Toidu põhikoostisosa(de) päritolu esitamine on kohustuslik ainult juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei ole sama mis toidu põhilisel koostisosal.

Täpsemad nõuded on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/775, mida täiendavad juhendid.

Päritoluriik või lähtekoht võib olla märgitud sõna või väljendiga, aga ka pildi või sümboliga. Näiteks on päritoluviited väljendid „Made in Estonia“, „Valmistatud Eestis“, „Eesti toode“, samuti riigilipud ja maakaardid ning geograafilist viidet sisaldavad tootemarginimetused. Samas ei ole päritoluviited üldtuntud nimetused nagu näiteks Kiievi kotlet, Bologna kaste, Prantsuse kohupiimakook, Armeenia šašlõkk ja Brüsseli kapsas.

Määruse 1169/2011 artikli 26 lõige 3 kohaldub ka päritoluviitega registreeritud kaubamärgile ja kaitstud geograafilise tähisele. Nendele koostatakse eraldi nõuded, sest määrus 2018/775 ei laiene päritolutähisega registreeritud kaubamärgile ja kaitstud geograafilisele tähistele (nt Rakvere Lihakas, Saaremaa ehtne toode, Põltsamaa).

Põhilise koostisosa päritoluriigi või lähtekoha märkimiseks võib kasutada erinevaid viise. Päritolu märgitakse kas:

a) viidates ühel alltoodud viisidest geograafilisele alale, või

b) kasutatakse järgmist avaldust: „… [põhilise koostisosa nimetus] on / ei ole pärit [toidu päritoluriik või lähtekoht]“ või muu sarnane sõnastus, millel tarbija jaoks on tõenäoliselt sama tähendus. Näiteks: „Kohupiimakreem. Valmistatud Eestis. Piim ei pärine Eestist“.

Kui põhikoostisosa päritolu tuuakse välja geograafilisele alale viidates (variant a), võib seda teha ühel järgmistest viisidest:

• „EL“, „muu kui EL“ või „EL ja muu kui EL“; või
• piirkond või mis tahes muu geograafiline ala mitme liikmesriigi piires või kolmandate riikide piires, kui see on sellisena määratletud rahvusvahelise avaliku õiguse alusel või sellest saavad keskmiselt teadlikud keskmised tarbijad hästi aru; või
• FAO püügipiirkond või meri või mageveekogu, kui see on sellisena määratletud rahvusvahelise õiguse alusel või sellest saavad keskmiselt teadlikud keskmised tarbijad hästi aru; või
• liikmesriik/liikmesriigid või kolmas riik / kolmandad riigid; või
• piirkond või mis tahes muu geograafiline ala liikmesriigi piires või kolmanda riigi piires, kui sellest saavad keskmiselt teadlikud keskmised tarbijad hästi aru; või
• päritoluriik või lähtekoht kooskõlas põhilis(t)e koostisosa(de) kui sellis(t)e suhtes kohaldatavate liidu erisätetega.

Põhikoostisosa päritolu märkimisel kehtivad üldised tähemärgisuuruse nõuded.

Teave põhikoostisosa päritolu kohta esitatakse toidu päritolumärkega samas vaateväljas. Kui toidu päritolu on märgitud sõnadega, peab põhikoostisosa päritoluteabe tähemärgisuuruse x-kõrgus olema vähemalt 75% toidu päritolu märke x-kõrgusest.

Selgitusi selle kohta, mida pidada põhikoostisosaks, milliseid viiteid käsitletakse päritoluviidetena ning kuidas põhikoostisosa päritolu esitada, leiate asjakohasest Eesti juhendist ja Euroopa Komisjoni juhendist.

Allpool kirjeldatud toitugruppidel on päritolumärgistus kohustuslik.

Järgmise teabe peab esitama ka müügipakendisse pakendamata toidu müügikohas. Need nõuded kehtivad värske ja külmutatud veiseliha ja hakkliha kohta ega puuduta töödeldud tooteid ja veiseliha sisaldavaid tooteid (näiteks vorstid, pirukad, marineeritud liha).

Turukorralduse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa I osa kohaselt kasutatakse alla 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetusi alljärgnevalt:

• alla 8 kuu vanuste veiste liha müüakse nimetusega „vasikaliha“;
• 8–12 kuu vanuste veiste liha müüakse nimetusega „noorloomaliha“.

Siin esitatud nõuded hõlmavad igas vanuses veiste liha.

Veiseliha puhul peab märgistusel kirjas olema, millistes riikides on loom sündinud, peetud, tapetud ning liha lõigatud/tükeldatud. Samuti peab olema esitatud tapamaja ja lihalõikusettevõtte tunnusnumbrid. Riik võib olla nii ELi liikmesriik kui ka ELi mittekuuluv riik.

Kui loom on sündinud, peetud ja tapetud ühes ja samas riigis, võib päritoluandmed esitada märkega „Päritolu: [riigi nimi]“. Sõna „kasvatatud“ asemel võib kasutada „nuumatud“ või „peetud“. Märgistusel peab olema esitatud ka viitenumber või –kood, mis tagab seose liha ja loomade vahel. See number võib olla looma identifitseerimisnumber või näiteks lihapartii number.

Kui ELi mittekuuluvast riigist imporditud liha puhul ei ole kogu teave kättesaadav, võib märgistusel kirjutada „Päritolu: ELi mittekuuluvad riigid“ ja „Tapetud: [EL mittekuuluva riigi nimi]“.

Veisehakkliha puhul on kohustuslik esitada ELi liikmesriik või ELi mittekuuluv riik, kus loom on tapetud ja kus hakkliha on valmistatud. Riigid, kus veis on sündinud ja peetud esitatakse, kui need ei ole samad kui riik, kus hakkliha valmistati. Märgistusel peab olema esitatud ka viitenumber või –kood, mis tagab seose liha ja loomade vahel.

Lisaks võib esitada täpsustavaid andmeid liha päritolu ning hakkliha valmistamiskuupäeva kohta.

Järgmise teabe peab esitama ka müügipakendisse pakendamata toidu müügikohas.

Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha märgistusel peab kirjas olema, millistes riikides on loom/lind kasvatatud ja tapetud ning lisaks lihapartii identifitseerimise kood. Riik võib olla nii ELi liikmesriik kui ka ELi mittekuuluv riik. ELi mittekuuluvat riiki nimetatakse ka kolmandaks riigiks.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1337/2013 artiklis 5 on sätestatud loomaliigiti kasvatusriigi esitamise kriteeriumid. Kui neid kriteeriume ei täideta, tuleb märke „Kasvatatud: [riigi nimi]“ asemel esitada „Kasvatatud: mitmes ELi liikmesriigis“ või kui liha on imporditud, siis „Kasvatatud: mitmes kolmandas riigis“ või „Kasvatatud: mitmes ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis“. Selle märke võib asendada ka märkega „Kasvatatud [riikide loetelu, kus looma kasvatati]“, kui toidukäitleja tõendab, et loom kasvatati kõnealustes riikides.

Kui liha on saadud loomadelt/lindudelt, kes on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes riigis, võib kasvatamise ja tapmise kohale viitavad märked asendada märkega „Päritolu: [riigi nimi]“. Näiteks kui lammas on sündinud, kasvanud ja tapetud Eestis võib märgete „Kasvatatud: Eesti“ ja „Tapetud: Eesti“ asemel esitada märke „Päritolu: Eesti“.

Kui ELi imporditud liha puhul ei ole kogu kasvatamist puudutav teave kättesaadav, võib märgistusel kirjutada „Kasvatatud kolmandas riigis“ ja „Tapetud: [EL mittekuuluva riigi nimi]“.

Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnulihast hakkliha päritolu esitamisel on lubatud kasutada lihtsustatud süsteemi ning täpset riiki ei pea esitama. Peale lihapartii identifitseerimise koodi esitatakse üks alljärgnevatest märgetest:

Siia rühma kuuluvad:

• eluskala;
• värske, jahutatud või külmutatud kala, kalaliha (sh fileed) ja kalahakkliha;
• kuivatatud, soolatud või soolvees kala;
• külm- või kuumsuitsukala;
• jahu, pulber ja graanulid, mis on valmistatud kalast, koorikloomadest või limustest;
• koorikloomad, mis võivad olla puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud;
• limused, mis võivad olla karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud;
• veeselgrootud, mere- ja muud vetikad.

Neid nimetatakse kalapüügitoodeteks (loodusest püütud kala jm veeorganismid) ja vesiviljelustoodeteks (kasvanduses kasvatatud kala jm veeorganismid). Toidualase teabe määruses (EL) nr 1169/2011 kasutatakse mõistet „kalandustoode“.

Selles peatükis kirjeldatud märgistamise erinõuded ei kehti järgmiste toodete kohta:

• toidud ja konservid, mis on valmistatud kalast, koorikloomadest, limustest või veeselgrootutest;
• kaaviar (ainult tuuralistelt saadud soolatud või soolamata mari) ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad.

Pakendi märgistusel, pakendamata toote müügikohas ja kaubaga kaasasolevates dokumentides näidatakse kala jm veeorganismide päritolu püügi– või kasvatamispiirkonna esitamisega.

Merest püütud kala jm veeorganismide puhul kasutatakse püügipiirkondade tähistamisel FAO püügipiirkondi, alapiirkondi või rajoone.

Siseveest/mageveekogust (jõed, järved) püütud kala jm veeorganismide puhul peab olema märgitud päritoluriik ja veekogu, kust püütu pärineb.

Kasvandusest pärit kala jm veeorganismide puhul peab olema märgitud päritoluriik, kus vesiviljelustoode saavutas vähemalt poole oma lõplikust massist või asus vähemalt poole oma kasvatamisperioodist (karploomade puhul vähemalt 6-kuuline kasvatusetapp).

NÄIDE: kohustuslik ja lisateave külmutatud räime pakendil

Vaata märgistamise erinõudeid lisaks ka peatükist „Kala, liha“.

Värske puu– ja köögiviljade pakendi märgistusel, pakendamata toote müügikohas ja kaubaga kaasasolevates dokumentides tuleb ära näidata toote päritoluriigi täisnimi.

Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit toodete puhul märgitakse see päritoluriigi keeles või mis tahes muus keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele. Muude toodete puhul märgitakse see mis tahes keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele.

Kui segus sisalduvad tooted on pärit rohkem kui ühest liikmesriigist või kolmandast riigist, võib päritoluriikide täisnimed asendada ühega järgmistest märgetest:

• „EList pärit puuvilja segu“, „EList pärit köögivilja segu“ või „EList pärit puu- ja köögivilja segu“;
• „väljastpoolt ELi pärit puuvilja segu“, „väljastpoolt ELi pärit köögivilja segu“ või „väljastpoolt ELi pärit puu- ja köögivilja segu“;
• „EList pärit ja väljastpoolt ELi pärit puuvilja segu“, „EList pärit ja väljastpoolt ELi pärit köögivilja segu“ või „EList pärit ja väljastpoolt ELi pärit puu- ja köögivilja segu“.

Vaata märgistamise erinõudeid lisaks ka peatükist „Puu- ja köögivili.

Kõikidele tingimustele vastava mahetoidu pakendil peab olema Euroopa Liidu mahetoote logo. Logoga samas vaateväljas peab olema esitatud järelevalveasutuse koodnumber ja selle all märge toote põllumajanduslike koostisosade tootmiskoha kohta (päritolutähis). Olenevalt tooraine päritolust tuleb kasutada päritolutähist „Eesti põllumajandus“, „ELi põllumajandus“, „ELi-väline põllumajandus“ või „ELi-sisene/-väline põllumajandus“.

NÄIDE: Eestis toodetud mahetootel kasutatav ELi mahelogo koos kohustusliku lisateabega

Vaata märgistamise erinõudeid lisaks ka peatükist „Mahetoit“.

Mee märgistusel tuleb esitada päritoluriik või päritoluriigid, kust mesi on korjatud (nt „Päritolu Eesti“).

Kui mesi pärineb mitmest ELi liikmesriigist või Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist, võib päritoluriikide nimed asendada ühega järgmistest märgetest: „Euroopa Liidust pärit mee segu“, „väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“, „Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“.

Kui toidu nimetuses on juba kirjas, et tegu on Eesti meega, siis ei ole vaja märgistusel eraldi välja tuua, et mee päritoluriik on Eesti.

Mee nimetusele on lubatud lisada teavet (välja arvatud pagarimesi ja filtreeritud mesi) mee piirkondliku, territoriaalse või topograafilise päritolu kohta juhul, kui mesi pärineb üksnes nimetatud kohast, nt „Mesi Haanja kõrgustikult“. Hoolimata konkreetsest viitest piirkonnale tuleb siiski näidata märgistusel ka päritoluriik, nt „Mesi Haanja kõrgustikult. Päritolu: Eesti“.

Vaata märgistamise erinõudeid lisaks ka peatükist „Mesi, moosid“.

Kanamunade puhul saab ELi piires tuvastada päritoluriigi tootjakoodi kaudu. Kanamunade turustusnormid on reguleeritud komisjoni määrusega (EÜ) nr 589/2008.

Tootjakoodis esitatakse: lindude pidamisviis (0 – mahepõllumajanduslik tootmine, 1 – vabalt peetavate kanade munad, 2 – õrrekanade munad, 3 – puuris peetavate kanade munad); tootja riigi kood (näiteks EE – Eesti, LV – Läti, LT – Leedu, FI – Soome, PL – Poola); PRIAs registreeritud ettevõtte/farmi eraldusnumber.

Kolmandatest riikidest imporditud kanamunade pakenditel peab olema päritoluriik. Imporditud munad märgistatakse päritoluriigis selgelt ja loetavalt riigi ISO 3166 koodiga.

NÄIDE: tootjakood kanamunal

Vaata märgistamise erinõudeid lisaks ka peatükist „Muud tooted“.

Päritolu esitamine on kohustuslik ekstra-neitsioliivõli ja neitsioliiviõli puhul. See nõue on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 29/2012 oliiviõli turustusnormide kohta.

Ühest ELi liikmesriigist või kolmandast riigist pärinevate oliiviõlide puhul tehakse vastavalt viide liikmesriigile, liidule või kolmandale riigile.

Mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist pärinevate oliiviõlide segude puhul tehakse vastavalt vajadusele üks järgmistest märgetest:

• „Euroopa Liidu oliiviõlide segu“ või viide liidule;
• „Euroopa Liidu väliste oliiviõlide segu“ või viide liiduvälisele päritolule;
• „Euroopa Liidu ja liiduväliste oliiviõlide segu“ või viide liidu ja liiduvälisele päritolule.

Liikmesriigi või liidu nime sisaldav päritoluviide peab viitama geograafilisele piirkonnale, kus oliivid kasvasid või kus õli pressiti. Kui oliivid on kasvanud ja koristatud mõnes teises liikmesriigis või kolmandas riigis kui see, kus õli pressiti, peab päritolule viitama järgmiselt: „[Euroopa Liit või liikmesriik, kus õli on toodetud] oliividest, mis on koristatud [Euroopa Liit või liikmesriik või kolmas riik, kus oliivid on kasvatatud/koristatud]“, näiteks neitsioliiviõli, toodetud Itaalias oliividest, mis on koristatud Hispaanias.

Päritoluviide võib olla ka kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis kooskõlas asjaomase toote spetsifikaadis määratletud tingimustega.

Vaata märgistamise erinõudeid lisaks ka peatükist „Muud tooted“.

Viinamarjadest valmistatud veinide märgistustel peab olema lähtekoht vastavalt ühist turukorraldust käsitlevale määrusele (EL) nr 1308/2013. Viinamarjasaaduste kategooriad on kehtestatud määruse VII lisa II osas ja nõuded märgistusel artiklites 117–121. Lähtekoha märkimise täpsemad reeglid on esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 45.

Vaata märgistamise erinõudeid lisaks ka peatükist „Vesi, mahlad, alkohol“.

ELi tõlgendav teatis nr 2015/C 375/05 käsitleb spetsiifiliselt Iisraeli okupeeritud aladelt pärit toidu päritoluriigi esitamist.

Euroopa Liit ei tunnusta Iisraeli suveräänsust tema poolt alates 1967. aasta juunist okupeeritud aladel, nimelt Golani kõrgendikel, Gaza sektoris ja Jordani Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas, ning ei pea neid Iisraeli territooriumi osaks, hoolimata nende õiguslikust seisundist Iisraeli riigisiseses õiguses. Kuna rahvusvahelise õiguse kohaselt ei ole Golani kõrgendikud ja Jordani Läänekallas (sh Ida-Jeruusalemm) Iisraeli territoorium, siis loetakse päritolumärget „Iisraelist pärit toode“ (product from Israel) valeks ja eksitavaks.

Golani kõrgendike ja Jordani Läänekalda asundustest pärit toodete puhul ei ole vastuvõetav, kui märgitud on ainult „toodetud Golani kõrgendikel“ (product from the Golan Heights) või „toodetud Jordani Läänekaldal“ (product from the West Bank). Selliste toodete puhul tuleks lisada sulgudes näiteks märge „Iisraeli asundus“ (Israeli settlement) vmt. Nii saab kasutada näiteks: „toodetud Golani kõrgendikel (Iisraeli asundus)“ (product from the Golan Heights (Israeli settlement)) või „toodetud Jordani Läänekaldal (Iisraeli asundus)“ (product from the West Bank (Israeli settlement)).

Sellistele Palestiinast pärit toodetele, mis ei pärine asundustest, võiks märkida „toodetud Jordani Läänekaldal (toodetud Palestiinas)“ (product from the West Bank (Palestinian product)), „toodetud Gaza sektoris“ (product from Gaza) või „toodetud Palestiinas“ (product from Palestine); selline märge ei ole geograafilise päritolu puhul eksitav ja vastab ka rahvusvahelistele tavadele.

Tehnilise kokkuleppe kohaselt kontrollivad ELi tolliasutused Iisraeli päritoluna deklareeritud toodete täpset tollipäritolu nende tootmis- või valmistamiskoha sihtnumbri kaudu. Iisraeli asunduste sihtnumbrite loend on praegu avalik.

„Päritoluteave toidu märgistusel ja toidualases teabes“ (Maaeluministeerium, Veterinaar– ja Toiduamet, 2020), vaata siit

Euroopa Komisjoni teatis määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 3 sätete kohaldamise kohta (2020/C 32/01), vaata siit

„Juhend määruse (EL) nr 2018/775 rakendamiseks Eestis“ (Maaeluministeerium, Veterinaar– ja Toiduamet, 2020), vaata siit

„Kalapüügi– ja vesiviljelustoodete märgistamise uutest nõuetest“ (Maaeluministeerium, 2015), vaata siit

„Värske puu– ja köögivilja turustusnõuded“ (Põllumajandusamet, 2020), vaata siit