta:

• looduslik mineraalvesi,
• allikavesi,
• joogivesi.

Looduslik mineraalvesi on maapõuest pärinev vesi, mis peab vastama loodusliku mineraalvee kohta kehtestatud nõuetele. Veeseaduse määratluse kohaselt on looduslik mineraalvesi joogiks kasutatav mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub saastumise eest kaitstud allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või kunstlikult kasutatavaks muudetud veehaarde kaudu. Looduslikku mineraalvett võib Euroopa Liidus müüa üksnes siis, kui ühe liikmesriigi vastutav asutus on seda tunnustanud loodusliku mineraalveena. Eestis on selline asutus Terviseamet. Euroopa Liidus tunnustatud ja müüa lubatud mineraalvete loeteluga saab tutvuda Euroopa Komisjoni veebilehel.

Allikavesi on vesi, mis on ette nähtud tarbimiseks joogiveena algsel looduslikul kujul ja mida villitakse veevõtukohas ning mis vastab allikaveele kehtestatud nõuetele.

Joogivesi on töötlemata või töödeldud vesi, mis vastab joogivee kohta kehtestatud nõuetele ja mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijateni jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis. Joogivee märgistamise kohta erinõudeid kehtestatud ei ole.

Mineraalvesi võib olla efervestsentne ehk kihisev. See on vesi, mis eraldab veevõtukohas ning pärast villimist tavapärasel temperatuuril ja rõhul iseenesest ja selgelt nähtaval viisil süsinikdioksiidi. Sellised veed jaotatakse kolme rühma, mille puhul kasutatakse järgmisi nimetusi:

• „looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi“ – vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus on pärast allikast vee võtmist, dekanteerimist ja villimist sama, mis veevõtukohas, arvestades et vajaduse korral lisatakse põhjaveekihi süsinikdioksiidi sama suurel määral, nagu seda nimetatud toimingute käigus vabanes, ja võttes arvesse ka tavalisi tehnilisi kõrvalekaldeid;
• „allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi“ – vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus on pärit põhjaveekihist ja selle sisaldus pärast allikast vee võtmist, dekanteerimist ja villimist on suurem kui veevõtukohas kindlaks tehtud süsinikdioksiidisisaldus;
• „karboniseeritud looduslik mineraalvesi“ – vesi, millele on lisatud muu päritoluga kui põhjaveekihist või -maardlast pärit süsinikdioksiidi.

Kui veest on vaba süsinikdioksiid täielikult või osaliselt eemaldatud, lisatakse nimetusele märge „täielikult dekarboniseeritud“ või „osaliselt dekarboniseeritud“.

Keelatud on kasutada viiteid, nimetusi, kaubamärke, tootemarginimetusi, illustratsioone või sümboleid, mis viitavad looduslikul mineraalveel puuduvatele omadustele, kasutusloa saamise kuupäevale, analüüsitulemustele või muudele samalaadsetele õigsustagatistele.

Pakendatud joogivee puhul on keelatud kasutada viiteid, nimetusi, kaubamärke, tootemarginimetusi, illustratsioone või sümboleid, mis võivad põhjustada segiajamist loodusliku mineraalveega.

Loodusliku mineraalvee müügipakendi märgistusel tuleb esitada:

• analüütiline koostis, milles esitatakse vee iseloomulikud komponendid;
• kasutatava allika asukoht ja nimi;
• teave kasutatud töötluste kohta, kui vee töötlemiseks on kasutatud lubatud töötlemisviise;
• analüütilise koostise läheduses märge: „vett on töödeldud osooniga rikastatud õhuga lubatud oksüdeerimismeetodil“, kui vett on töödeldud osooniga rikastatud õhuga;
• analüütilise koostise läheduses märge: „vett on töödeldud lubatud adsorptsioonimeetodil“, kui vett on töödeldud fluoriidi eemaldamiseks;
• nimetuse vahetus läheduses teave: „Sisaldab fluoriidi üle 1,5 mg/l: ei sobi pidevaks kasutamiseks imikutele ja alla 7 aasta vanustele lastele“ ja analüütilise koostise hulgas tegelik fluoriidisisaldus, kui vee fluoriidisisaldus on üle 1,5 mg/l.

Paikkonna, küla või koha nime võib esitada müüginimetuses tingimusel, et see viitab loodusliku mineraalvee allika asukohale ja see nimi ei ole eksitav allika asukoha suhtes. Ühest ja samast allikast pärit looduslikku mineraalvett ei tohi turustada mitme müüginimetuse all.

Kui müüginimetus erineb allika või selle kasutuskoha nimetusest, näidatakse allika või selle kasutuskoha nimi müüginimetuses kasutatud suurimatest tähtedest vähemalt poolteist korda kõrgemate ja laiemate tähtedega. Seda nõuet kohaldatakse ka loodusliku mineraalvee reklaamis kasutatava mis tahes vormis müüginimetuse puhul.

Loodusliku mineraalvee puhul on lubatud alltoodud tõendatud väited. Muud väited, millega omistatakse veele haigust vältivaid või raviga seotud omadusi, on keelatud.

Sotsiaalministri määruse nr 62 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele“ § 9 lõigetes 10 ja 11 esitatud nõudeid täites võib kasutada järgnevas tabelis toodud väiteid ning väiteid „soodustab seedimist“, „võib parandada sapieritust“ ja samalaadsed väited.

Allikavee müügipakendi märgistusel tuleb esitada:

• kasutatava allika asukoht ja nimi;
• teave kasutatud töötluste kohta, kui vee töötlemiseks on kasutatud lubatud töötlemisviise;
• analüütilise koostise läheduses märge: „vett on töödeldud osooniga rikastatud õhuga lubatud oksüdeerimismeetodil“, kui vett on töödeldud osooniga rikastatud õhuga;
• analüütilise koostise läheduses märge: „vett on töödeldud lubatud adsorptsioonimeetodil“, kui vett on töödeldud fluoriidi eemaldamiseks.

Paikkonna, küla või koha nime võib esitada müüginimetuses tingimusel, et see viitab allika asukohale ja see nimi ei ole eksitav allika asukoha suhtes. Ühest ja samast allikast pärit vett ei tohi turustada mitme müüginimetuse all.

Kui müüginimetus erineb allika või selle kasutuskoha nimetusest, näidatakse allika või selle kasutuskoha nimi müüginimetuses kasutatud suurimatest tähtedest vähemalt poolteist korda kõrgemate ja laiemate tähtedega. Seda nõuet kohaldatakse ka allikavee reklaamis kasutatava mis tahes vormis müüginimetuse puhul.

Nõuded on kehtestatud järgmiste mahlatoodete nimetamise ja märgistamise kohta:

• mahl,
• mahl kontsentreeritud mahlast,
• kontsentreeritud mahl,
• mahlapulber,
• nektar,
• tõmmismahl.

Muid vedelaid marja-, puu- ja köögiviljatooteid need nõuded ei hõlma. Määrusega mittehõlmatud toodetele tuleb anda kirjeldav nimetus, mis ei ole eksitav (nt „mahlajook“, „vesi mahlalisandiga“, „mahlajoogi kontsentraat“), ja nende märgistamisel tuleb järgida märgistamise üldnõudeid. Siinkohal tuleb rõhutada, et alltoodud nõuded kehtivad puuviljadest ja marjadest ning tomatitest valmistatud toodete kohta. Samas on soovitatav samu põhimõtteid järgida ka muudest köögiviljadest (nt rabarber, kapsas, porgand) valmistatud mahlatoodete korral.

Põllumajandusministri määruse nr 92 esitatud määratluse kohaselt on mahl käärimisvõimeline, kuid käärimata toode, mis saadakse üht või mitut liiki veatute ja küpsete, värskete või jahutamise või külmutamise abil säilitatud puuviljade/marjade söödavatest osadest ning mahlal on puuviljaliigile iseloomulik värv, lõhn ja maitse.

Mahl on toode, mis on saadud puu- ja köögiviljadest ning marjadest peamiselt füüsikaliste töötlemisviiside abil (nt pressimine või tsentrifuugimine) ning mida ei ole lahjendatud ega magustatud. Kasutatavad viljad võivad olla värsked, jahutatud või säilitatud külmutatuna.

Mahl kontsentreeritud mahlast on toode, mis saadakse kontsentreeritud mahlast, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett. Sellise toote nimetus on näiteks „apelsinimahl kontsentreeritud mahlast“.

Lisaainete määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohaselt on mahladele lubatud lisada teatud lisaaineid. Samuti võib mahladele lisada vitamiine ja mineraalaineid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1925/2006. Lisaainega ja lisatud vitamiinidega mahl ei ole enam 100% mahl ja selle märgistusel ei tohi kasutada väljendit „100%“.

Mahladele ei ole lubatud lisada suhkruid. Seetõttu ei tohi mahla märgistusel kasutada ka väidet „ilma lisatud suhkruta“ või muud sarnast väidet. Erandina võib suhkrut lisada astelpajumahlale. Sellisel juhul tuleb kasutada nimetust „astelpajumahl suhkruga“.

Väljendi „värskelt pressitud“ kasutamine ei ole soovitatav mahla korral, mis on tootjamaal viljadest pressitud ja seejärel riknemise vältimiseks pastöriseeritud ja tarbijapakendisse pakendatud. Väljendiga soovitakse eelkõige teada anda, et see ei ole valmistatud kontsentreeritud mahlast, kuid tarbija jaoks tähendab „värskelt pressitud“ enamasti mahla, mis on mõeldud joomiseks kohe või lühikese aja jooksul pärast pressimist.

Mahla nõuetele vastava toote puhul tuleb kasutada nimetust „mahl“ või „mahl kontsentreeritud mahlast“. Sellele võib lisada väljamõeldud nimetuse nt smuuti.

Nektar on toode, mis saadakse vee ja suhkru, magusainete ja/või mee lisamisel mahlale, kontsentreeritud mahlale, püreele, kontsentreeritud püreele või nende segule. Nektarite korral on määruse lisas 2 esitatud minimaalne mahla-, püree- või nende segu sisaldus. Minimaalne mahla-, püree- või nende segu sisaldus esitatakse märgistusel toote nimetusega samas vaateväljas koos sõnadega „puuviljasisaldus vähemalt …%“ või „marjasisaldus vähemalt …%“ või „puuvilja-/marjasisaldus vähemalt …%“.

Väiteid selle kohta, et nektarile ei ole lisatud suhkruid, või teisi tarbija jaoks samasisulisi väiteid võib esitada ainult siis, kui nektarile ei ole lisatud mono- või disahhariide või teisi magustamise eesmärgil lisatud toite, kaasa arvatud magusained. Kui nektar sisaldab looduslikke suhkruid, esitatakse lisaks väitele märgistusel teave „sisaldab looduslikult esinevaid suhkruid“.

Mahla ja mahla kontsentreeritud mahlast segu ning nektari, mis on osaliselt või täielikult saadud ühest või mitmest kontsentreeritud tootest, märgistusel esitatakse vastavalt sõnad „kontsentreeritud mahlast“ või „kontsentreeritud püreest“ või „osaliselt kontsentreeritud mahlast“ või „osaliselt kontsentreeritud püreest“. See teave esitatakse toote nimetuse vahetus läheduses, taustast hästi eristatavana ja selgelt nähtavana. Näiteks „apelsinimahl osaliselt kontsentreeritud mahlast“, „ploomi-kirsinektar kontsentreeritud mahlast ja püreest“.

Kontsentreeritud mahl on toode, mis saadakse mahlast osa vee eraldamisega. Kui kontsentreeritud mahl on ette nähtud lõpptarbijale, peab mahlast olema eraldatud vähemalt 50% vett. Märgistustel kasutatakse tihti ka nimetust „mahlakontsentraat“, kuid korrektne ja õigusakti nõuetele vastav nimetus on „kontsentreeritud mahl“.

Mahlapulber on mahlast saadud toode, kus peaaegu kogu vesi on füüsikaliselt eraldatud.

Tõmmismahl on toode, mille saamiseks leotatakse vees kuivatatud terveid puuvilju või viljaliharikkaid terveid puuvilju, mille mahla ei ole võimalik füüsikaliste töötlemisviiside abil eraldada. Näiteks on tuntud kuivatatud mustadest ploomidest valmistatud tõmmismahl.

Üht liiki viljadest valmistatud mahlatoodete puhul kasutatakse nimetuses vilja nimetust. Näiteks „õunamahl“, „punasesõstramahl“, „apelsinimahl kontsentreeritud mahlast“ või „jõhvikanektar“.

Eri liiki viljadest valmistatud mahlatoodete nimetuses märgitakse kasutatud viljade nimetused mahla või püree mahulise sisalduse alanevas järjestuses. Näiteks „apelsini-mangomahl“, „õuna-pirni-kirsimahl kontsentreeritud mahlast“, „mango-mandariininektar“. Kolmest ja enamast liigist valmistatud mahlatoodete nimetuses võib kasutada sõnu „mitme puuvilja“ või „mitme marja“ või „mitme puuvilja/marja“ või teisi sama tähendusega sõnu või märkida kasutatud puuviljaliikide arv. Näiteks „5 vilja mahl“, „õuna ja marjade segamahl“, „nektar troopilistest puuviljadest“. Puuviljade ja marjade nimetamisel tuleb kasutada korrektseid botaanilisi nimetusi või üldnimetusi, mis on toodud määruse lisas 1. Näiteks on õiged üldnimetused greip (mitte greipfruut või greipfruit), guajaav, must sõstar (mitte mustsõstar), granadill (mitte passion või kannatusvili).

Koostisosade loetelus ei pea esitama aineid, mida kasutatakse mahlatoodetes nende sisalduse taastamiseks täpselt vajalikus koguses. Mahla võib taastada sama liiki puuviljadest sobiva füüsikalise töötlemisviisi abil saadud lõhna, maitset, viljaliha ja puuviljarakke. Täiendava viljaliha või puuviljarakkude lisamine esitatakse aga märgistusel koostisosade loetelus.

Hapu maitse reguleerimiseks lisatud kontsentreeritud või kontsentreerimata sidruni- või laimimahl tuleb nimetada koostisosade loetelus, kuid sidruni- või laimimahla ei pea esile tooma mahlatoote nimetuses. Sellise kontsentreeritud mahla puhul, mis ei ole ette nähtud tarbijale üleandmiseks, esitatakse pakendil, pakendile kinnitatud märgistusel või kauba saatedokumendis teave lisatud sidrunimahla, laimimahla või happesuse regulaatori kohta ning samuti tuleb esitada selle koostisosa kogus.

Määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 22 kohaselt nõutakse koostisosa koguse märkimist, kui koostisosa on esitatud toidu nimetuses või on märgistusel pildina esile toodud. See nõue kehtib ka mahlatoodetele, mille puhul esitatakse kasutatud viljade nimetused mahlatoote nimetuses eespool kirjeldatud reeglite kohaselt. Näiteks nimetuse „õuna-pirni-kirsimahl kontsentreeritud mahlast“ korral tuleb märgistusel esitada mahlade kogused protsentides, nimetuse „mitme vilja mahl“ korral peavad koostisosad olema esitatud koostisosade loetelu kaalu alanevas järjestuses, kui aga märgistusel on pildid, siis tuleb esitada piltidele vastavalt mahlade kogused protsentides.

Koostisosa protsenti ei pea esitama ainult ühest marja või vilja liigist koosneva nektari korral, sest neile juba kehtib nõue esitada toote nimetuse juures mahla või püree sisaldus protsentides. Kui aga tegemist on seganektariga, kus mahlasisalduse protsent esitatakse üldiselt, tuleb ikkagi esile tuua ka iga nimetuses või pildil rõhutatud koostisosa sisaldus.

NÄITEID MAHLATOODETE NIMETUSTEST

Alkohoolsed joogid

Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu jook etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.

Toidualase teabe määruses (EL) nr 1169/2011 on mitmeid erandeid jookide kohta, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi. Nende puhul ei pea esitama koostisosade loetelu ega toitumisalast teavet. Seega, kui on asjakohane, tuleb selliste alkohoolsete jookide märgistusel esitada:

• toidu nimetus,
• allergiat või talumatust põhjustavad koostisosad,
• netokogus,
• säilimisaeg* jookidel, mille etanoolisisaldus on alla 10 mahuprotsendi,
• säilitamise ja/või kasutamise tingimused,
• toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress,
• päritolu**,
• tarvitamisjuhis,
• etanoolisisaldus mahuprotsentides.

* Säilimisaega ei ole vaja märkida järgmistel jookidel: veinid, liköörveinid, vahuveinid, aromatiseeritud veinid ja sarnased tooted, mis on saadud muudest puuviljadest ja/või marjadest kui viinamarjad, ning CN rubriiki 2206 00 kuuluvad joogid, mis on saadud viinamarjadest või viinamarjavirdest.

** Päritoluriik või lähtekoht esitatakse, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada. Viinamarjaveinide puhul on lähtekoha märkimine kohustuslik. 

Alkohoolsete jookide kirjeldused ja nimetused on rangelt reguleeritud. Seaduslikke nimetusi tohib kasutada vaid määratlustele vastavate jookide korral (vaata täpsemalt altpoolt).

Joogi puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, ei pea toitumisalast teavet esitama, ent kui seda tehakse, võib esitada üksnes energiasisalduse või kogu kohustusliku toitumisalase teabe. Energiasisalduse esitamine võib peagi muutuda kohustuslikuks, mistõttu võiks seda juba praegu selliste jookide märgistusel näidata. Samuti on soovitatav esitada koostisosade loetelu müügipakendil või elektroonilise vahendi kaudu.

Joogi puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, ei pea koostisosade loetelu esitama. Siiski tuleb märgistusel nimetada allergiat või talumatust põhjustavad koostisosad. Koostisosade loetelu puudumise korral kasutatakse sõna „sisaldab“, millele järgneb määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas loetletud aine või toote nimi. Näiteks likööri märgistusel väljend „Sisaldab piima“. Allergeeni eraldi märkimine ei ole kohustuslik, kui see sisaldub toote nimetuses, näiteks „munaliköör“.

Üle 1,2 mahuprotsendiga jookide etanoolisisaldus esitatakse samas vaateväljas toote nimetuse ja netokogusega. Etanoolisisaldus esitatakse ainult kuni ühe kümnendkoha täpsusega. Sellele järgneb sümbol „% vol“ (mahuprotsent) ning sellele võib eelneda sõna „alkohol“ või lühend „alk“ või „alc“. Viinamarjaveinide etanoolisisalduse esitamise erinõudeid vaata asjakohasest alapeatükist.

Õlle märgistusel esitatakse etanoolisisaldus mahuprotsentides, kui etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi.

Piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist ning piiritusjookide nimetuste kasutamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787. Määruse I lisas on esitatud piiritusjookide kirjeldused ja nendele vastavad nimetused, näiteks „rumm“, „whisky“, „gin“, „viin“. Määruse II peatükis on sätestatud erinõuded piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise kohta ning piiritusjookide nimetuste kasutamise kohta muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel. Piiritusjoogi märgistamisel ei tõlgita määruse I ja II lisas kursiivkirjas esitatud sõnu ega geograafilisi tähiseid. Piiritusjoogi seaduslikule nimetusele võib lisada üldtuntud nimetuse, mida tuntakse joogi nimetusena riigis, kus seda müüakse. Näiteks seaduslikule nimetusele „whisky“ võib lisada Eestis üldtuntud nimetuse „viski“.

Määruses (EL) 2019/787 esitatud teatavate märgistamissätete selgitamiseks on Euroopa Komisjoni välja andnud rakendamise suunised 2022/C 78/03

Aromatiseeritud veinitoodete määratlemist, kirjeldamist, esitlemist, märgistamist ja geograafiliste tähiste kaitset reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014. Määruse II lisas on sätestatud aromatiseeritud veinitoodete nimetused ja kirjeldused, näiteks „aromatiseeritud vein“, „aromatiseeritud veinijook“, „Sangria“.

Puuvilja- ja marjaveini (sh siider ja perry), õlu ja muude alkohoolsete jookide määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõudeid reguleerib Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 134 „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded“.

Puuvilja- ja marjaveinide nimetuses peab sõnale „vein“ eelnema veini peamise tooraine nimetus, näiteks „kirsivein“. Kui kasutatud on erinevaid tooraineid, millest ükski ei domineeri, võib veini nimetus olla „puuvilja-marjavein“, „marjavein“ või „puuviljavein“.

Õlle märgistusel esitatakse etanoolisisaldus mahuprotsentides, kui etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi.

Viinamarjaveinide, -liköörveinide ja -vahuveinide märgistamise ja esitlemise nõuded on sätestatud turukorralduse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 117─121 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 IV peatükis.

Selgitusi veini märgistamise sätete kohta leiab Euroopa Komisjon teatisest C/2023/1190, mis käsitleb küsimusi ja vastuseid uute veinimärgistamissätete rakendamise kohta pärast määruse (EL) nr 1308/2013 ja delegeeritud määruse (EL) 2019/33 muutmist.

Veinide märgistusel esitatakse vastavalt määruse (EL) 1308/2013 artiklile 119 järgmised kohustuslikud elemendid:

• nimetus kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osaga;

• tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides, mida väljendatakse protsendi või poole protsendi täpsusega. Numbrile järgneb sümbol „% vol“ ning sellele võib eelneda väljend „tegelik alkoholisisaldus“, „tegelik alkohol“ või „alk“;
• märge lähtekoha kohta (täpsemad reeglid on esitatud määruse (EL) 2019/33 artiklis 45);
• märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi (täpsemad reeglid on esitatud määruse (EL) 2019/33 artiklis 46);
• imporditud veinide puhul märge importija kohta;
• vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta (täpsemad reeglid on esitatud määruse (EL) 2019/33 artiklis 47 ja III lisas);
• gaseeritud vahuveinide ja poolvahuveinide puhul lisatakse nimetustele „gaseeritud vahuvein“ ja „gaseeritud poolvahuvein“ samas kirjatüübis sama suures kirjas sõnad „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel“ või „saadud süsinikanhüdriidi lisamise teel“ (täpsemad reeglid on esitatud määruse (EL) 2019/33 artiklis 48);

• kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul väljend „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ ning kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus. Selliste veinide puhul võib ära jätta määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas toodud nimetuse. Väljendi „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ võib ära jätta, kui etiketil on esitatud traditsiooniline nimetus tootespetsifikaadi kohaselt. Samuti võib eelnimetatud väljendid ära jätta järgmiste kaitstud päritolunimetusega veinide puhul: Kreeka: Σάμος (Samos); Hispaania: Cava, Jerez, Xérès või Sherry, Manzanilla; Prantsusmaa: Champagne; Itaalia: Asti, Marsala, Franciacorta; Küpros: Κουμανδαρία (Commandaria); Portugal: Madeira või Madère, Port või Porto.

Loetletud kohustuslikud elemendid peavad asuma pakendil ühes vaateväljas. Allergeenid, importija nimi ja partii number ei pea olema esitatud samas vaateväljas.

Allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete korral kasutatakse sulfitite, piima ja piimatoodete, munade ja munatoodete puhul kindlaid väljendeid, millele võib lisada piktogrammid. Need väljendid on toodud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 I lisa A osas.

Kasutada võib piktogramme, mis on toodud sama lisa B osas.

Peale eelmainitu võib viinamarjaveinide, -liköörveinide ja -vahuveinide märgistusel vabatahtlikult esitada järgmised andmed:

• aastakäik;
• ühe või mitme viinamarjasordi nimi;
• suhkrusisaldusele osutavad väljendid veinide puhul, mis ei ole vahuveinid;
• kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul traditsioonilised nimetused;
• kaitstud päritolunimetusele või kaitstud geograafilisele tähisele osutav liidu sümbol;
• teatavatele tootmismeetoditele viitavad väljendid;
• kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist kandvate veinide puhul muu sellise geograafilise koha nimi, mis on väiksem või suurem kui päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olev piirkond.

Täpsemad reeglid nende andmete esitamise kohta on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklites 49–55.