„PARIM ENNE“ JA „PARIM ENNE …. LÕPPU“ KASUTAMINE

Oluline on, et kuupäev, kuu ja aasta on esitatud üheselt mõistetavalt. Näiteks märkest „Parim enne 08/21 lõppu“ ei saa tarbija aru, kas säilimisaeg lõpeb 2021. aasta augusti lõpus või teadmata aasta 21. augustil. Selguse huvides on hea näidata aastaarvu neljakohaliselt, nt „2021“.

„Parim enne“ on tähtaeg, mille saabumiseni säilitab toit nõuetekohase kvaliteedi. Juhul kui säilitamistingimusi täidetakse ja pakend on terve, on „parim enne” tähtaja möödudes toitu endiselt ohutu tarbida, kuigi see võib hakata kaotama oma esialgset maitset või tekstuuri. Toidu kohta kehtestatud nõuete kohaselt on „parim enne“ tähtaega ületanud kaupa lubatud müüa. Sellise toidu müüja või jagaja peab aga aru saama, et võtab endale vastutuse toidu ohutuse eest ega tohi jagada toitu, mis ei ole tarbimiskõlblik.

Tarbijakaitseseadus käsitleb „parim enne“ tähtaja ületanud toitu aga puudustega kaubana ning kehtestab selle müügile oma nõuded. Vastavalt tarbijakaitseseaduse §-le 12 on kaup puudusega juhul, kui kaubale märgitud minimaalne säilimistähtaeg, sealhulgas tähtaeg „parim enne“, on möödunud. Puudusega kaupa on lubatud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest. Puudusega kaup eraldatakse uuest ja nõuetekohasest kaubast ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei peeta teabeks kauba puuduse kohta.

Säilimisaega ei pea märkima

Määruse (EL) nr 1169/2011 X lisas on loetletud toidud, mille puhul ei pea säilimisaega märkima:

• koorimata, tükeldamata või muul samalaadsel viisil töötlemata marjad, puu- ja köögivili, sealhulgas kartulid ja seened; see erand ei kehti idanevate seemnete ja kaunviljaidudega samalaadsete toodete suhtes; kui töötlemata marjad, puu- ja köögiviljad on külmutatud, tuleb säilimisaeg esitada;
• joogid, mille etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti;
• liht- ja valikpagaritooted (nt saiakesed, pirukad, koogid, pitsa), mille koostise järgi võib eeldada, et neid tarbitakse 24 tunni jooksul pärast valmistamist;
• äädikas;
• keedusool;
• tahke suhkur;
• kondiitritooted, mis koosnevad peaaegu ainult maitsestatud ja/või värvitud suhkrutest;
• närimiskummid ja samalaadsed tooted;
• veinid, liköörveinid, vahuveinid, aromatiseeritud veinid ja sarnased tooted, mis on saadud muudest puuviljadest kui viinamarjad, ning CN rubriiki 2206 00 kuuluvad joogid, mis on saadud viinamarjadest või viinamarjavirdest.

Viimase grupi kohta leiame selgituse Euroopa Komisjoni küsimuste-vastuste dokumendist nr 2018/C196/. Kääritamise teel saadud siider kuulub nimetatud gruppi ega pea kandma „parim enne“ kuupäeva. Alkoholi ja puuviljamahla segamisel saadud toode ei ole eespool nimetatud gruppi kuuluv „sarnane toode, mis on saadud muudest puuviljadest kui viinamarjad“ ja seetõttu on nõutav „parim enne“ märkimine, välja arvatud juhul, kui toote etanoolisisaldus on 10 mahuprotsenti või rohkem.

• Tulenevalt toiduhügieeni määrusest (EÜ) nr 853/2004 võib elusate kahepoolmeliste molluskite puhul asendada säilimisaja märkega „need loomad peavad müümisel elus olema“.

Säilitamistingimused

Toitudel, mis on märkega „kõlblik kuni“, on säilitamistingimuste esitamine kohustuslik. Säilitamistingimuste kirjeldus esitatakse märgistusel selliselt, et see järgneb „kõlblik kuni“ tähtpäevale. Näiteks „Säilitada temperatuuril 2–4 °C“, „Säilitada külmikus“, „Säilitada külmkapis temperatuuril +2…+6 ˚C“.

„Parim enne“ märkega toitudele peab lisama säilitamistingimuste kirjelduse vajadusel, s.t kui toote säilitamine nõuab eritingimusi, mida tuleb järgida, et toote omadused nimetatud aja jooksul säiliksid. Näiteks „Säilitada jahedas, kaitstult otsese päikesevalguse eest“, „Säilitada jahedas ja kuivas ruumis“.

Säilitamistingimusi võib täiendada kasutamistingimustega. Näiteks „Tarvitada kolme päeva jooksul pärast avamist“, „Avatud pakendit hoida külmkapis ja tarvitada 3 päeva jooksul“, „Säilib külmikus kinnises pakendis „kõlblik kuni“ kuupäevani, pärast avamist tarvitada 1 päeva jooksul“, „Pärast avamist säilitada mitte-metalses nõus ja tarbida lühikese aja jooksul“.

Külmutatud toidu erinõuded

Külmutatud toidu säilimisaja ja säilitamistingimuste esitamise kohta on kehtestatud üksikasjalikumad nõuded. Eestis on need nõuded kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 114   „Külmutatud toidu käitlemise ja toidualase teabe esitamise nõuded“ (vastu võetud 28.11.2014).

Need nõuded ei kehti jäätise ega toidujää kohta.

Külmutatud toidu müügipakendil esitatakse:

• toidu nimetuse juures sõna „sügavkülmutatud“ või „külmutatud“;
• aeg, mille jooksul tarbija või toitlustusettevõtja võib külmutatud toitu säilitada, ning säilitamistemperatuur või asjakohase säilitamisseadme tüüp või mõlemad. Näiteks võib märkida „Säilitamine: sügavkülmikus temperatuuril –18 ℃ või alla selle kuni „parim enne“ tähtpäevani; temperatuuril –12 ℃ 10 päeva; temperatuuril –6 ℃ 5 päeva“;
• toidupartii tähistus;
• juhis „Pärast sulatamist uuesti mitte külmutada“ või „Sulanud toitu uuesti mitte külmutada“ või muu sama tähendusega väljend.

Kui külmutatud toitu turustatakse edasisele käitlejale järgnevaks töötlemiseks (välja arvatud toitlustusettevõtjale turustatav toit), esitatakse selle pakendil, konteineril või neile kinnitatud etiketil:

• toidu nimetus koos sõnaga „sügavkülmutatud“ või „külmutatud“;
• netokogus massiühikutes;
• toidupartii tähistamiseks vajalikud andmed;
• valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja asukoha

Tulenevalt toidualase teabe esitamise määrusest (EL) nr 1169/2011 tuleb pakendatud külmutatud liha, külmutatud lihavalmististe ja külmutatud töötlemata kalandustoodete puhul esitada müügipakendil külmutamise kuupäev. Rohkem kui ühekordse külmutamise korral tuleb esitada esmakordse külmutamise kuupäev. Esitatakse märge „külmutatud“, millele järgneb tähtpäev (päev.kuu.aasta – kodeerimata kujul samas järjekorras) või viide tähtpäeva asukohale märgistusel. Näiteks „Külmutatud 25.02.2020“, „Külmutatud: vt märget ülaserval“. Kuigi külmutatud toidu nimetuse juures on lubatud kasutada sõnu „külmutatud“ või „sügavkülmutatud“, siis külmutamise tähtpäevaga koos tohib kasutada üksnes sõna „külmutatud“.

Selgituse selle kohta, kuidas määratleda mõistet „töötlemata kalatooted“ leiame Euroopa Komisjoni küsimuste-vastuste dokumendist nr 2018/C196/.

Kalatooted on kõik merevee- või mageveeloomad (välja arvatud elusad kahepoolmelised molluskid, elusad okasnahksed, elusad mantelloomad ja elusad meriteod ning kõik imetajad, roomajad ja konnad), looduslikud või tehistingimustes peetavad, k.a selliste loomade kõik söödavad vormid, osad ja tooted. Töötlemata kalatooted on kalatooted, mida ei ole töödeldud. Töötlemata toodete hulka kuuluvad ka jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud tooted.

Külmutatud toitu võib müüa ka sulatatuna. Sellisel juhul peab toidu nimetusele lisama märke „sulatatud“.

Märget „sulatatud“ ei pea esitama järgmistel juhtudel:

• kui sulatatud on lõpptootes olev koostisosa (näiteks supi valmistamisel on kasutatud külmutatud ja sulatatud köögivilju);
• kui külmutamine on tootmisprotsessis tehnoloogiliselt vajalik etapp (näiteks teatud parasiitide hävitamiseks kala külmutatakse);
• kui sulatamine ei avalda negatiivset mõju toidu ohutusele või kvaliteedile (näiteks või, külmutatud pagaritooted, mis on sulatamise järel küpsetatud).

Toidugruppide erisused

Mõnel juhul on toitude säilimisajaga või säilitamistingimuste esitamisega seoses kehtestatud erinõuded.

• Kanamunade minimaalne säilimisaeg on kuni 28 päeva alates munemise päevast, kuid munad tuleb tarbijale turustada 21 päeva jooksul. Munapakendil tuleb esitada säilitamistingimus, milles soovitatakse tarbijatel hoida mune pärast ostmist jahedas, nt „Hoida jahedas“.
• Elusate kahepoolmeliste molluskite puhul võib säilimisaja asendada märkega „need loomad peavad müümisel elus olema“. Lisaks tuleb esitada pakkimiskuupäev, mis koosneb vähemalt päevast ja kuust.
• Kollageeni sisaldavatel pakenditel peab olema märge „inimtoiduks kõlblik kollageen“ ja valmistamise kuupäev.
• Värske kodulinnuliha puhul on säilimisaja märkimisel kohustuslik kasutada märget „kõlblik kuni“.

Lisamaterjalid

Euroopa Komisjoni teabematerjal „Märgistused „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ toidupakendil“, vaata siit

Käsiraamat „Toidu säilimisaja määramine, I osa“ (Mati Roasto, Katrin Laikoja, Eesti Maaülikool, 2019, täiendatud ja parandatud väljaanne), vaata siit

Käsiraamat „Toidu säilimisaja määramine, II osa. Mikrobioloogilised näitajad toidugruppide kohta“ (Mati Roasto, Katrin Laikoja, Eesti Maaülikool, 2020, täiendatud ja parandatud väljaanne), vaata siit

Käsiraamat „Toidu säilimisaja määramine, III osa. Toidu säilitamisnõudeid (säilitamise temperatuur ja aeg) toidugruppide kaupa“ (Mati Roasto, Katrin Laikoja, Eesti Maaülikool, 2020), vaata siit

“Guidance on date marking and related food information: part 1 (date marking)” (EFSA 2020), vaata siit

„Guidance on date marking and related food information: part 2 (food information)“ (EFSA 2021), vaata siit

EFSA Suunised säilimisaja märgistuse ja sellega seotud toidualase teabe kohta, Maaeluministeeriumi tõlge, vaata siit