Toitumisalast teavet esitatakse 100 g või 100 ml toidu või joogi kohta.

Toitumisalase teabe pealkiri võib olla vabalt valitud sõnastuses, näiteks „Toitumisalane teave 100 g toote kohta“, „100 g toodet sisaldab keskmiselt“, „100 g toote keskmine toitainete ja energiasisaldus“ vms.

Teave esitatakse ühes kohas kindlas etteantud järjestuses tabelina, arvud üksteise all (vaata näidet allpool). Kui tabeliks ei ole ruumi, võib teabe esitada ka üksteise järel. Teave tuleb esitada numbrite ja sõnadega, lisaks võib kasutada piktogramme või sümboleid.

Järgida tuleb üldist tähemärgisuuruse nõuet. Toitumisalane teave trükitakse tähtedes, mille tähemärgisuuruse x-kõrgus on vähemalt 1,2 mm. Pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 80 cm², on tähemärgi kohustuslik x‑kõrgus vähemalt 0,9 mm. Erandkorras ei pea toitumisalast teavet esitama pakenditel, mille suurima külje pindala on alla 25 cm². Vaata täpsemalt ka alapeatükist „Tähemärgisuurus“.

Energiasisaldus esitatakse kilodžaulides (kJ) ja kilokalorites (kcal), märkides esimesele kohale kilodžaulid ning teisele kohale kilokalorid.

Toitainete kogused väljendatakse üldjuhul grammides, välja arvatud vitamiinid ja mineraalained, mis esitatakse määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisa osas A toodud ühikutes.

Vitamiinidest ja mineraalainetest tohib esitada vaid neid, mis on toodud XIII lisa osas A, ja vaid siis, kui neid sisaldub toidus märkimisväärses koguses. Märkimisväärne kogus on 7,5% päevasest võrdluskogusest 100 ml joogi kohta või 15% päevasest võrdluskogusest 100 g või 100 ml toidu (v.a joogi) kohta või 15% päevasest võrdluskogusest ühte portsjonit sisaldava pakendi kohta. Päevased võrdluskogused on samuti esitatud XIII lisa osas A. Vitamiinid ja mineraalained, mida võib märkida, nende võrdluskogused ja kasutatavad ühikud on esitatud alapeatükis „Võrdluskogused“.

Toitumisalases teabes esitatav loetelu on lõplik, sellesse ei või toitaineid lisada. Siiski, kui toitaine või mõne muu aine kohta on esitatud toitumis- või tervisealane väide, siis tuleb ka selle aine kogus märgistusel näidata. Kui aine kuulub eespool nimetatud toitumisalase teabe hulka, siis märgitakse aine kogus toitumisalases teabes vastava koha peal (nt kiudained). Kui aine ei kuulu loetellu, märgitakse aine kogus toitumisalase teabe vahetus läheduses, mitte teabe (tabeli) sees (nt oomega-3-rasvhapped). Väiteid tohib esitada üksnes teatud toitainete või muude ainete kohta ja need peavad vastama väidete esitamise tingimustele. Selle kohta vaata täpsemalt peatükist „Toitumis- ja tervisealased väited“.

Müügipakendisse pakendamata toidu puhul ei pea toitumisalast teavet esitama, aga võib seda teha. Kui teave esitatakse, võib piirduda üksnes energiasisalduse või energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega. Sisalduse võib esitada üksnes portsjoni või tarbimisühiku kohta ning seda võib täiendada protsendina võrdluskogusest väljendatud teabega. Samuti võib teabe esitada üksnes protsendina võrdluskogusest portsjoni või tarbimisühiku kohta. Kui käitleja on huvitatud mõne vabatahtlikult esitatava toitaine (nt kiudained) koguse esitamisest, tuleb esitada ka kogu kohustuslik toitumisalane teave. Kogu teabe võib esitada vaid portsjoni või tarbimisühiku kohta, kuid siis peab toitumisalase teabe vahetus läheduses olema näidatud ka portsjoni või tarbimisühiku suurus.

NÄIDE TOITUMISALASE TEABE ESITAMISEST TABELINA

Teiste riikide (nt USA ja Kanada) nõuetele vastavat toitumisalast teavet, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega, ei tohi märgistusel esitada ka mitte vabatahtlikult lisaks Euroopa Liidu nõuetele vastavale teabele. Nii kohustuslik kui ka vabatahtlik teave peavad vastama määruse (EL) nr 1169/2011 nõuetele.

Toidud, mille puhul ei pea toitumisalast teavet esitama

Määruse (EL) nr 1169/2011 V lisas on toodud loetelu toitudest, mille puhul ei pea toitumisalast teavet esitama. Toitumisalast teavet ei pea esitama järgmiste toitude puhul:

• töötlemata tooted, mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist (nt mesi, muna, fileeritud kala, (sea)hakkliha, (nisu)jahu). Töötlemata toode on defineeritud toiduhügieeni määruses (EÜ) 852/2004 ja see hõlmab ka jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, kondistustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud ja sulatatud tooteid;
• töödeldud tooted, mille ainsaks töötlemisviisiks on olnud laagerdumine ja mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist (nt vinnutatud liha, kui sellele ei ole lisatud soola ega muid aineid);
• joogivesi, sealhulgas vesi, mille ainsaks lisatud koostisosaks on süsihappegaas ja/või lõhna- ja maitseained;
• maitsetaimed, vürtsid või nende segud*;
• sool ja soolaasendajad (välja arvatud jodeeritud sool);
• lauamagusained;
• kohvi- ja siguriekstraktid, terved või jahvatatud kohvioad ning terved või jahvatatud kofeiinivabad kohvioad;
• taime-, marja- ja puuviljatee, tee, kofeiinivaba tee, lahustuv tee või tee-ekstrakt, kofeiinivaba lahustuv tee või tee-ekstrakt, mis ei sisalda muid lisatud koostisosi peale lõhna- ja maitseainete, mis ei muuda tee toiteväärtust;
• fermenditud äädikad ja äädikaasendajad, sealhulgas need, mille ainsaks lisatud koostisosaks on lõhna- ja maitseained;
• lõhna- ja maitseained;
• lisaained;
• abiained;
• toiduensüümid;
• želatiin;
• moosipaksendajad;
• pärm;
• närimiskummid;
• toit, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima külje pindala on alla 25 cm²;
• toit, sealhulgas käsitööna valmistatud toit, millega tootja varustab väikestes kogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes vahetult varustab lõpptarbijat.

Viimast punkti (määruse (EL) nr 1169/2011 V lisa punkt 19) kohaldatakse Eestis eelkõige toidu suhtes, mida valmistatakse eraelamus või mikroettevõttes väikeses koguses käsitööna ja/või kodusel toiduvalmistamisviisil. Käsitööna valmistatud toit on toit, mille valmistamis- või tootmisprotsessist on suurem osa tehtud käsitsi. Erand kohaldub vaid kohalikule Eestis müüdavale toidule, mida tootja turustab lõpptarbijale vahetult või kohaliku jaekaubandusettevõtte (sh jaotusterminali või hulgimüügipunkti) kaudu.

*Maitsetaimede, vürtside või nende segude suhtes kohaldatakse erandit kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõudest, sest neid tarvitatakse väikestes kogustes ja neil ei ole märkimisväärset toitumisalast mõju. Seda erandit kohaldatakse ka lõhna- ja maitseaineid ja/või happesuse regulaatoreid sisaldavate toodete suhtes, tingimusel et lõhna- ja maitseainetel ja/või happesuse regulaatoritel ei ole märkimisväärset toitumisalast mõju.

PANE TÄHELE! Kui toidu märgistusel, esitlusel või reklaamis esitatakse toitumis- või tervisealane väide, tuleb müügipakendis toidul alati esitada toitumisalane teave ja ülaltoodud erandid ei kehti.

Toitumisalase teabe esitamise nõuded ei kohaldu toidulisanditele, looduslikule mineraalveele ega allikaveele. Eritoitude puhul tuleb toitumisalast teavet esitades järgida samuti eelkõige konkreetse eritoidu kohta sätestatud toitumisalase teabe esitamise korda. Eritoidud on imiku piimasegu ja jätkupiimasegu, imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhine töödeldud toit ja muu imikutoit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja.

Lisaks eelnevale ei ole toitumisalase teabe esitamine kohustuslik jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, kuid kui see esitatakse, võib esitada üksnes energiasisalduse või kogu kohustusliku toitumisalase teabe. Energiasisalduse esitamine võib peagi muutuda kohustuslikuks, mistõttu võiks seda juba praegu selliste jookide märgistusel näidata.

*Ei kohaldata alamkategooriate suhtes.

Ümberarvestuskoefitsiendid

ÜMBERARVESTUSKOEFITSIENDID ENERGIASISALDUSE ARVUTAMISEKS määruse (EL) nr 1169/2011 XIV lisast

Toitumisalase teabe esitamine portsjoni kohta

Portsjon või tarbimisühik peab olema tarbija jaoks kergesti äratuntav ja selle suurus peab olema märgitud toitumisalase teabe vahetus läheduses. Samuti peab olema teada antud pakendis sisalduvate portsjonite või tarbimisühikute arv. Tarbimisühik tähendab individuaalselt tarbitavat ühikut. Üks tarbimisühik ei tarvitse olla üks portsjon. Näiteks võib šokolaaditahvli ruut olla tarbimisühik, aga portsjon võib olla suurem kui üks šokolaadiruut. Portsjoni või tarbimisühiku näitamiseks võib kasutada sümboleid või piktogramme. Sümbolite ja piktogrammide kasutamisel peab nende tähendus olema tarbijale arusaadav ega tohi olla eksitav.

Portsjoni või tarbimisühiku kohta võib teabe esitada nii absoluutväärtustena (nt „rasvad 2 g“) kui ka väljendatuna protsendina võrdluskogusest. Viimasel juhul ei pea lisama teavet „keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8400 kJ / 2000 kcal)“, kuid selle võib esitada, et tarbija saaks protsendi näidust paremini aru.

Toitumisalase teabe esitamine protsendina võrdluskogusest

Energia ja teatud toitainete võrdluskogused on esitatud määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisa osades A ja B ning need leiab järgmisest alapeatükist. Protsendina võrdluskogusest tohib toitumisalast teavet esitada vaid osas B toodud makrotoitainete ning osas A esitatud vitamiinide ja mineraalainete kohta.

Kui teave on antud protsendina võrdluskogusest 100 g või 100 ml toote kohta, peab selle vahetus läheduses esitama lisateabe „keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8400 kJ / 2000 kcal)“.

Võrdluskoguse tähistamiseks võib toidu märgistusel kasutada lühendit „RI“, tingimusel et see on pakendil täielikult lahti seletatud eeltoodud lausega ja tarbijatele kergesti leitav.

Mõistet „soovitatav päevane kogus“ või selle lühendit „GDA“ ei ole lubatud kasutada. Mõisted „võrdluskogus“ ja „soovitatav päevane kogus“ on erineva tähendusega, sest erinevalt soovituslikust päevasest kogusest ei vihja võrdluskogus toitumisnõuandele. [1]

Energiasisaldust ja toitainete koguseid võib lisaks nende esitamisele absoluutväärtusena väljendada protsendina üksnes täiskasvanute võrdluskogusest. Vabatahtlik võrdluskoguste märkimine eri elanikkonnarühmadele (nt lastele) on lubatud ainult juhul, kui on vastu võetud asjaomased nõuded.[1]

ENERGIA JA VALITUD TOITAINETE (VÄLJA ARVATUD VITAMIINID JA MINERAALAINED) VÕRDLUSKOGUSED (TÄISKASVANUTEL) määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisa osast B

VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE PÄEVASED VÕRDLUSKOGUSED (TÄISKASVANUTEL) määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisa osast A

Teabe kordamine pakendi esiküljel

Korratav teave ei pea olema tabelina ega üksteise järel. See võib olla näiteks ikoonidena.

Pakendi esiküljel võib toitumisalane teave olla esitatud absoluutväärtustes 100 g või 100 ml toote või ühe portsjoni kohta. Sellisel juhul peab korratavas teabes kasutama samu ühikuid nagu kohustuslikus teabes, muu hulgas tuleb energiasisaldus esitada nii kilodžaulides (kJ) kui ka kilokalorites (kcal).

Esiküljel korratava teabe võib esitada ka protsendina võrdluskogusest 100 g või 100 ml toote ja/või ühe portsjoni/tarbimisühiku kohta. Kui teave esitatakse portsjoni kohta, peab portsjoni suurus ja portsjonite arv olema samuti pakendil teada antud. Kui teave on antud protsendina võrdluskogusest 100 g või 100 ml toote kohta, peab selle vahetus läheduses esitama lisateabe „keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8400 kJ / 2000 kcal)“.

Energiasisaldus peab olema alati esitatud 100 g või 100 ml kohta, lisaks võib kasutada teisi eelnimetatud esitusviise.

Eeltoodu tõttu ei tohi pakendi esiküljel korrata üksiku toitaine sisaldust (nt „x% rasva“). Ühe toitaine koguse võib siiski esile tuua, kui see on nõutud mõne õigusaktiga, näiteks tuleb rasvavõiete märgistusel esitada rasvaprotsent. Samuti võib ühe toitaine kogust eraldi esile tõsta, kui see on käsitletav toitumisalase väitena ja vastab toitumisalase väite esitamise tingimustele. Lisaks peab selline rõhutamine olema kooskõlas eksitamist keelavate sätetega: ei tohi anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on kõik samalaadsed toidud; ei tohi rõhutada, et toidus sisalduvad või puuduvad mingid koostis- või toitained, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud. Näiteks võib pakendi esiküljel korrata üksiku toitaine sisaldust esitades toitumisalase väite „madala rasvasisaldusega“, kuid samaväärne on väide „<3% rasva“ ning sellisel juhul on üksnes rasvaprotsendi väljatoomine esiküljel lubatud.

Eestis kehtivad ka alljärgnevad kokkulepped (kohalduvad vaid Eestis turustatavale toidule). Kokkulepete dokumendi leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt toidu märgistamist käsitlevate juhendite ja kokkulepete hulgast.

1. Maitsestamata piimatoodete ehk nn monopiimatoodete osas on riigisiseselt turustatavate toodete puhul lubatud esitada toote nimetuse juures rasvaprotsent, käsitades seda toidu nimetuse osana. Rasvaprotsendi võib esitada üksnes protsendina või koos sõnaga „rasva“ või „rasvasisaldus“. Rasvaprotsent esitatakse piimatoote nimetuse juures või nimetusega samas vaateväljas. Monopiimatoodetena mõistetakse järgmisi maitsestamata piimatooteid: piim (sh täispiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvatu piim, laktoosivaba piim), rõõsk koor, hapendatud piimatooted (hapukoor, pett, keefir, hapupiim, jogurt, kodujuust, kohupiim, kohupiimapasta) ja võiderasvad. Monopiimatoodetena ei käsitleta juustu, sulatatud juustu, toorjuustu, jäätist ega ühtegi maitsestatud piimatoodet.

2. Maitsestatud piimatoodete puhul (nt maasikajogurt) esitatakse nimetuses või mujal märgistusel rõhutatud koostisosa kogus protsentides nimetuse juures või nimetuse vahetus läheduses või koostisosade loetelus selle koostisosaga seonduvalt. Kui rõhutatud koostisosa kogus esitatakse väljaspool koostisosade loetelu, siis peab sellest selguma, mis koostisosa protsendiga on tegemist. Näiteks maasikajogurti korral esitatakse nimetuse vahetus läheduses „15% maasikaid“ või „30% maasikamoosi“. Rasvasisalduse protsenti ei ole maitsestatud piimatoodete märgistusel lubatud esitada.

NÄIDE

NÄIDE

Ümardamissuunised

Ümardamissuunised toitumisalase teabe jaoks on toodud märgistusel esitatud toiteväärtuse lubatud hälbeid käsitleva Euroopa Komisjoni juhendi tabelis 4. Esitatud väärtuste ümardamissuuniseid võetakse arvesse järelevalve käigus, kui järelevalveasutus hindab, kas analüüsiga kindlaksmääratud väärtus jääb lubatud hälbe piiresse. Seega on ümardamissuunised käitlejale soovituslikud.

ÜMARAMISSUUNISED TOITEVÄÄRTUSE LUBATUD HÄLBEID KÄSITLEVA EUROOPA KOMISJONI JUHENDI TABELIST 4

*Ei kohaldata alamkategooriate suhtes.