TOIDU MÄRGISTAMISE
E-KÄSIRAAMAT

←Tagasi esilehele

Lisaained ning lõhna- ja maitseained

Toidu lisaaine on aine, mida olenemata selle toiteväärtusest ei kasutata tavaliselt iseseisva toiduna ega toidule iseloomuliku koostisosana. Neid lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil selle tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, pakendamisel, veol või ladustamisel. Lisaaineid käsitatakse toidu koostisosana ja neil on Euroopa numbritunnus ehk E-number.

Toidu lisaainena ei käsitata järgmisi aineid:

  • mono-, di- või oligosahhariidid ning toidud, mis sisaldavad nimetatud aineid, nende magustamisomaduste tõttu;
  • värvivate omadustega kuivatatud ja kontsentreeritud toidud, sealhulgas lõhna- ja maitseained, mida lisatakse toidu tootmisel nende lõhna- ja maitseomaduste või toiteväärtuse tõttu;
  • ained, mida kasutatakse katte- või pinnakattematerjalides, mis ei ole toidu osa ja mis ei ole ette nähtud tarbimiseks koos selle toiduga;
  • tooted, mis sisaldavad pektiini ja mis saadakse kuivatatud õunapulbrist või tsitruseliste või küdooniate koortest või nende segust lahjendatud happega töötlemise ja järgneva osalise naatrium- või kaaliumsooladega neutraliseerimise abil („vedel pektiin“);
  • närimiskummi alusmaterjal;
  • valge või kollane dekstriin, röstitud või dekstriinitud tärklis, happe või leelisega modifitseeritud tärklis, valgendatud tärklis, füüsikaliselt modifitseeritud tärklis ja amülolüütiliste ensüümidega töödeldud tärklis;
  • ammooniumkloriid;
  • vereplasma, toiduželatiin, valguhüdrolüsaadid ja nende soolad, piimavalk ja gluteen;
  • aminohapped ja nende soolad (välja arvatud glutamiinhape, glütsiin, tsüsteiin ja tsüstiin ning nende soolad), millel ei ole tehnoloogilist funktsiooni;
  • kaseinaadid ja kaseiin;
  • insuliin.

Lisaained jaotatakse nende põhifunktsioonide alusel rühmadesse. Ühte rühma kuulumine ei välista lisaaine muid funktsioone.

Lae alla PDF-ina

LISAAINETE RÜHMANIMETUSED, MIDA KASUTATAKSE TOIDU MÄRGISTUSEL

Antioksüdant
Emulgaator
Emulgeeriv sool (ainult sulatatud juustude ja sulatatud juustudel põhinevate toodete puhul)
Glaseeraine
Hape
Happesuse regulaator
Jahu parendaja
Kergitusaine
Lõhna- ja maitsetugevdaja
Magusaine
Mahuaine
Modifitseeritud tärklis (täpset nimetust või E-numbrit ei ole vaja esitada; siia rühma kuuluvad E 1404 – E 1451)
Niiskusesäilitaja
Paakumisvastane aine
Paksendaja
Propellent
Sekvestrant
Stabilisaator
Säilitusaine
Tardaine
Toiduvärv
Vahustusaine
Vahutamisvastane aine
Želeeriv aine

 

Lisaaineid sisaldava toidu märgistamine

Lisaained, mis esitatakse koostisosade loetelus ja mis kuuluvad ühte ülal loetletud rühmadest, peavad olema tähistatud selle rühma nimetusega. Rühmanimetusele järgneb aine täpne nimetus või E-number.

Lisaainete nimetused leiab komisjoni määrusest (EL) nr 1129/2011, millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete loetelu, ja komisjoni määrusest (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse lisaainete spetsifikatsioonid.

Euroopa Komisjoni kodulehel on toidus kasutada lubatud lisaainete andmebaas.

Lisaaineid, millel ei ole lõpptootes tehnoloogilist funktsiooni ja mis sisalduvad selles seetõttu, et on üle kandunud mõnest koostisosast, ei pea lõpptoote märgistusel esitama (ülekandumise põhimõte (carry-over)). Seda on täpsemalt kirjeldatud peatükis „Teatud komponentide väljajätmine“.

Tehnoloogia arenguga on turule jõudnud üha enam tehnoloogilisel eesmärgil kasutatavaid aineid, millel on toidu lisaainete kasutamisega sarnane eesmärk. Sageli ei ole lihtne otsustada, kas sellist ainet peaks käsitama tavalise toidu koostisosana või lisaainena. Lisaainete määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikliga 19 antakse alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele (PAFF) võimalus võtta tõlgendusküsimustes vastu otsuseid, millega liikmesriigid lepivad kokku, et arutluse all olevat teemat käsitletakse kõikides liikmesriikides ühtemoodi.

Näiteks on komitee oma otsuses kinnitanud, et taimsete ekstraktide kasutamist toidus tehnoloogilisel eesmärgil loetakse nende sihilikuks kasutamiseks toidu lisaainena (kasutuseesmärk on sarnane säilitusainete, antioksüdantide ja (värvi)stabilisaatorite tehnoloogilisele funktsioonile). Komitee koosolekute kokkuvõtted avaldatakse veebilehel https://ec.europa.eu/food/safety/reg_com/toxic_en. Olulisemad lisaainetega seotud tõlgendusotsused leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt https://www.agri.ee/et/paff-uuendtoidu-ja-toksikoloogilise-ohutuse-sektsiooni-lisaainete-tolgendusotsused.

Lisaainete esitamist toidu koostisosade loetelus on kirjeldatud täpsemalt peatükis „Koostisosade loetelu“.

Teatud toitude ja lisaainete korral tuleb märgistusel esitada lisateavet, mis on kirjas järgnevas tabelis.

ERINÕUDED LISAAINEID SISALDAVA TOIDU MÄRGISTAMISEL

Toiduliik või -grupp Lisateave
Gaasikeskkonda pakendatud toidud
Toidud, mille säilimisaega on pikendatud pakendamisgaaside abil „Pakendatud gaasikeskkonda.“
Magusaineid sisaldavad toidud
Magusainet (magusaineid) sisaldavad toidud „Magusaine(te)ga“ – märge peab olema lisatud toidu nimetuse juurde.
Lisatud suhkrut (suhkruid) ja magusainet (magusaineid) sisaldavad toidud „Suhkru(te) ja magusaine(te)ga“ – märge peab olema lisatud toidu nimetuse juurde.
Aspartaami (E 951) / aspartaam-atsesulfaamsoola (E 962) sisaldavad toidud  „Sisaldab aspartaami (fenüülalaniini allikas)“, – märge peab olema lisatud juhul, kui aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldus on märgitud koostisosade loendis ainult E-numbriga.
„Sisaldab fenüülalaniini allikat“ – märge peab olema lisatud juhul, kui aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldus on märgitud koostisosade loendis oma täpse nimetusega.
Üle 10% lisatud polüoole sisaldavad toidud –
lisaainete määruse (EÜ) 1333/2008 kohaselt lubatud polüoolid on E 420, E 421, E 953, E 965, E 966, E 967 ja E 968.
„Üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust.“
Teatud toiduvärve sisaldavad toidud

Toidud, mis sisaldavad ühte või enamat järgmistest toiduvärvidest*:
päikeseloojangukollane (E 110), kinoliinkollane (E 104),
karmoisiin (E 122),
võlupunane (E 129),
tatrasiin (E 102),
ponceau 4R (E 124).

* välja arvatud toit, mille puhul on toiduvärvi kasutatud lihatoodete märgistamiseks tervisemärgiga või muu märgiga või munakoorte tembeldamiseks või kaunistamiseks

„toiduvärvi(de) nimetus või E-number: võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele“.

Lisaainete märgistamise erinõuded

Lõpptarbijale müügiks ette nähtud lisaainete korral, mida müüakse eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna, tuleb pakendil esitada tavapärane asjakohane toidualane teave ja järgmised andmed:

  • iga lisaaine nimi ja E-number või müüginimetus, mis sisaldab iga lisaaine nime ja E-numbrit;
  • erandina eelmisest punktist peab lauamagusaine müüginimetus sisaldama mõistet „… põhinev lauamagusaine“ ning selle koostisse kuuluva(te) magustava(te) aine(te) nimetuse(i), näiteks ksülitoolil põhinev lauamagusaine;
  • märge „toiduks“ või „piiratud kasutamine toidus“ või täpsem viide selle ettenähtud kasutusele toidus;
  • polüoole sisaldava lauamagusaine märgistusel peab olema hoiatus „üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust“;
  • aspartaami ja/või aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldava lauamagusaine märgistusel peab olema hoiatus „sisaldab fenüülalaniini allikat“.

Nimetatud andmete esitamisel tuleb järgida üldist tähemärgisuuruse nõuet. Teave trükitakse tähtedes, mille tähemärgisuuruse x-kõrgus on vähemalt 1,2 mm. Pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 80 cm2, on tähemärgi kohustuslik x‑kõrgus vähemalt 0,9 mm. Vt täpsemalt ka alapeatükist „Tähemärgisuurus“.

Lisaks peab lauamagusaine puhul andma teavet, mis võimaldab tarbijatel toodet ohutult kasutada (nt selgitama milline on soovitatav magusaine doos, kas magusaine sobib lastele jms).

Lisaainete korral, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale ja mida müüakse ettevõttelt ettevõttele eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega/ainetega segatuna, tuleb pakendil või mahutil esitada:

  • iga lisaaine nimi ja/või E-number või müüginimetus, mis sisaldab iga lisaaine nimetust ja/või E-numbrit;
  • märge „toiduks“ või „piiratud kasutamine toidus“ või täpsem viide selle ettenähtud kasutusele toidus;
  • vajaduse korral ladustamise ja/või kasutamise tingimused;
  • partii või seeria tähis;
  • kasutusjuhised, kui nende märkimata jätmine takistaks lisaaine otstarbekohast kasutamist;
  • valmistaja, pakendaja või müüja nimi ja aadress;
  • teave iga toidus koguseliselt piiratava komponendi või komponentide rühma maksimaalse koguse kohta;
  • netokogus;
  • „parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtpäev;
  • vajaduse korral andmed allergiat ja talumatust põhjustavate ainete kohta;
  • kõigi koostisosade loetelu kahanevas järjestuses, kui lisaaineid müüakse omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna.

Märgistus peab olema selgelt nähtav, loetav ja kulumiskindlalt trükitud. Märgistusel esitatud teave peab olema ostjatele hõlpsasti arusaadavas keeles. Sageli esitatakse see teave inglise keeles.

Lõhna- ja maitseained

Lõhna- ja maitseained on tooted, mida lisatakse toidule lõhna ja/või maitse andmiseks või muutmiseks ning mis ei ole ette nähtud sellisena iseseisvalt tarbimiseks. Lõhna- ja maitseained on valmistatud järgmistest rühmadest või koosnevad nendest: lõhna- ja maitseühendid, lõhna- ja maitsepreparaadid, termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseained, suitsutuspreparaadid, lõhna ja maitse prekursorid või muud lõhna- ja maitseained või nende segud. Need tooterühmad on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktides b, c, d, e, f, g ja h.

Teave kasutada lubatud lõhna- ja maitseaine rühmade kohta on koondatud Euroopa Komisjoni andmebaasi.

Lõhna- ja maitseaineid sisaldava toidu märgistamine

LÕHNA- JA MAITSEAINED (ingl flavourings) ESITATAKSE

nimetusega „lõhna- ja maitseained“ või lõhna- või maitseaine täpsema nimetuse või kirjeldusega,
nt maasika lõhna- ja maitseaine, lõhna- ja maitseaine (vanill), kaneeliekstrakt, rummiessents, peterselli eeterlik õli,
kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktides b, c, d, e, f, g ja h määratletud lõhna- ja maitseühendit, lõhna- ja maitsepreparaati, termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseainet, suitsutuspreparaati, lõhna ja maitse prekursorit või muud lõhna- ja maitseainet või nende segu;
nimetusega „suitsutuspreparaat“ või „suitsutuspreparaadid“ või „toidust/toitudest või toidurühmast või lähtematerjali(de)st toodetud suitsutuspreparaat“ või „toidust/toitudest või toidurühmast või lähtematerjali(de)st toodetud suitsutuspreparaadid“,
nt pöökpuust toodetud suitsutuspreparaat,
kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis f määratletud suitsutuspreparaati ning annab toidule suitsuse maitse.

PANE TÄHELE! Õige termin on „lõhna- ja maitseaine“. Muud sõnad, nagu „aroomid“, „aroomained“, „lõhnaained“ jms, ei ole lubatud.

Lõhna- ja maitseaine tuleb sellise nimetusega esitada, kui seda kasutatakse lõhna ja maitse andmiseks. Näiteks kui paprikaekstrakti kasutatakse värvi andmiseks, siis on see lisaaine ja tuleb märgistada lisaainena „toiduvärv E 160c“. Kui pärmiekstrakti kasutatakse tehnoloogilisel või toitainelisel eesmärgil, siis tuleb see märgistada kui tavaline koostisosa.

Ka siis, kui suitsutuspreparaati kasutatakse suitsutuskambris ja see annab toidule suitsuse maitse, tuleb preparaati nimetada koostisosade loetelus. Sel juhul võib olla toote nimetuses sõna „suitsu‑“ või „suitsutatud“. Kui suitsutuspreparaati on lisatud toote sisse või toote pinnale, siis tuleb toidu nimetuses kasutada sõnade „suitsu‑“ või „suitsutatud“ asemel sõna „suitsumaitseline“. Suitsutuspreparaat peab ka sel juhul olema esitatud koostisosade loetelus.

Lõhna- ja maitseainena kasutatud kiniin ja/või kofeiin esitatakse koostisosade loetelus kohe pärast nimetust „lõhna- ja maitseaine(d)“.

Lõhna- ja maitseainete märgistamise erinõuded

Lõpptarbijale müügiks ette nähtud lõhna- ja maitseaine korral, mida müüakse eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega/ainetega segatuna, tuleb pakendil esitada tavapärane asjakohane toidualane teave ning märge „kasutamiseks toidus“ või „piiratud kasutamine toidus“ või täpsem viide ettenähtud kasutusele toidus.

Lõhna- ja maitseainete korral, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale ja mida müüakse ettevõttelt ettevõttele eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega/ainetega segatuna, tuleb pakendil või mahutil esitada:

  • müüginimetus „lõhna- ja maitseaine“ või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus või kirjeldus;
  • märge „toiduks“ või „piiratud kasutamine toidus“ või täpsem viide selle ettenähtud kasutusele toidus;
  • vajaduse korral ladustamise ja/või kasutamise tingimused;
  • partii või seeria tähis;
  • kahanevas kaalujärjestuses loetelu tootes sisalduvate lõhna- ja maitseainete rühmadest ja kõigi teiste tootes sisalduvate ainete või materjalide nimetustest või vajaduse korral nende E-numbritest*, näiteks E 1520 propüleenglükool, lõhna- ja maitsepreparaat, etüülalkohol, looduslik lõhna- ja maitseühend;
  • valmistaja, pakendaja või müüja nimi ja aadress;
  • iga toidus koguseliselt piiratava komponendi või komponentide rühma maksimaalne kogus ja/või piisav, selge ja kergesti mõistetav teave, mis võimaldab ostjal järgida asjakohaseid õigusakte*;
  • netokogus;
  • „parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtpäev;
  • vajaduse korral andmed allergeenide ja toidu talumatust põhjustavate ainete kohta.

* Tootes sisalduvate ainete loetelu ja teatud ainete koguseid käsitleva teabe võib märkida vaid kauba saatedokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda. Sellisel juhul peab kõnealuse toote pakendi või mahuti nähtaval osal olema esitatud märge „mitte jaemüügiks“.

Juhul, kui lõhna- ja maitseaineid tarnitakse tsisternides, võib kõik andmed esitada üksnes saatedokumentides, mis tuleb esitada kättetoimetamisel.

Märgistus peab olema selgelt nähtav, loetav ja kulumiskindlalt trükitud. Märgistusel esitatud teave peab olema ostjatele hõlpsasti arusaadavas keeles. Sageli esitatakse see teave inglise keeles.

Sõna „looduslik“ kasutamine lõhna- ja maitseaine müüginimetuses

Sõna „looduslik“ kasutamisel tuleb lähtuda nõuetest, mis on toodud määruse (EÜ) nr 1334/2008 artiklis 16.

Sõna „looduslik“ võib lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

Väljendit „looduslik(ud) lõhna- ja maitseühend(id)“ võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseainete kohta, mille lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

Sõna „looduslik“ võib kasutada üksnes viitega toidule, toidurühmale või taimsele või loomsele lõhna- ja maitseaine lähtematerjalile, kui sellest on saadud kogu lõhna- ja maitsekomponent või vähemalt 95% selle kaalust. Kirjelduse sõnastus peab olema kujul „looduslik [toit (toidud) või toidurühm või lähtematerjal(id)] lõhna- ja maitseaine“, nt „looduslik õuna lõhna- ja maitseaine“.

Väljendit „looduslik [toit (toidud) või toidurühm või lähtematerjal(id)] lõhna- ja maitseaine koos teiste looduslike lõhna- ja maitseainetega“ võib kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on osaliselt saadud osutatud lähtematerjalist, mille lõhna ja maitset on lihtne ära tunda, nt „looduslik mustasõstra lõhna- ja maitseaine koos teiste looduslike lõhna- ja maitseainetega“.

Sõnu „looduslik lõhna- ja maitseaine“ (ilma toidule või lähtematerjalile viitamata) võib kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on saadud erinevatest lähtematerjalidest ja kui lähtematerjalidele viitamine ei kajasta nende lõhna või maitset.

Lisamaterjalid

Viimati uuendatud: 30. märts 2023