Mee korral tuleb järgida toidu märgistamise üldnõudeid ja alljärgnevaid erinõudeid:

• nimetust „mesi“ kasutatakse üksnes mee määratluse kohase ning mee koostis- ja kvaliteedinõuetele vastava toote puhul. Kui toodet turustatakse nimetusega „mesi“, ei tohi see sisaldada muid koostisosi peale mee. Pähklite, marjapulbrite jt lisanditega toodet tuleb nimetada kirjeldava nimetusega, näiteks „mesi pähklitega“, „mesi astelpajuga“, „kuivatatud marjad meega“ vmt. Selliste toodete korral ei tohi kasutada nimetust „meesegu“, sest määruse kohaselt viitab see nimetus erinevat päritolu mee segule;
• filtreeritud mee, kärjemee, pagarimee ning kärjetüki ja kärjetükkidega mee puhul tuleb kasutada asjakohast täpsemat nimetust ning seda ei tohi asendada üksnes nimetusega „mesi“. Muude meeliikide puhul võib kasutada nii täpsemat nimetust kui ka nimetust „mesi“, näiteks „õiemesi“ või „mesi“, „nõrutatud mesi“ või „mesi“, „vurrimesi“ või „mesi“;
• filtreeritud mee ja pagarimee puhul tuleb ka konteineril, pakendil ja kaubaga kaasas olevates dokumentides märkida nimetus „filtreeritud mesi“ või „pagarimesi“;
• mee nimetusele, välja arvatud pagarimesi ja filtreeritud mesi, võib lisada teavet, mis viitab:
  • õitele või taimedele, millelt mesi on saadud, kui see pärineb täielikult või peamiselt nendelt õitelt või taimedelt ning sellel on vastavad organoleptilised, füüsikalis-keemilised ja mikroskoopilised omadused (nt kanarbikumesi);
  • piirkondlikule, territoriaalsele või topograafilisele päritolule juhul, kui toode pärineb üksnes märgitud kohast (nt mesi Haanja kõrgustikult, rabamesi);
  • eriomastele kvaliteediomadustele (nt kreemjas mesi);
• pagarimee nimetuse vahetus läheduses esitatakse sõnad „üksnes kuumtöötlemiseks“. Kui pagarimett kasutatakse toidu koostises, võib toidu nimetuses nimetuse „pagarimesi“ asemel kasutada nimetust „mesi“, ent lõpptoote koostisosade loetelus tuleb kasutada nimetust „pagarimesi“;
• mee märgistusel tuleb esitada päritoluriik või päritoluriigid, kust mesi on korjatud (nt „Päritolu Eesti“). Kui mesi pärineb mitmest ELi liikmesriigist või ELi mittekuuluvast riigist, võib päritoluriikide nimed asendada ühega järgmistest märgetest: „Euroopa Liidust pärit mee segu“, „väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“, „Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“. Kui toidu nimetuses on juba kirjas, et tegu on Eesti meega, siis ei ole vaja märgistusel eraldi välja tuua, et mee päritoluriik on Eesti.

Määrusega kehtestatakse puuviljadest ja marjadest valmistatud džemmi ehk keedise, moosi, ekstra džemmi, želee, ekstra želee, marmelaadi, tsitrusmarmelaadi, tsitrus-želeemarmelaadi ja magustatud kastanipüree koostis- ja kvaliteedinõuded ning teabe esitamise nõuded.

Neid nõudeid kohaldatakse ka melonitest, arbuusidest, kõrvitsatest, kurkidest, tomatitest, rabarberivartest, porganditest, bataatidest ja ingverist valmistatud toodete suhtes.

Nõudeid ei kohaldata valikpagaritoodetes, sealhulgas küpsistes, ja kondiitritoodetes (nt karamellkommid, marmelaadikommid) kasutatavate moositoodete suhtes.

Ülalnimetatud määruses on kehtestatud täpsemad koostis- ja kvaliteedinõuded, millele järgnevad tooted peavad vastama. Esitame siin toodete nimetused ja peamised koostisnõuded:

• toodete, v.a moosi, lahustuva kuivaine refraktomeetriga määratud sisaldus peab olema vähemalt 60%. Seda nõuet ei pea täitma, kui suhkur on osaliselt või täielikult asendatud magusainega;
• džemm ehk keedis on toode, mille 1 kg valmistamiseks kasutatakse vähemalt 350 g puuvilju/marju. Erandid: musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja astelpaju puhul vähemalt 250 g, ingveri puhul vähemalt 150 g, akažuuõuna puhul vähemalt 160 g ning grenadilli puhul vähemalt 60 g puuvilju/marju;
• ekstra džemm on toode, mille 1 kg valmistamiseks kasutatakse puuvilju/marju vähemalt 450 g. Erandid: musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja astelpaju puhul vähemalt 350 g, ingveri puhul vähemalt 250 g, akažuuõuna puhul vähemalt 230 g ning grenadilli puhul vähemalt 80 g puuviljaliha/marju;
• moos on džemmi koostis- ja kvaliteedinõuetele vastav toode, mille lahustuva kuivaine refraktomeetriga määratud sisaldus on vähemalt 40%;
• želee on toode, mille 1 kg valmistamiseks kasutatakse mahla või vesiekstrakti või nende segu koguses, mis on võrdne džemmi valmistamiseks ettenähtud puuviljade/marjade kogusega või sellest suurem. Kogus arvestatakse pärast vesiekstrakti valmistamiseks kasutatud vee koguse mahaarvamist;
• ekstra želee on toode, mille 1 kg valmistamiseks kasutatakse mahla või vesiekstrakti või nende segu koguses, mis on võrdne ekstra džemmi valmistamiseks ettenähtud puuviljade/marjade kogusega või sellest suurem. Kogus arvestatakse pärast vesiekstrakti valmistamiseks kasutatud vee koguse mahaarvamist;
• tsitrusmarmelaad on toode, mille 1 kg valmistamiseks kasutatakse tsitrusvilju vähemalt 200 g, millest vähemalt 75 g peab olema saadud vilja sisekihist ehk endokarbist. Kui toode ei sisalda muud lahustamatut ainet peale võimalikult väikeses koguses peeneks tükeldatud koore, võib kasutada nimetust „tsitrus-želeemarmelaad“;
• marmelaad on toode, mille valmistamiseks on kasutatud teisi puuvilju kui tsitrusviljad ja mis vastab džemmi kohta kehtestatud nõuetele;
• magustatud kastanipüree on toode, mis koosneb püreestatud kastanitest (Castanea sativa), veest ja suhkrust ning mille 1 kg valmistamiseks kasutatakse vähemalt 380 g kastaneid.

Džemmi ehk keedise, moosi, ekstra džemmi, želee, ekstra želee, marmelaadi, tsitrusmarmelaadi, tsitrus-želeemarmelaadi ja magustatud kastanipüree korral tuleb järgida toidu märgistamise üldnõudeid ja alljärgnevaid erinõudeid:

• reguleeritud toodete nimetusi tohib kasutada vaid määruses sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavate toodete korral;
• neid nimetusi võib tavakohaselt kasutada teiste toodete nimetustes, kuid üksnes juhul, kui neid ei ole võimalik segi ajada selles määruses nimetatud toodetega (nt toormoos külmutatud toote nimetusena, sibulamoos);
• nimetus peab sisaldama valmistamisel kasutatud puuviljade/marjade liigi või liikide nimetusi, mis märgitakse sisalduse alanevas järjestuses, nt õunakeedis, õuna-aprikoosimoos;
• kolmest ja enamast liigist viljadest valmistatud toote puhul võib nimetuses kasutada väljendit „segapuuvilja/‑marja/‑köögivilja“ või muud sarnast väljendit või märkida kasutatud liikide arv, nt „segamarjadest moos“, „õuna ja marjade segadžemm“, „metsamarjamoos“;
• kasutatud puuvilja/marja sisaldus valmistootes esitatakse märgistusel sõnadega „valmistatud … g puuviljadest/marjadest/köögiviljadest 100 g kohta“ ja kus kohane, ei võeta arvesse vesiekstrakti valmistamisel kasutatud vee massi;
• üldine suhkrute sisaldus valmistootes esitatakse märgistusel sõnadega „üldsuhkrusisaldus … g 100 g kohta“. Suhkrusisaldus valmistootes määratakse refraktomeetriga 20 °C juures ja refraktomeetri näidu kõikumine võib olla ±3 refraktomeetri kraadi. Suhkrusisaldust ei pea esitama juhul, kui suhkru kohta on esitatud toitumisalane väide;
• puuviljade/marjade sisaldus ja üldsuhkrusisaldus esitatakse toote nimetusega ühes vaateväljas;
• kui vääveldioksiidi jääksisaldus tootes on üle 10 mg/kg, esitatakse see koostisosade loetelus.

Määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 22 kohaselt nõutakse koostisosa koguse märkimist protsentides, kui koostisosa on esitatud toidu nimetuses või on märgistusel pildina esile toodud. Koostisosa kogust ei ole vaja märkida üht liiki viljadest/marjadest valmistatud moositoote puhul, sest selle kohta kehtib ülaltoodud nõue esitada viljade/marjade sisaldus sõnadega „valmistatud … g puuviljadest/marjadest/köögiviljadest 100 g kohta“. Eri liiki viljadest/marjadest valmistatud moositoodete puhul, kus need viljad/marjad on märgistusel eraldi rõhutatud kas sõnas või pildis või toidu nimetuses, tuleb lisaks siiski märkida ka kõnealuste koostisosade kogus või osakaal.

NÄITEID