TOIDU MÄRGISTAMISE
E-KÄSIRAAMAT

←Tagasi esilehele

Netokogus

Pakendil esitatakse toidu netokogus, s.t pakendis oleva toote kogus ilma pakendi ja glaseeraineta. Märgistusel esitatakse samas vaateväljas toidu nimetus ja netokogus ning alkohoolsete jookide puhul ka etanoolisisaldus.

Netokogus (netomaht või netokaal) väljendatakse:

vedelate toodete puhul liitrites (l või L), sentiliitrites (cl) või milliliitrites (ml);

muude toodete puhul kilogrammides (kg) või grammides (g).

Kokkuleppe kohaselt võib Eestis jogurtite, keefiri jms poolvedelate piimatoodete netokogust märkida massiühikutes. Massiühikuid tuleks kasutada ka viskoossete toodete, nagu näiteks mee puhul. Jäätise netokogus soovitatakse märkida nii massi kui ka mahu järgi, sest jäätis jõuab tarbijani tahkena, kuid pakendatakse pigem pehmena. Kuna jäätis võib olla rohkem või vähem vahustatud, siis võib ühe ja sama massiga jäätis olla erineva mahuga.

Eestis kasutatakse rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) ühikuid, mille korrektsed lühendid on toodud ülal. Liitri tähistamisel tuleb eelistada tähist „l“. Tähis „L“ on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja number 1 segamini minna. Mõõtühikute kasutamist reguleerib mõõteseadus.

Lae alla PDF-ina

Kui muude nõuetega on nõutud teatavate kogusetüüpide (nagu nimikogus, minimaalne kogus või keskmine kogus) märkimine, loetakse see kogus netokoguseks toidualase teabe määruse (EL) nr 1169/2011 tähenduses.

Sõnade „netokogus“, „kogus“, „neto“ vms kasutamine koos koguse ning kaalu- või mahuühikuga ei ole kohustuslik.

Võõrkeelsetel või mitmekeelsetel pakenditel ei pea netokogust väljendavaid sõnu ega ühikuid tõlkima. Need võib märkida ainult ühes rahvusvahelises kaubanduses tavaliselt kasutatavas keeles, tingimusel et need on arusaadavad ega eksita tarbijat. Näiteks võib netokogust väljendada inglise keeles „Net weight 350 grams“ või „Netto 200 g“. Samas tuleb märgistusel esitada toidu nimetus ja netokogus samas vaateväljas. Kui eestikeelne teave lisatakse võõrkeelse pakendi tagaküljele kleebisega, kuid netokogus on originaalil märgitud üksnes esiküljel, siis tuleb eestikeelsel märgistusel nimetus ja netokogus esitada samas vaateväljas ehk kleebisel pakendi tagaküljel.

Erandid

Netokoguse märkimine ei ole kohustuslik:

  • toidu puhul, mille maht või kaal võib oluliselt väheneda ning mida müüakse tükikaupa või kaalutakse ostja juuresolekul, näiteks saiakesed, pirukad;
  • toidul puhul, mille netokogus on alla 5 g või 5 ml, näiteks väikepakendis sool,  ketšup. See erand ei kehti vürtside ja maitsetaimede puhul;
  • suhkrutoodete puhul, mille mass on alla 20 g;
  • toidu puhul, mida müüakse tükikaupa, näiteks munad ja tükikaupa müüdavad puuviljad. Seejuures kehtib tingimus, et tükkide hulk on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav, või kui see nii ei ole, tuleb tükkide arv esitada märgistusel.

Netokoguse esitamise üksikasjad

Kui müügipakendis toode koosneb kahest või enamast varem pakendatud ühikust, mis sisaldavad võrdses koguses sama toodet, märgitakse netokogus nii, et tuuakse ära igas üksikus pakendis sisalduv netokogus ja seesuguste pakendite koguarv. Näiteks karp, kus on neli ühesuguse kaaluga šokolaadibatooni, märgistatakse „4 × 50 g“.

Eelnev ei ole kohustuslik, kui ühikute arv on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav ning kui ühikul on väljastpoolt selgesti näha vähemalt netokogust puudutav teave. Näiteks kui pakendid on ühendatud rühmapakendiks läbipaistva kile või pappvöö abil.

Kui müügipakendis toode koosneb kahest või enamast pakendist, mida ei käsitleta müügiühikutena, siis esitatakse netokogus nii, et märgitakse toidu kogu netokogus ja üksikute pakendite arv. Näiteks kohvikapslite karbil, mis sisaldab 20 kapslit (ühes kapslis on 7 grammi kohvi), märgitakse „140 g, 20 kapslit“, lubatud on märkida ka „20 × 7 g = 140 g“.

Kui tahket toitu müüakse vedelikus, mis on põhilise koostisosa lisandiks ega ole ostu seisukohalt määrava tähtsusega (nt marinaad, soola- või suhkrulahus), siis esitatakse märgistusel ka tahke toidu netomass. Selliseks vedelikuks (vedelaks keskkonnaks) võivad olla vesi, soolade vesilahused, soolvesi, toiduhapete vesilahused, äädikas, suhkrute vesilahused, muude magustavate ainete vesilahused, marjade, puu- või köögiviljade puhul marja-, puuvilja- või köögiviljamahlad. Need tooted võivad olla segudena. Samad nõuded kehtivad ka siis, kui vedel keskkond on külmutatud või sügavkülmutatud. Näiteks võib selliste toodete puhul esitada netokogust järgnevalt: marineeritud kurgid 500 g, millest kurke 280 g; neto 460 g, kurke vähemalt 240 g; netokaal 500 g, netokaal vedelikuta 420 g; oliivid soolvees – 370 g, millest oliive vähemalt 215 g. Sellisel juhul ei ole vaja märkida nimetuses esitatud koostisosa kogust protsentides.

Kui toodet müüakse mõnes muus (vedelas) keskkonnas, mida tarbija tavaliselt kasutab toiduna (nt räimed tomatikastmes, lihapallid koorekastmes, heeringafileed õlis), ei ole netokoguse topeltmärkimine nõutud, kuid seda võib tarbija parema teavitamise huvides teha. Kohustuslik on märkida nimetuses esitatud koostisosa kogus protsentides (ülaltoodud näidete puhul kala või lihapallide kogus). Vaata täpsemalt osast „Koostisosa koguse esitamine“.

Kui külmutatud või sügavkülmutatud toit on glaseeritud, siis peab toidu netokaal olema märgitud ilma glaseeraineta. Samas peetakse külmutatud või sügavkülmutatud vett vedelaks keskkonnaks ja sellega kaasneb kohustus esitada märgistusel teave nii netokaalu kui ka vedelikuta netokaalu kohta. Seega tähendab see, et glaseeritud toidu netokaal on sama mis selle vedelikuta netokaal.

Glaseerainega külmutatud või sügavkülmutatud toidul on võimalikud alljärgnevad netokaalumärgistused:

  • topeltmärgistus: netokaal X g ja vedelikuta netokaal X g;
  • võrdlev märgistus: netokaal = vedelikuta netokaal = X g;
  • ainus märgistus: netokaal (ilma glaseeraineta): X g.

e-märgise kasutamine

Vahel näeme toidupakenditel koos netokogusega väikest e-tähte. Mõõteseadusest tulenevalt võib pakendi (mõõteseadus kasutab terminit „kinnispakk“) tähistada e-märgisega, mis kantakse kinnispakile, tõendamaks kinnispaki vastavust õigusakti nõuetele. Täidetud peavad olema järgmised nõuded:

  • kinnispakk vastab mõõteseaduses sätestatud nõuetele ja
  • kinnispaki täitekoguse kontrollimise ja tagamise süsteemi on sertifitseerinud sertifitseerimisasutus ning pakendajal on sellekohane kehtiv sertifikaat. Eestis sertifitseerib AS Metrosert.

Märgise kasutamine on reguleeritud majandus- ja taristuministri määrusega nr 7 „Kinnispakkide kohustuslikud eelmääratud nimikogused, kinnispakkide märgistamise nõuded, täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest ning kinnispakkide täitekoguste kontrollimise kord“ (vastu võetud 24.01.2019).

Määruses on sätestatud, et kinnispakile kantava e-märgise kõrgus peab olema vähemalt 3 mm ning selle kuju ja proportsioonid peavad vastama määruse lisas toodud näidisele.

Samuti kehtestab määrus alljärgnevad nimikoguse märkimiseks kasutatavate tähtede ja numbrite väikseimad lubatud kõrgused sõltuvalt nimikoguse väärtusest.

Nimikogus Qn Numbrite ja tähtede väikseimad lubatud kõrgused millimeetrites
Qn ≤ 50 g (või ml) 2 2
50 g (või ml) < Qn ≤ 200 g (või ml) 3 3
200 g (või ml) < Qn ≤ 1 kg (või l) 4 4
Qn > 1 kg (või l) 6 4

Kui kasutatakse e-märgist, siis tuleb järgida ülalnimetatud tähtede ja numbrite tähemärgisuurusi ning määrusega (EL) nr 1169/2011 kehtestatud minimaalne tähemärgisuuruse nõue sellele ei kohaldu.

Toidugruppide erinõuded

Mõnel juhul on toitude netokoguse esitamisele kehtestatud erinõuded.

A-klassi kanamunade pakendi välispinnale tuleb märkida munade kaaluklass. Kaaluklass märgitakse vastavate tähtede või sõnadega või nende kombinatsioonidega, mida võib täiendada mõõtevahemikega. A-klassi kanamunad liigitatakse ka kaalu järgi:

XL – väga suured L – suured M – keskmise suurusega S – väikesed
Kaal ≥ 73 g ≥ 63 g ja < 73 g ≥ 53 g ja < 63 g < 53 g

Kui eri suurusega A-klassi mune pakitakse samasse pakendisse, siis tuleb märkida pakendile munade minimaalne netokaal kokku grammides ning lisada märge „Eri suurusega munad“ või mõni samalaadne märge.

Täpsemat teavet munade märgistamise kohta leiab teabematerjalist „Munade tootmine, pakendamine ja märgistamine“.

Teatud alkohoolsete jookide puhul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ  lisas kehtestatud kohustuslikud nimikogused. Lisa punktis 2 määratletud toote võib turule viia üksnes juhul, kui see on pakendatud lisa punktis 1 loetletud mahuga nimikogusega kinnispakki. See hõlmab nii viinamarjadest valmistatud gaseerimata veini, kollast veini, vahuveini, aromatiseeritud veini ja liköörveini kui ka viinamarja- vm toorme põhiseid kangeid alkohoolseid jooke. Eestis käsitleb seda nõuet majandus- ja taristuministri määrus nr 7 „Kinnispakkide kohustuslikud eelmääratud nimikogused, kinnispakkide märgistamise nõuded, täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest ning kinnispakkide täitekoguste kontrollimise kord“ (vastu võetud 24.01.2019).

Viimati uuendatud: 8. juuli 2021