TOIDU MÄRGISTAMISE
E-KÄSIRAAMAT

←Tagasi esilehele

Kaugmüük

Kõik toidualase teabe esitamise nõuded (sh toidugruppide erinõuded) kehtivad ka siis, kui toitu müüakse veebipoe, sotsiaalmeedia, ostu-müügiportaali, müügikataloogi, telefoni, e-posti, tekstsõnumi või muude sidevahendite ja -võimaluste vahendusel. Sellist müügiviisi nimetatakse kaugmüügiks.

Siin eristatakse sisuliselt kahte ajahetke, millal teave toidu kohta peab tarbijani jõudma:

  • enne ostu sooritamist s.t enne, kui tarbija otsustab ostu jätkata;
  • kättetoimetamise ajal.

Kui kaugmüügikanalit kasutatakse vaid reklaamiks ning selle kaudu ei pakuta võimalust toitu osta, siis ei kehti alltoodud toidualase teabe esitamise nõuded. Küll aga tuleb reklaamimisel järgida üldiseid toidualase teabe edastamise nõudeid, mille kohaselt teave peab olema täpne, selge ja tarbijale kergesti arusaadav, see ei tohi olla eksitav ning toidule ei tohi omistada haigusi vältida aitavaid, leevendavaid või ravivaid omadusi. Kui kohustusliku toidualase teabe hulka kuuluvaid andmeid esitatakse vabatahtlikult, tuleb need esitada toidualase teabe nõudeid järgides.

Kaugmüüki käsitlevad sätted on ette nähtud hõlmama tarbijale müüdavaid toite ja jooke ega puuduta ettevõtetevahelisi tehinguid.

Lae alla PDF-ina

Teabe edastamise nõuded

Kohustuslik toidualane teave peab olema tarbijatele kättesaadav enne ostu sooritamist. Selle saab tarbijale kättesaadavaks teha näiteks e-poes, tootja veebilehel, kataloogis, mobiilirakenduse, e-posti või tasuta infotelefoni kaudu. Sobivad ka selgelt loetavad fotod toote pakendile kantud märgistusest. Kogu kohustuslik teave peab olema tarbijale kättesaadav tasuta ja eesti keeles. Kui kaugmüüki toetavas materjalis (nt kataloogis, e-poes) teavet ei ole, peab müüja andma selged juhised selle kohta, kust teavet saab (nt viitama kataloogis tootja veebilehele).

Oluline on märkida, et teabe esitamisel tuleb samuti järgida kehtestatud üksikasju, näiteks allergeenid tuleb müügipakendis toidu kaugmüügi korral esitada rõhutatult teistest koostisosadest eristuval kujul.

Erandid on müügipakendil esitatavad kuupäevad „parim enne“, „parim enne lõppu“, „kõlblik kuni“ ja „külmutatud“, mis peavad olema esitatud pakendil või sellele kinnitatud märgistusel kättetoimetamise ajal.

Näiteks kui müügipakendis toidu reklaamimiseks kasutatakse katalooge ja võimaldatakse esitada tellimusi telefoni teel, peab kogu nõutav teave olema nähtav kaugmüüki toetavas kataloogis või tootja veebilehel. Viimasel juhul tuleb veebiaadress, kust leiab nõutava teabe iga konkreetse toote kohta, esitada sõnaselgelt müügipakkumise juures.

Tuleb ette olukordi, kus kaugmüügi teel müüakse müügipakendis toitu, mille puhul teatavad andmed võivad muutuda. 

Näiteks kui esitatakse toote päritoluriik ning see võib olla erinev, tuleks veebilehel või muus teabeallikas ära märkida üldteave, mis teavitaks tarbijat erinevatest võimalustest (nt „toote päritoluriik võib olla Ühendkuningriik, Iirimaa või Belgia“). Ostetava toote täpne päritoluriik peab siiski kättetoimetamise ajal olema esitatud pakendil või sellele kinnitatud märgistusel. Kui ettevõte müüb veebilehe kaudu müügipakendis toitu kaaluhinnaga (igal tootel on eraldi hind) ja toote kaalu ei ole võimalik ette arvutada, tuleb tarbijale esitada kaaluvahemikud. Näiteks kana puhul peaks esitama vähemalt valikuvariandid „väike (0,9–1,19 kg)“, „keskmine (1,2–1,75 kg)“ ja „suur (1,8–2,1 kg)“. Igal juhul tuleb kättetoimetamise ajal esitada täpne kaal ostetud toidu pakendil või sellele kinnitatud märgistusel.[3]

Unustada ei tohi, et toidu kaugmüügi korral peab järgima ka tarbijakaitseseaduse nõudeid, kus on sätestatud see, millised andmed peavad olema avaldatud lepingueelses teabes, kui kaupa müüakse sidevahendite kaudu.

Pakendamata toidu kaugmüük

Pakendamata toidu puhul tuleb samuti edastada tarbijale toidualast teavet, kuid see, mida ja kuidas edastada, on jäetud liikmesriikide otsustada. Eestis kehtib põllumajandusministri määrus nr 24 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ (vastu võetud 11.03.2015). Sellega on kehtestatud jaekaubandus- ja toitlustusettevõttest tarbijale üleantava toidu toidualase teabe esitamise nõuded:

  • müügipakendisse pakendamata toidu kohta (nt puu- ja köögiviljad, kaupluses või kohvikus lahtiselt müüdavad saiakesed ja söögikohas pakutav praad või supp);
  • tarbija soovil pakendatava toidu kohta (nt kaupluses kaasamüüdav salat, sink, kartulipüree, restoranist kaasaostetav praad või pitsa);
  • tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu kohta (nt kaupluses pakendatud singiviilud, soolalõhe, salat või juustutükk).

Vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 14 punktile 2 tuleb need andmed, mida nõutakse pakendamata toidu kohta riigisiseste õigusaktidega, teha kaugmüügi puhul tarbijale kättesaadavaks eespool kirjeldatud põhimõtete alusel.

Põllumajandusministri määruses nr 24 on toodud alljärgnevad täpsustused. Vaata lisateavet ka pakendamata toidu peatükist.

Toitlustusettevõtted (restoranid, pubid, kohvikud jms), kes müüvad pakendamata või tarbija soovil pakendatavat toitu, peavad toidu kohta esitama toidu nimetuse ja teabe allergiat või talumatust põhjustada võivate koostisosade kohta. Allergeene ei pea trükitehniliselt rõhutama.

Veebi, telefoni või muude sidevahendite vahendusel müümise korral peab see teave olema kättesaadav enne tellimuse esitamist (nt teabematerjali, müügikataloogi, veebilehe, telefonirakenduse või infotelefoni kaudu). Samuti peab teave olema kättetoimetamise ajal esitatud pakendil, sellele kinnitatud sildil/etiketil või toiduga kaasasoleval teabelehel.

Jaekaubandusettevõtted (kauplused, kioskid jms), kes pakuvad pakendamata või tarbija soovil pakendatavat toitu, peavad toidu kohta esitama toidu nimetuse ja sellega koos nõutavad andmed määruse (EL) nr 1169/2011 VI lisa osast A (v.a punktis 5 nõutud andmed lisatud valkude kohta) ning osast C. VI lisas nõutakse näiteks andmeid toidu füüsikalise oleku või eritöötluse kohta (nt suitsutatud, külmkuivatatud, sulatatud vms). Lisaks tuleb esitada allergeenid, käitleja nimi, teatud juhtudel toote päritolu ning säilimisaeg. Allergeene ei pea trükitehniliselt rõhutama.

Veebi, telefoni või muu sidevahendi vahendusel müümise korral peab see teave (v.a säilimisaeg) olema kättesaadav enne tellimuse esitamist. Kättetoimetamise ajal peab kogu nõutav teave olema esitatud pakendil või toiduga kaasasoleval teabelehel.

Näide. Klient tellib telefoni teel pitsa, millele läheb ise restorani järele. Millise teabe peab restoran tarbijale edastama? Kuidas ja millal tuleb teave edastada?

Sellisel juhul kohaldatakse põllumajandusministri määrust nr 24. Tegemist on pakendamata toiduga, mis pakendatakse tarbija soovil toitlustusettevõttes. Esitada tuleb toidu nimetus ja allergeenid. See teave peab olema kättesaadav enne tellimuse esitamist (nt teabematerjali, veebilehe, mobiilirakenduse või telefonikõne kaudu) ning samuti olema kättetoimetamise (kliendile üleandmise) ajal esitatud pakendil või toiduga kaasasoleval teabelehel. Allergeene ei pea trükitehniliselt rõhutama.

Müügiautomaadid

Müügiautomaadid ja automatiseeritud müügikohad kuuluvad samuti kaugmüügi mõiste alla. Nende puhul ei kehti aga nõue, mille kohaselt peab tarbija saama teabe toidu kohta enne ostu sooritamist. Seda ei nõuta ei müügipakendis ega ka pakendamata toidu automaadist müügi korral. Automaadist ostetava toidu kohta saab tarbija teabe siis, kui ta on toidu automaadist kätte saanud, s.t pärast kättetoimetamist. See, millise teabe tarbija peab saama, sõltub sellest, kas tegemist on pakendatud toiduga, mille kohta kehtivad määruse (EL) nr 1169/2011 nõuded, või ühega pakendamata toidu liikidest, mille puhul tuleb järgida pakendamata toidu kohta põllumajandusministri määrusega nr 24 kehtestatud nõudeid.

Lisamaterjalid

Euroopa Komisjoni talituste koostatud töödokument „Küsimused, mis on seotud kaugmüügiga tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitleva määruse (EL) nr 1169/2011 kontekstis“, vaata siit.

Põllumajandus- ja Toiduameti juhend „Toidu müük ja reklaam e-kaubanduses“, vaata siit.

Viimati uuendatud: 8. juuli 2021