Uuendtoidu kategooriad on:

• uue või tahtlikult muudetud molekulaarstruktuuriga toit, näiteks laktitool, hüdroksütürosool, alluloos;
• mikroorganismidest, seentest või vetikatest koosnev, neist saadud või toodetud toit, näiteks mikrovetikast Schizochytrium saadud õli, 2′-fukosüüllaktoos;
• mineraalset päritolu materjalist koosnev, sellest saadud või toodetud toit;
• taimedest või nende osadest koosnev, neist saadud või toodetud toit, näiteks chia ehk õlisalvei seemned, lükopeen tomatist;
• loomadest või nende osadest koosnev, nendest saadud või toodetud toit, näiteks putukad, krilliõli;
• loomadest, taimedest, mikroorganismidest, seentest, vetikatest saadud rakukultuurist või koekultuurist koosnev, neist saadud või toodetud toit;
• tehisnanomaterjalist koosnev toit (sh tehisnanomaterjale sisaldavad või neist koosnevad vitamiinid ja mineraalained);
• uue tootmisprotsessiga saadud toidud (sh vitamiinid ja mineraalained), kui see põhjustab toidu koostises või struktuuris olulisi muutusi, mõjutades sellega toiteväärtust, inimese ainevahetust või ebasoovitavate ainete sisaldust, näiteks ultraviolettkiirgusega töödeldud toidud (pärm, piim, leib, seened);
• toit, mida kasutati ELis enne 15. maid 1997 üksnes toidulisandites, kui need on ette nähtud kasutamiseks muudes toitudes.

Uuendtoit võib olla ka nimetatud kirjeldustele vastav kolmandast riigist pärit traditsiooniline toit, mille ohutu kasutuskogemus päritoluriigis on pikaajaline (vähemalt 25 aastat).

Teavet uuendtoitude kohta saab Euroopa Komisjoni uuendtoidu kataloogist.

Sageli on uuendtoitude turule lubamise otsuses nimetatud ka selle toidu märgistamise nõuded, sh tarbijale mõeldud hoiatused. Nende märgistamisnõuete täitmine on uuendtoidu turule lubamise üks tingimus. Märgistamise nõudeid ei pea täitma üksnes uuendtoidu turuleviija, vaid sageli ka need käitlejad, kes kõnealust uuendtoitu oma toodetes kasutavad. Eriti puudutab see uuendtoitude nimetusi, mida tuleb kasutada neid sisaldava toidu märgistusel. Samuti on mitme uuendtoidu puhul kehtestatud nõuded selle kohta, milliseid juhiseid peab andma tarbijale toidu tarvitamise viiside või koguste kohta.

Uuendtoidu kasutamise korral toidu koostises tuleb kindlasti vaadata lubatud uuendtoitude loetelu ja uurida ka õigusakti, millega konkreetne uuendtoit on turule lubatud.

ELis turule lubatud uuendtoitude loetelu on kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470. Uuendtoitude loetelu täiendatakse jooksvalt, vaata alati määruse viimast konsolideeritud versiooni.

NÄITED rakendusmääruses (EL) 2017/2470 uuendtoitudest ja märgistamise erinõuetest

Juhendid Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel.

Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis ei ole looduslikul teel võimalik. Geneetiliselt muundatud toit on GMOdest koosnev, neid sisaldav ja neist toodetud ning GMOdest toodetud koostisosi sisaldav toit, nagu näiteks sojaõli, konserveeritud mais, rapsiõli, sojaletsitiinid, tofu, maisitõlvikud, sojaoad, sojajahu, maisijahust krõpsud jms. ELi turule on lubatud geneetiliselt muundatud soja-, maisi-, rapsi-, puuvilla- ja suhkrupeeditooted.

Geneetiliselt muundatud toidu suhtes, mida tarnitakse tarbijatele või toitlustusettevõtetele, kohalduvad järgmised märgistamise erinõuded:

• kui toit koosneb mitmest koostisosast, peab koostisosade loetelus vahetult asjaomase koostisosa nimetuse järel esitama sulgudes sõnad „geneetiliselt muundatud“ või „toodetud geneetiliselt muundatud (koostisosa nimetus)“, näiteks „toodetud geneetiliselt muundatud maisist“;
• kui koostisosa nimetatakse rühmanimetusega, peab koostisosade loetelus selle järel esitama sõnad „sisaldab geneetiliselt muundatud (organismi nimetus)“ või „sisaldab geneetiliselt muundatud (organismi nimetus) toodetud (koostisosa nimetus)“, näiteks „sisaldab geneetiliselt muundatud sojaõli“;
• kui koostisosade loetelu ei ole, peavad märgistusel olema esitatud sõnad „geneetiliselt muundatud“ või „toodetud geneetiliselt muundatud (organismi nimetus)“, näiteks „külmutatud mais (geneetiliselt muundatud)“.

Kahes esimeses punktis nimetatud märked võivad olla esitatud koostisosade loetelu juures joonealuse märkusena. Sel juhul tuleb need trükkida vähemalt sama suurusega kirjas kui koostisosade loetelu.

Müügipakendisse pakendamata toidu ja pakendite puhul, mille suurima külje pindala on alla 10 cm² , esitatakse teave geneetilise muundamise kohta toidu müügikohas.

Ülaltoodud nõuete kohaselt tuleb toit märgistada ka siis, kui see on toodetud GMOst, kuid ei sisalda enam muundamise tulemusel lisandunud valku või DNAd (nt sojaõli, maisitärklis).

Neid nõudeid ei kohaldata toitude suhtes, mis sisaldavad asjakohases koostisosas GM-materjali alla 0,9%, kui GM-materjali sisaldus on juhuslik või tehniliselt vältimatu.

Määruses (EÜ) nr 1830/2003 on sätestatud GMOdest koosneva, neid sisaldava ja nendest toodetud toidu jälgitavuse nõuded ning GMOdest koosneva ja neid sisaldava toidu kohta ka märgistusel kasutatavad sõnastused.

Märgistuse „GMO-vaba“ kasutust ei ole Eestis täpsemalt reguleeritud. Siiski ei tohi seda märgistust kasutada toodete puhul, mille muundatuna müümine ei ole ELis lubatud ja mis seetõttu ei saagi GMOsid sisaldada. Sellise eksitava märgistusega antakse eriomadus tootele, mis on olemas ka teistel sarnastel toodetel ja seetõttu ei ole see lubatud. Teavet ELis müüa lubatud geneetiliselt muundatud toidu kohta saab ELi geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrist.