Koostisosade loetelu

SISUKORD

Sissejuhatus

Koostisosad on kõik toidu tootmisel või valmistamisel kasutatavad ained või tooted, sealhulgas lõhna- ja maitseained, lisaained, toiduensüümid, lisatud vitamiinid ja mineraalained, söödav vorstikest ning liitkoostisosa komponendid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab.

Koostisosade loetellu kantakse koostisosad sisalduse kahanevas järjekorras vastavalt toidu valmistamise ajal kasutatud kogusele. Loetelule peab eelnema sõna „koostisosad“. Koostisosade nimetamise puhul kehtivad kõik toidu nimetust käsitlevad nõuded ja põhimõtted, sh nõuded, mis käsitlevad mingite andmete lisamist nimetusele (vaata täpsemalt peatükist „Toidu nimetus“).

Allergiat või talumatust põhjustavad aineid esitatakse koostisosade loetelus teistest koostisosadest eristuval kujul (vaata täpsemalt peatükist „Allergeenid”) ning teatud juhtudel tuleb esitada koostisosa kogus protsentides. Mitmest koostisosast koosnevat toitu (liitkoostisosa) võib loetelusse kanda oma nimetuse all ja üldise kaalu alusel. Teatud juhtudel võib koostisosa tähistada konkreetse nimetuse asemel grupi nimetusega ehk rühmanimetusega.

NÄIDE

Koostisosad: nisujahu, vesi, muna, tomatikaste 18% (tomat, paprika, sibul, vürtsid), juust 8%, taimsed õlid (palmi, rapsi), sool, sojavalk, emulgaator: rasvhapete mono- ja diglütseriidid, pärm, maitsetaimed (sh seller)

Toidu sisalduvate mahepõllumajandusest pärinevate koostisosade märkimine on eraldi reguleeritud, vaata täpsemalt peatükist „Mahetoit“.

KIIRLINGID

Lae alla PDF-ina

Koostisosade järjestus

Koostisosad esitatakse üldiselt kaalu järgi kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal.

Koostisosad, mille sisaldus valmistootes on alla 2%, võib esitada suvalises järjestuses muude koostisosade järel.

Vesi ja lenduvad ühendid kantakse loetelusse kaalujärjestuses, nagu nad sisalduvad valmistootes. Kuumtöötlemisel kaotavad tooted üldjuhul niiskust ja seetõttu võib veesisaldus olla toote valmistamise ajal ning lõpptootes erinev. Vee asukoht koostisosade loetelus näidatakse valmistoote järgi. Lisatud vee kogus toidu koostisosana arvutatakse nii, et valmistoote üldisest kogusest lahutatakse muude koostisosade kogus. Vett ei pea koostisosana esitama juhul, kui selle sisaldus valmistootes ei ületa 5 massiprotsenti. See erand ei kehti liha, lihavalmististe, töötlemata kalandustoodete ja töötlemata kahepoolmeliste molluskite suhtes.

NÄIDE: VEE ESITAMINE KOOSTISOSADE LOETELUS

Retsept “Meie Leib”
Vesi	1100 g
Rukkijahu	1000g
Nisujahu	560 g
Rukkilinnasejahu	140 g
Suhkur	120 g
Pärm	50 g
Sool	30 g

Taigna mass	3000 g
Väljatulek (valmis leib)	2700 g
Kadu küpsetamisel	300 g, kadu vee aurustumisest

Veesisaldus lõpptootes = 2700 – 1900 (kõigi teiste koostisosade summa) = 800 g

Koostisosad: rukkijahu, vesi, nisujahu, rukkilinnasejahu, suhkur, pärm, sool

NB! Võrreldes retseptis oleva järjestusega muutus vee asukoht loetelus.

Koostisosad, mida kasutatakse kontsentreeritud või veetustatud (kuivatatud) kujul ning taastatakse tootmise ajal, võib kanda loetelusse järjestuses, mis vastab kaalule enne kontsentreerimist või veetustamist.

Kontsentreeritud või veetustatud (kuivatatud) toidu, mis eeldatavasti taastatakse vett lisades, koostisosad võib kanda loetelusse järjestuses, mis vastab kaalule taastatud tootes. Loetelule peab olema lisatud märge „koostisosad taastatud tootes“ või „koostisosad valmistootes“. Näiteks kuivsupisegu, millest tarbija valmistab supi vett lisades.

Puuviljade, marjade, köögiviljade ja seente segud, kus ühtegi koostisosa ei ole märgatavalt rohkem kui teist ning kus nende kogused tõenäoliselt varieeruvad, võib loetelusse kanda ühiselt nimetuse „puuviljad“, „marjad“, „köögiviljad“ või „seened“ alla, lisades selle järele fraasi „muutuvas suhtes“ ja vahetult selle järele kasutatud puuviljade, marjade, köögiviljade või seente loetelu. Üldises loetelus esitatakse segu vastavalt toidus sisalduvate puuviljade, marjade, köögiviljade või seente kogumassile.

Maitsetaimede või vürtside segud, milles ükski maitsetaim ega vürts ei ole kaalult olulisel määral ülekaalus, võib loetelusse kanda suvalises järjestuses, tingimusel et koostisosade loetelule on lisatud märge „muutuvas suhtes“.

Märget „sisaldab … ja/või …“ võib kasutada sarnaste või omavahel asendatavate koostisosade puhul järgmistel tingimustel: neid koostisosi kasutatakse tõenäoliselt toidu tootmisel või valmistamisel, ilma et see muudaks toidu koostist, olemust või eeldatavat väärtust; koostisosade sisaldus valmistootes on alla 2%; valmistoode sisaldab kahest koostisosast vähemalt ühte koostisosa. Seda võimalust ei saa kasutada, kui tegemist on lisaainete, toiduensüümide või allergiat või talumatust põhjustavate koostisosadega.

Tehisnanomaterjali kujul oleva koostisosa nimetusele peab sulgudes järgnema sõna „nano“. Nanotehnoloogiat võib olla kasutatud näiteks lisaainete, toidulisandite ja aktiivsetest pakenditest erituvate koostisosade puhul.

Koostisosade loetelu esitamata jätmine

Järgmiste toitude puhul ei nõuta koostisosade loetelu esitamist:

töötlemata (koorimata, tükeldamata vms) marjad, puu- ja köögivili (sealhulgas rohelised salatid, kartulid ja seened);
karboniseeritud vesi, kui nimetusest selgub, et toode on karboniseeritud;
fermenditud äädikad, mis on saadud ainult ühe põhisaaduse töötlemisel, tingimusel et lisatud ei ole ühtegi muud koostisosa;
juust, millele ei ole lisatud muid koostisosi kui tootmiseks vajalikke toiduensüüme, mikroorganismide kultuure ja soola. Sool, mida on kasutatud toorjuustu, kohupiima, kodujuustu ja sulatatud juustu valmistamisel, tuleb esitada koostisosana;
või ja hapupiimatooted, millele ei ole lisatud muid koostisosi kui piimatooteid, tootmiseks vajalikke toiduensüüme ja mikroorganismide kultuure;
toit, mis koosneb ühest koostisosast ja toidu nimetus on sama mis koostisosa nimetus või toidu nimetus võimaldab koostisosa olemuse eksimatult kindlaks määrata. Näiteks sealiha, nisujahu, kohv, suhkur, sool, õunamahl kontsentreeritud mahlast;
üle 1,2-mahuprotsendise etanoolisisaldusega joogid.

Teatud komponentide väljajätmine

Koostisosade loetelus ei pea esitama alljärgnevaid komponente. Allergiat või talumatust põhjustavad ained või tooted tuleb siiski alati esitada.

Toidu komponendid, mis on tootmisprotsessi käigus ajutiselt eraldatud ning hiljem uuesti lisatud, kuid mitte esialgsest osakaalust suuremas koguses, s.t lisatud on sama palju, kui enne tootmisprotsessis eraldati. Näiteks ei pea mahla koostisosade loetelus esitama komponente, mida lisatakse mahla, et taastada nende sisaldus esialgses koguses. Mahla võib taastada sama liiki puuviljadest füüsikalise töötlemisviisi abil saadud lõhna, maitset, viljaliha ja puuviljarakke, samuti vett.

Lisaained ja toiduensüümid, millel ei ole tehnoloogilist funktsiooni lõpptootes ja mis sisalduvad selles seetõttu, et on üle kandunud mõnest liitkoostisosast (ülekandumise põhimõte (carry-over)).

Näiteks kasutatakse maitseainesegus paakumisvastast ainet, mis kandub üle maitsestatud lihapallidesse. Paakumisvastasel ainel on funktsioon maitseainesegus, kuid ei ole lihapallis, mistõttu ei pea seda lisaainet lihapallide märgistusel esitama.

Mahlatoodete tooraines, nagu puuviljapürees, porgandipürees, kasutatakse antioksüdanti askorbiinhapet, kuid mahlatootes ei oma askorbiinhape enam tehnoloogilist funktsiooni.

Saia küpsetamisel kasutatavas margariinis on emulgaatorid, mille funktsioon on tekitada margariinis emulsiooni. Emulgaatoril ei ole funktsiooni saias, mistõttu ei pea seda esitama saia koostisosade loetelus.

Toorjuustu, mis sisaldab paksendajaid karrageeni (E 407) ja jaanileivapuujahu (E 410), kasutatakse koogitaigna koostises. Paksendajatel ei ole tehnoloogilist funktsiooni küpsetatud koogis ning koogi koostisosade loetelus neid esitama ei pea.

Selleks et hinnata, kas konkreetsel lisaainel on funktsioon lõpptootes, tuleb arvesse võtta ka lisaaine kogust. Liitkoostisosades sisalduvate lisaainete kontsentratsioon lahjeneb lõpptootes ning paljudel juhtudel ei ole lisaainel enam mõju lõpptootele. Samas kui liitkoostisosa ei segata lõpptoote sisse, vaid see jääb oma algkujule, siis on selle koostisosa lisaainetel tõenäoliselt funktsioon ka lõpptootes. Näiteks kui moosikiht on jogurtitopsi põhjas, on selles sisalduv säilitusaine, toiduvärv ja tardaine sama tehnoloogilise funktsiooniga ka jogurtis ning need tuleb märkida jogurti koostisosade loetelus.

Samas kasutatakse juustuvorsti valmistamiseks juustu, mille üheks koostisosaks on juustupinna katteks kasutatav säilitusaine natamütsiin (E 235). Juustuvorstis sisalduvas juustus ei ole natamütsiinil enam tehnoloogilist funktsiooni ja seda märgistusele lisada ei tule.

Sorbaatide (E 200 või E 202) funktsioon säilitusainena valmismarinaadis säilib ka siis, kui marinaadi kasutatakse liha marineerimisel. Seetõttu tuleb sorbaadid esitada marineeritud liha koostisosade loetelus.

Lisaainete määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikliga 19 antakse alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele (PAFF) võimalus võtta tõlgendusküsimustes vastu otsuseid, millega liikmesriigid lepivad kokku, et arutluse all olevat teemat käsitletakse kõikides liikmesriikides ühtemoodi.

Näiteks on komitee oma otsuses kinnitanud, et taimsete ekstraktide kasutamine toidus tehnoloogilisel eesmärgil loetakse nende sihilikuks kasutamiseks toidu lisaainena (kasutuse eesmärk on sarnane säilitusainete, antioksüdantide ja (värvi)stabilisaatorite tehnoloogilisele funktsioonile). Teine oluline otsus käsitleb jahu parendajaid. Jahu parendajana on lubatud kasutada mitut lisaainet, mille kasutamine parandab taigna küpsetusomadusi, aitab hoida taigna stabiilsust, mõjutab lõpptoote õhulisust ja kooriku teket (fosforhape ja fosfaadid (E 338–452), L‑tsüsteiin (E 920) ja askorbaadid (E 300–301)). Kuigi nende lisaainete kasutamine on lubatud toidugrupis 6.2.1 „Jahud“, on neil funktsioon mitte jahus, vaid taignas. Mainitud lisaaineid kasutatakse tehnoloogilisel eesmärgil, need jäävad lõpptootesse ning neil on seal mõju. Seetõttu tuleb need lisaained esitada koostisosade loetelus.

Alalise komitee koosolekute kokkuvõtted avaldatakse veebilehel https://ec.europa.eu/ food/safety/reg_com/toxic_en. Olulisemad lisaainetega seotud tõlgendusotsused leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt https://www.agri.ee/et/paff-uuendtoidu-ja-toksikoloogilise-ohutuse-sektsiooni-lisaainete-tolgendusotsused.

Kandeained. Kandeainena kasutatakse lisaaineid (need leiab kasutada lubatud lisaainete loetelust määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisast) ja muid aineid, mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil. Kandeainetena võib kasutada ka tavalisi toiduained, nagu suhkur, tärklis, alkohol või maltodekstriin. Kasutatud aineid ei pea koostisosade loetelus näitama, kui neid on kasutatud tehnoloogiliselt vältimatult vajalikus koguses. Näiteks lõhna- ja maitseaine kandeainena kasutatakse kookosõli, mida ei pea lõpptoote märgistusel koostisosade loetelus esitama, kui seda on lõpptootes vaid sellises koguses, mis on vajalik kandmise tehnoloogilise funktsiooni täitmiseks.

Abiained. Tehnoloogilise abiainena kasutatakse lisaaineid ja ensüüme ning muid ained, mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil. Abiained sisalduvad (võib-olla muudetud kujul) valmistootes, kuid neid ei pea koostisosade hulgas näitama. Selline on näiteks mahla tootmisel kasutatav ensüüm pektinaas, mis lõhustab pektiini, mille tulemusel eraldub mahl paremini. Veini ja mahla selitamiseks kasutatav betoniit ning vormi määrimiseks kasutatav rasvaine on samuti abiained, mida ei pea koostisosade loetelus esitama. Kui kasutatakse aga selitajat, mis sisaldab allergeeni (nt piimast saadud kaseiini), siis tuleb see lõpptoote märgistusel esitada, kuna tegemist on allergiat või talumatust põhjustada võiva tootega. Samas näiteks kalaželatiin või kalaliim, mida kasutatakse selitusainena õlles ja veinis, on allergeenide nimekirjast välja arvatud.

PANE TÄHELE! Allergiat või talumatust põhjustavad ained või tooted/komponendid, mis on esitatud allergeenide loetelus, tuleb sõltumata eespool kirjeldatud eranditest siiski alati esitada.

Vesi, kui vett kasutatakse tootmisprotsessis ainult kontsentreeritud või veetustatud (kuivatatud) kujul kasutatud koostisosa taastamiseks või vedela keskkonna puhul, mida tavaliselt toiduks ei tarbita. Selline vedel keskkond on näiteks marineeritud kurkide marinaadiks kasutatud vesi.

Liitkoostisosade esitamine

Liitkoostisosad on koostisosad, mis omakorda koosnevad mitmest koostisosast, näiteks tomatikaste, maasikamoos, sink. Üldiselt tuleb ka kõigi liitkoostisosade koostis märgistusel esitada. Kehtivad üksikud erandid, millest on juttu allpool. Liitkoostisosa kandmisel lõpptoote koostisosade loetellu on kaks võimalust:

liitkoostisosa koostisosad võib esitada üldises loetelus vastavalt nende sisaldusele lõpptootes. Loetelus esitatakse kõik koostisosad sisalduse alanevas järjestuses;
liitkoostisosa võib koostisosade loetelusse kanda oma nimetuse all, üldise kaalu alusel. Selle järel esitatakse liitkoostisosa koostisosade loetelu.

NÄIDE LIITKOOSTISOSA ESITAMISEST

Võimalus 1:

Pitsa koostisosad: nisujahu, vesi, juust, sealiha, tomat, paprika, sibul, sool, vürtsid ja maitsetaimed, glükoos, stabilisaator: E 451; suitsutuspreparaat, säilitusaine: E 250

Võimalus 2:

Pitsa koostisosad: nisujahu, tomatikaste (tomat, paprika, sibul, vürtsid), vesi, keedusink (sealiha, vesi, glükoos, sool, stabilisaator: E 451; suitsutuspreparaat, säilitusaine: E 250), juust, tomat, paprika, maitsetaimed

Liitkoostisosa koostisosade loetelu ei pea esitama, kui:

liitkoostisosa koostis on määratletud õigusaktiga ning selle liitkoostisosa sisaldus valmistootes on alla 2%;
liitkoostisosa koosneb vürtside ja/või maitsetaimede segust, mille sisaldus valmistootes on alla 2%;
liitkoostisosa on toit, mille puhul ei nõuta koostisosade loetelu.

PANE TÄHELE! Neid erandeid ei kohaldata lisaainete suhtes. Ka allergiat või talumatust põhjustavad ained või tooted/komponendid tuleb alati esitada.

Liitkoostisosas sisalduvat lisaainet, millel ei ole funktsiooni lõpptootes, ei loeta lõpptoote koostisosaks ning seda ei pea lõpptoote märgistusel näitama (allergeenid tuleb siiski alati esitada). Näiteks ei pea saia märgistusel esitama margariinis olevat emulgaatorit või happesuse regulaatorit.

Eraldi on reguleeritud toidu töötlemine ioniseeriva kiirgusega. Vastavalt põllumajandusministri määrusele nr 112 „Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ (vastu võetud 28.11.2014) tuleb juhul, kui liitkoostisosa koostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega, teha liitkoostisosa koostisosade loetelus selle koostisosa juurde märge „kiiritatud“ või „töödeldud ioniseeriva kiirgusega“.

Rühmanimetuste kasutamine

Koostisosi, mis kuuluvad ühte allpool loetletud toidugruppi, võib koostisosade loetelus tähistada konkreetse nimetuse asemel toidugrupi nimetusega. Koostisosade loetelus märgitakse toidugrupi nimetus selle kogumassile vastavasse kohta.

See ei kehti allergiat või talumatust põhjustavate koostisosade suhtes, mis tuleb alati esitada täpse nimetusega, näiteks „maitsetaimed (sh seller)“.

Toidugrupp

Koostisosade loetelus kasutada lubatud nimetus

Loomset päritolu rafineeritud õlid ja

„õli“ või „rasv“ ja kas omadussõna „loomne“ või viide konkreetsele loomsele päritolule. Hüdrogeenitud õli/rasva puhul tuleb lisada sõnad „täielikult hüdrogeenitud“ või „osaliselt hüdrogeenitud“, näiteks „täielikult hüdrogeenitud loomne rasv“.

Taimset päritolu rafineeritud õlid ja rasvad

„taimsed õlid“ või „taimsed rasvad“, millele vahetult järgneb viide konkreetsele taimsele päritolule; sellele võib järgneda fraas „muutuvas suhtes“. Koht koostisosade loetelus leitakse vastavalt taimsete õlide/rasvade kogumassile. Hüdrogeenitud õli/rasva puhul tuleb lisada sõnad „täielikult hüdrogeenitud“ või „osaliselt hüdrogeenitud“. Näiteks „taimsed õlid (rapsi, palmi)“ või „osaliselt hüdrogeenitud taimsed õlid (päevalille ja rapsi, muutuvas suhtes)“.

Kahest või enamast teraviljaliigist saadud jahusegud

„jahu“, millele järgneb selle saamiseks kasutatud teraviljade loetelu kahanevas kaalujärjestuses, näiteks „jahu (nisu, rukis, oder)“.

Tärklised ja füüsikaliste vahenditega või ensüümidega modifitseeritud tärklised

„tärklis“
Kui tärklis on valmistatud gluteeni sisaldavast toorainest, tuleb lisada viide tärklise päritolule, kuna tegemist on allergeeniga. Näiteks „odratärklis“ ja „nisutärklis“.
Pane tähele! Siia ei kuulu keemiliselt modifitseeritud tärklised, mis on lisaained ning tuleb märgistada rühmanimetusega „“. Täpset nimetust või E-numbrit ei ole vaja esitada.

Kõik kalaliigid

„kala“, tingimusel et selle toidu nimetus ja esitus, mille koostisesse kala kuulub, ei viita konkreetsele kalaliigile.

Kõik juustusordid

„juust“, tingimusel et selle toidu nimetus ja esitlus, mille koostisesse juust kuulub, ei viita konkreetsele juustusordile.

Kõik vürtsid, mis kokku ei ületa 2% toidu kaalust.
Vürtsid on näiteks koriander, ingver, nelk, kaneel, pipar.

„vürts(id)“ või „vürtsisegu“

Kõik maitsetaimed või maitsetaimede osad, mis kokku ei ületa 2% toidu kaalust.
Maitsetaimed on näiteks majoraan, petersell, basiilik, tüümian, till.

„maitsetaim(ed)“ või „maitsetaimede segu“

Igat sorti kummivaigupreparaadid, mida kasutatakse närimiskummi alusmaterjalina

„närimiskummialus“

Igat sorti küpsetatud ja peenestatud teraviljatooted

„kuivikupuru“
Kui kuivikupuru on valmistatud gluteeni sisaldavast teraviljast, tuleb lisada viide teraviljale, kuna tegemist on allergeeniga. Näiteks „kuivikupuru (nisu)“.

Kõik sahharoosiliigid

„suhkur“

Veevaba glükoos või glükoosmonohüdraat

„glükoos“

Glükoosisiirup ja veevaba glükoosisiirup

„glükoosisiirup“

Kõik piimavalgud (kaseiinid, kaseinaadid ja vadakuvalgud) ning nende segud

„piimavalgud“

Pressitud, ekspeller- või rafineeritud kakaovõi

„kakaovõi“

Igat liiki viinamarjavein

„vein“

Imetajate ja lindude toidukõlblikuks tunnistatud skeletilihased koos looduslikult nende juurde kuuluva või nende küljes oleva koega, kus rasva ja sidekoe kogusisaldus ei ületa allpool osutatud väärtusi ja kus liha on teise toidu koostisosa.

Diafragma ja mälumislihased kuuluvad skeletilihaste hulka, süda, keel, pea piirkonnas paiknevad lihased (v.a mälumislihased), randme-, pöialiigeselihased ja saba aga mitte. Mõistega „…liha“ tähistatud koostisosade rasva ja sidekoe maksimumsisaldus:

Liik	Rasvasisaldus	Kollageeni ja lihasvalgu suhtarv (1)
Imetajad (välja arvatud küülikud ja sead) ning liikide segud, kus on ülekaalus imetajad	25%	25%
Sead	30%	25%
Linnud ja küülikud	15%	10%
(1) Kollageeni ja lihavalgu suhtarvu väljendatakse kollageeni protsendina lihavalgus. Kollageenisisaldusena käsitatakse hüdroksüproliinisisaldust, mis on korrutatud koefitsiendiga 8.

Kui neid piirnorme ületatakse, kuid samas täidetakse muid määratluse „liha“ kriteeriume, tuleb „…liha“ sisaldust vastavalt vähendada ning koostisosade loetelus peab lisaks mõistele „…liha“ märkima rasva ja/või sidekoe olemasolu. See määratlus ei kehti määratluse „lihamass“ alla kuuluvate toodete kohta.

„…liha“ ja asjaomaste loomaliikide nimetus(ed)

Igat sorti tooted, mis vastavad määratlusele „lihamass“

„lihamass“ ja asjaomaste loomaliikide nimetus(ed)

Lihasisalduse arvutamist selgitatakse ka Veterinaar- ja Toiduameti ning Maaeluministeeriumi juhendis „Koostisosana esitatava liha rasvasisalduse piirmäärad ja valmistoote lihasisalduse arvutamine“, mille leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt liha käsitlevate juhendite hulgast.

Lisaainete ja ensüümide esitamine

Lisaained, mis esitatakse koostisosade loetelus ja mis kuuluvad ühte allpool loetletud rühmadest, peavad olema tähistatud selle rühma nimetusega. Rühmanimetusele järgneb aine täpne nimetus või E-number. Allergiat või talumatust põhjustavad ained tuleb alati esitada nimetusega, nt „sojaletsitiinid“ või „letsitiinid (soja)“. Kui mõni lisaaine kuulub mitmesse rühma, siis märgitakse aine põhifunktsioonile vastava rühma nimetus. Näiteks askorbiinhape võib kuuluda mitmesse lisaaine rühma: happesuse regulaator, antioksüdant või jahu parendaja.

Ensüümid, millel on tehnoloogiline funktsioon lõpptootes, esitatakse koostisosade loetelus oma nimetusega. Abiainena kasutatud ensüüme ei pea koostisosade hulgas näitama. Kui kasutatakse aga ensüümi, mis on saadud allergiat või talumatust põhjustada võivast tootest (nt munavalgest eraldatud lüsosüüm), siis tuleb see lõpptoote märgistusel esitada kui allergeen.

Lisaainete nimetused leiab komisjoni määrusest (EL) nr 1129/2011, millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete loetelu ning komisjoni määrusest (EÜ) nr 231/2012, millega kehtestatakse lisaainete spetsifikatsioonid.

Euroopa Komisjoni kodulehel on toidus kasutada lubatud lisaainete andmebaas.

Vääveldioksiid ja sulfitid (E 220−228) on esitatud allergiat või talumatust tekitavate ainete loetelus, mistõttu tuleb need esitada lisaaine nimetusega ja teistest koostisosadest trükitehniliselt eristuval kujul. Need esitatakse allergeenina, kui nende sisaldus tarvitamisvalmis toidus on üle 10 mg/kg või üle 10 mg/l (arvutatuna SO2 üldsisaldusena toote suhtes).

LISAAINETE RÜHMANIMETUSED, MIDA KASUTATAKSE TOIDU MÄRGISTUSEL

(ainult sulatatud juustude ja sulatatud juustudel põhinevate toodete puhul)

(täpset nimetust või E-numbrit ei ole vaja esitada; siia rühma kuuluvad E 1404 – E 1451)

Paakumisvastane aine

Tardaine

Lisaaineid, millel ei ole tehnoloogilist funktsiooni lõpptootes ja mis sisalduvad selles seetõttu, et on üle kandunud mõnest koostisosast, ei pea lõpptoote märgistusel esitama. Näiteks kasutatakse maitseainesegus paakumisvastast ainet, mis kandub üle maitsestatud lihapallidesse. Paakumisvastasel ainel on funktsioon maitseainesegus, kuid ei ole lihapallis, mistõttu ei pea seda lisaainet lihapallide märgistusel esitama. Allergiat või talumatust põhjustavad ained tuleb siiski alati esitada. Vaata näiteid ka osas „Teatud komponentide väljajätmine“.

Lisaainete asukoht koostisosade loetelus võib lähtuda konkreetse lisaaine kogusest või ühte lisaainete rühma kuuluvate ainete üldkogusest. Rühma kuuluvad lisaained esitatakse samuti sisalduse kahanevas järjestuses, alla 2% sisalduse korral vabas järjestuses.

NÄIDE LISAAINETE ESITAMISE KOHTA

Rühmanimetuse, lisaaine nimetuse ja E-numbri kasutamine:
magusaine E 954 või
magusaine E 954 ii või
magusaine naatriumsahhariin või
magusaine sahhariin

Lisaainete asukoht koostisosade loetelus:
magusaine E 954, …, magusaine E 951 või
magusained (E 954, E 951) või
magusained (sahhariin, aspartaam)

Teatud lisaaineid sisaldavate toitude märgistamise kohta on kehtestatud lisanõuded. Vaata täpsemalt peatükist „Lisaained ning lõhna- ja maitseained“.

Lõhna- ja maitseainete esitamine

LÕHNA- JA MAITSEAINED (ingl flavourings) ESITATAKSE

nimetusega „lõhna- ja maitseained“ või lõhna- või maitseaine täpsema nimetuse või kirjeldusega, nt maasika lõhna- ja maitseaine, lõhna- ja maitseaine (vanill), kaneeliekstrakt, rummiessents, peterselli eeterlik õli,	kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktides b, c, d, e, f, g ja h määratletud lõhna- ja maitseaineid;
nimetusega „suitsutuspreparaat“ või „suitsutuspreparaadid“ või „toidust/toitudest või toidurühmast või lähtematerjali(de)st toodetud suitsutuspreparaat“ või „toidust/toitudest või toidurühmast või lähtematerjali(de)st toodetud suitsutuspreparaadid“, nt pöökpuust toodetud suitsutuspreparaat,	kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis f määratletud lõhna- ja maitseaineid ning annab toidule suitsuse maitse.

PANE TÄHELE! Õige termin on „lõhna- ja maitseaine“, muud sõnad, nagu „aroomid“, „aroomained“, „lõhnaained“ jms, ei ole lubatud.

Lõhna- ja maitseaine tuleb sellise nimetusega esitada, kui seda kasutatakse lõhna ja maitse andmiseks. Näiteks kui paprikaekstrakti kasutatakse värvi andmiseks, siis on see lisaaine ja tuleb märgistada lisaainena „toiduvärv E 160c“. Kui pärmiekstrakti kasutatakse tehnoloogilisel või toitainelisel eesmärgil, siis tuleb see märgistada kui tavaline koostisosa.

Ka siis, kui suitsutuspreparaati kasutatakse suitsutuskambris ja see annab toidule suitsuse maitse, tuleb preparaati nimetada koostisosade loetelus. Sel juhul võib olla toote nimetuses sõna „suitsu‑“ või „suitsutatud“. Kui suitsutuspreparaati on lisatud toote sisse või toote pinnale, siis tuleb toidu nimetuses kasutada sõnade „suitsu‑“ või „suitsutatud“ asemel sõna „suitsumaitseline“. Suitsutuspreparaat peab ka sel juhul olema esitatud koostisosade loetelus.

Lõhna- ja maitseainena kasutatud kiniin ja/või kofeiin esitatakse koostisosade loetelus kohe pärast nimetust „lõhna- ja maitseaine(d)“.

Sõna „looduslik“ kasutamisel tuleb lähtuda nõuetest, mis on toodud määruse (EÜ) nr 1334/2008 artiklis 16. Vaata täpsemalt peatükist „Lisaained ning lõhna- ja maitseained“.

Sõna „looduslik“ võib lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid. Sõna „looduslik“ võib kasutada üksnes viitega toidule, toidurühmale või taimsele või loomsele lõhna- ja maitseaine lähtematerjalile, kui sellest on saadud kogu lõhna- ja maitsekomponent või vähemalt 95% selle kaalust. Kirjelduse sõnastus peab olema kujul „looduslik [toit (toidud) või toidurühm või lähtematerjal(id)] lõhna- ja maitseaine“, nt „looduslik õuna lõhna- ja maitseaine“.

Koostisosa koguse esitamine

Määruse (EL) nr 1169/2011 artikliga 22 nõutakse teatavate koostisosade või koostisosade grupi koguse märkimist. Protsent peab olema ära toodud kas toote nimetuse sees või vahetult pärast toote nimetust või koostisosade loetelus kõnealuse koostisosa või koostisosade grupiga seostuvalt.

KOOSTISOSA KOGUSE PEAB ESITAMA PROTSENTIDES

• kui (liit)koostisosa või koostisosade grupp on esitatud toidu nimetuses, näiteks jogurt maasikamoosiga, singi-seenepitsa, võiküpsised, kreemitäidisega küpsised, köögiviljapirukas, kalapulgad, puuviljakook;

• kui koostisosa on tavaliselt tarbija poolt toidu nimetusega seostatav, näiteks chilli con carne (veisehakkliha), pelmeenid (liha), Kiievi kotlet (kanaliha);

• kui koostisosa on märgistusel sõnaliselt, pildina või graafiliselt rõhutatud, näiteks „sisaldab kana“, „valmistatud võiga“, lehma kujutis, mis viitab piima kasutamisele, maasikad jogurtipakendil;

• kui koostisosa on põhiline toidu iseloomustamiseks ja eristab seda muudest nimetuse või välimuse poolest sarnastest toitudest, näiteks martsipan (mandlid), majonees (muna või munapulber).

Selliste nõuete eesmärk on anda tarbijale teavet tähtsamate koostisosade sisaldusest toidus ning aidata seega teha valikut erinevate toitude vahel. Sageli sõltub koostisosa koguse märkimise vajadus konkreetsest juhtumist. Näiteks ei ole vaja märkida siidri valmistamiseks kasutatud õunte kogust, kuigi tarbija eeldatavalt seostab nimetust „siider“ õuntega.

On ka olukordi, kus pakendil esitatud pilt ei too kaasa kohustust näidata koostisosa kogust. Näiteks:

kui esitatakse pilt toidust sellisel kujul, nagu seda müüakse või kui piltkujutis on esitatud serveerimissoovitusena, tingimusel et piltkujutise eesmärk on selge ega rõhuta müüdavat toitu ja/või selle koostisosi muul viisil;
kui pildil on kujutatud kõiki toidu koostisosi, neist ühtegi rõhutamata;
kui illustratsioonist nähtub, kuidas toitu juhiste kohaselt valmistada, rõhutamata ühtegi koostisosa. [6]

Esimeses alapunktis kirjeldatud juhul märgitakse pildi juurde sageli näiteks väljend „serveerimissoovitus“ või „illustratsioon“, et piltkujutise eesmärk oleks selge.

Koostisosa kogus tuleb esitada protsendina, mis vastab koostisosa kogusele selle kasutamise ajal (s.t toidu valmistamise ajal).

Erandid:

kuumtöötlusel või muu töötlemise tulemusena niiskust kaotanud toidu puhul esitatakse kogus protsendina, mis vastab koostisosa kogusele valmistoote suhtes. Juhul kui koostisosa kogus või kõikide märgistusel esitatud koostisosade üldkogus ületab 100%, esitatakse kogus 100 g valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa kaaluna (nt suitsuvorst: 100 g vorsti valmistamiseks on kasutatud 130 g veiseliha);
lenduvate koostisosade koguse märkimisel lähtutakse nende osakaalust valmistootes;
kontsentreeritud või veetustatud (kuivatatud) ning tootmise ajal taastatavate koostisosade koguse märkimisel võib lähtuda nende osakaalust enne kontsentreerimist või veetustamist. Kontsentreeritud või veetustatud toitude puhul, mida taastatakse vett lisades, võib koostisosade koguse märkimisel lähtuda nende osakaalust taastatud tootes.

NÄIDE KOOSTISOSA KOGUSE ESITAMISE KOHTA

Toote nimetuses: Küpsised piimakreemi (15%) ja šokolaadiglasuuriga (5%)

Frikadellisupi koostisosade loetelus: kartul, frikadellid (20% sissepanekul) (sealiha, joogivesi, veiseliha, kuivikupuru nisust, muna, vadakupulber, sool, sibulapulber, sojavalk, glükoos, muskaadiekstrakt), porgand, sibul, joogivesi, sool, lõhna- ja maitseaine (sisaldab sellerit), rapsiõli, till, riisitärklis, suhkur, must pipar, kurkumipulber.

Koostisosa kogust ei ole vaja märkida:

ainult ühest koostisosast koosnevate toitude puhul, kuna koostisosa koguse osakaal on kõikidel juhtudel 100%;
kui koostisosa vedelikuta netokaal esitatakse märgistusel, nt tuunikala soolvees, ananass siirupis, oliivid marinaadis, marineeritud kurk;
kui koostisosa kogus peab olema teistest nõuetest tulenevalt juba märgistusel esitatud. Need on kakao- ja šokolaaditooted, kohvi- ja siguriekstraktid (vaata täpsemalt), puuvilja- ja marjamahlad (vaata täpsemalt) ning džemmid, želeed jms tooted (vaata täpsemalt);
koostisosade puhul, mida kasutatakse väikestes kogustes maitsestamiseks, nt krevetimaitselised krõpsud, küüslauguleivad, kookoshelbekohuke, kaneeliga küpsised. Määruses ei defineerita, kui suur on väike kogus. Soovituslikult võiks lugeda väikeseks koguseks maksimaalselt 2 massiprotsenti (ilma kandja ja lahusti koguseta), kusjuures protsent väljendab toidu valmistamisel kasutatud koostisosa kogust;
koostisosade puhul, mis on toidu nimetuses, kuid mis ei mõjuta tarbija valikut, sest koguseline varieerumine ei ole oluline toidu iseloomustamisel ega eristamisel teistest samalaadsetest toitudest, nt sojakaste, soolapulgad, meeõlu, seesamiseemneküpsised, maisihelbed;
kui teiste nõuetega on ette nähtud koostisosa või koostisosade grupi täpne kogus, ilma et see tuleks esitada märgistusel;
puuviljade, marjade, köögiviljade ja seente segude ning maitsetaimede ja vürtside segude puhul, kus ükski koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri;
kui toidu nimetusele on nõuetest tulenevalt lisatud märge „magusaine(te)ga“ või „suhkru(te) ja magusaine(te)ga“;
kui koostisosaks on lisatud vitamiinid või mineraaltoitained, mille kohta esitatakse toitumisalane teave;
toidulisandi koostises olevate toitainete või muude toitumisalase või füsioloogilise mõjuga ainete puhul, mille kohta esitatakse toitumisalane teave vastavalt toidulisandite kohta kehtestatud nõuetele.

Toitudes looduslikult esinevad ained, nt kofeiin kohvis või vitamiinid ja mineraalained puuviljamahlades, ei ole koostisosad ning nende puhul ei ole vaja märkida koguse protsenti.

Lisamaterjalid

Täpsemad juhised koostisosa koguse esitamise kohta leiad:

Euroopa Komisjoni teatisest koostisosade koguse märkimise põhimõtte kohaldamise kohta C/2017/7605, vaata siit.

Juhendist koostisosa koguse märkimise kohta, mille leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt märgistamist käsitlevate juhendite hulgast.

Viimati uuendatud: 8. juuli 2021