Allergeenid
SISUKORD
Sissejuhatus
Toidualase teabe määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas on loetletud ained ja tooted, mis võivad põhjustada allergiat või talumatust (allergeenid). Kui neid allergeene on kasutatud toidu valmistamisel (kas koostisosa või tehnoloogilise abiainena) ja need sisalduvad valmistootes (ka muudetud kujul), tuleb need esitada koostisosade loetelus teistest koostisosadest eristuval kujul. Allergiat või talumatust põhjustavaid aineid võib olla teisigi, kuid määruse nõuded puudutavad vaid II lisas nimetatud enim levinud allergeene.
Allergiat või talumatust põhjustavad ained ja tooted (allergeenid) esitatakse koostisosade loetelus teistest koostisosadest eristuval kujul, viidates sõnaselgelt allergeeni nimetusele.
Sõltumata koostisosade esitamise eranditest, tuleb allergeenid alati näidata.
Lae alla PDF-ina
Allergeenide loetelu
Toidualase teabe määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas on loetletud neliteist allergiat või talumatust tekitavat ainet või toodet. Eranditeks on toiduained, mis on saadud küll allergeenist, kuid on tugevalt töödeldud ja seetõttu tõenäoliselt ei põhjusta enam allergiat.
| ALLERGIAT VÕI TALUMATUST TEKITAVAD AINED VÕI TOOTED, mida tuleb märgistusel rõhutada NÄITED, ERANDID | NÄITED, ERANDID |
| GLUTEENI SISALDAVAD TERAVILJAD nisu (ka speltanisu, turaani nisu (kamut)) rukis oder kaer või nende hübriidliinid ja neist valmistatud tooted NB! Rõhutada tuleb teravilja nimetust. |
Näiteks: rukis, nisujahu, rukkilinnased, odralinnaseekstrakt, kaerahelbed, speltanisu, spelta (nisu), kamut (nisu), nisuvalgu hüdrolüsaat Võib lisada märke „gluteen“ (nt nisujahu (gluteen)), kuid rõhutada tuleb teravilja, mitte gluteeni. Ka siis, kui lõpptoode on gluteenivaba või väga väikese gluteenisisaldusega (määratletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 828/2014, vt täpsemalt), tuleb teraviljad koostisosade seas rõhutatult esitada. Gluteenivaba kaera kasutamisel tuleb sõna „kaer“ ikkagi rõhutada, nt gluteenivaba kaer. Kui gluteeni on lisatud eraldi koostisosana, tuleb märkida, millisest teraviljast see on saadud, ning rõhutada teravilja nimetust, nt nisugluteen, gluteen (nisu). [7] |
| Allergeenide hulka ei kuulu: nisul põhinevad glükoosisiirupid, sh glükoos/dekstroos; nisul põhinevad maltodekstriinid; odral põhinevad glükoosisiirupid; teraviljad, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sh etüülalkoholi. |
|
| PIIM Kõikide loomaliikide piim (nt lehm, kits, lammas) ja piimatooted |
Näiteks: piim, rõõsk koor, hapukoor, või, juust, kodujuust, jogurt, keefir, koorepulber, lõssipulber, kondenspiim, laktoos Piimatoodete puhul, mille koostisosade nimetamine ei ole kohustuslik ja mille nimetus viitab selgelt piimale, rõhutatakse piimatoote nimetust, nt hapukoor, või, juust, kodujuust, jogurt, laktoos, vadak. Kui nende toodete koostisosade loetelu on esitatud, tuleb allergeeni rõhutada koostisosade loetelus, nt juust (piim, sool, laap …). [7] Vähem tuntud piimatoodete puhul tuleb sõna „piim“ eraldi rõhutatult esile tõsta, nt kaseiin (piim), ghee (piim). |
| Allergeenide hulka ei kuulu: vadak, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sh etüülalkoholi; laktitool. |
|
| KALA Kõik kalaliigid ja kalatooted |
Näiteks: kalakaste, kalapuljong, lõhe, räimekotlet Rõhutada tuleb kalaliigi nimetust või sõna „kala“. Kalaliikide puhul, mida tarbija kindlasti tunneb, ei pea sõna „kala“ eraldi näitama, piisab kalaliigi nimetuse rõhutamisest, nt räim, lõhe, forell. Vähem tuntud kalaliikide puhul tuleb sõna „kala“ eraldi esile tõsta, nt tilaapia (kala). |
| Allergeenide hulka ei kuulu: kalaželatiin, mida kasutatakse vitamiinide või karotenoidipreparaatide kandjana; kalaželatiin või kalaliim, mida kasutatakse selitusainena õlles ja veinis. |
|
| MUNAD Kõikide kodulinnuliikide munad (nt kana, part, vutt, hani) ja munatooted |
Näiteks: värsked või töödeldud munad, munamass, munapulber |
| KOORIKLOOMAD | Näiteks: vähid, krevetid, garneelid, langustid, homaarid Rõhutada tuleb kooriklooma nimetust või sellele lisatud sõna „koorikloom(ad)“. Koorikloomade puhul, mida tarbija kindlasti tunneb, ei pea sõna „koorikloom“ eraldi näitama, piisab, kui rõhutatakse kooriklooma nimetust, nt vähid, krevetid. Vähem tuntud koorikloomaliikide puhul tuleb sõna „koorikloom“ eraldi esile tõsta, nt langust (koorikloom). |
| MOLLUSKID ja neist valmistatud tooted |
Näiteks: mitmesugused söödavad karbid (rannakarbid, kammkarbid), austrid, teod, kalmaarid, kaheksajalad, austrikaste Rõhutada tuleb molluski nimetust või sellele lisatud sõna „molluskid“. |
| MAAPÄHKLID ja neist valmistatud tooted |
Maapähkel ehk arahhis on kaunvili, mis valmib mullas. Maapähklid võivad olla terved või purustatud, jahu, õli või võidena. Neid kasutatakse sageli küpsetiste, kondiitritoodete või kastmete koostises. Allergeenina rõhutamisel tuleb kasutada sõna „maapähkel“, nt maapähkliõli, mitte sünonüüme „arahhis“ või „Hiina pähkel“. |
| PÄHKLID Mandlid, sarapuupähklid, Kreeka pähklid, India pähklid (kašupähklid), pekanipähklid, Brasiilia pähklid (parapähklid), pistaatsiapähklid, makadaamiapähklid ja neist valmistatud tooted |
Näiteks: purustatud sarapuupähklid, martsipan (mandel), röstitud soolatud pistaatsiapähklid Pähkleid ja mandleid on paljude toitude koostises: küpsetistes, kondiitritoodetes, magustoitudes, kreemides, martsipanis, õlides, kastmetes, aasiapärastes toitudes jne. Allergeenid ei ole siin loetlemata pähklid ja toiduained, mille nimetuses on sõna „pähkel“, kuid mis botaaniliselt ei ole pähklid (nt piiniapähkel, kookospähkel). Rõhutatult tuleb näidata konkreetne pähkliliik, nt mandel, Brasiilia pähkel. Kui on kasutatud pähklitest koostisosi või abiaineid, peab selgelt osutama konkreetsele pähkliliigile, nt lõhna- ja maitseaine (mandel). [7] |
| Allergeenide hulka ei kuulu pähklid, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sh etüülalkoholi. |
|
| SEESAMISEEMNED ja neist valmistatud tooted |
Seesamiseemneid kasutatakse tervelt (näiteks küpsetistes), seesamiseemnejahu ja õlina, aga ka toitude koostisosana. Märgistusel võib rõhutada sõna „seesamiseemned“ või „seesam“, nt tahiini (seesamiseemned), seesamiõli. |
| SOJAOAD ja neist valmistatud tooted |
Sojat sisaldavad erineval kujul paljud toidud: tofu, miso, kastmed, sojavalk, jahu, -õli ja -jook, lihatooted, edamame oad jne. Märgistusel võib rõhutada sõna „soja“ või „sojaoad“, nt tofu (soja), sojajook, jook sojaubadest, miso (soja), edamame oad (soja). |
| Allergeenide hulka ei kuulu: täielikult rafineeritud sojaõli ja -rasv; sojaoast saadud looduslikult segatud tokoferoolid (E 306), looduslik D-α-tokoferool, looduslik D-α-tokoferoolatsetaat, looduslik D-α-tokoferoolsuktsinaat; sojaoast saadud taimsete õlide fütosteroolid ja fütosteroolestrid; sojaoast saadud taimsete õlide steroolidest toodetud taimne stanoolester. |
|
| SELLER ja sellest valmistatud tooted |
Näiteks: värsked või kuivatatud sellerivarred, -lehed, -juured või -seemned, selleriõli, selleriseemneõli, seller maitsesoola või maitseainesegu koostises Kui seller on maitsetaimesegu koostises, mida on alla 2% ja mille koostisosi ei pea seetõttu esitama, tuleb seller ikkagi esile tõsta, nt maitsetaimed (sh seller). |
| SINEP ja sellest valmistatud tooted |
Näiteks: sinepilehed ja -seemned, idandatud sinepiseemned, lauasinep, sinepipulber, sinepiseemneõli, sinepiõli Sinepit võib olla ka marinaadides, salatikastmetes, muudes kastmetes, suppides jne. |
| LUPIIN ja sellest valmistatud tooted |
Lupiin on taim, mille kõrge valgusisaldusega seemneid ja neist valmistatud jahu kasutatakse toiduks, näiteks pagari- ja kondiitritoodetes ning makaronitoodetes. |
| VÄÄVELDIOKSIID JA SULFITID |
Vääveldioksiidi ja sulfiteid kasutatakse näiteks kuivatatud puuviljade ja marjade ning kooritud kartuli säilitamiseks, aga ka karastusjookides, õlles, veinis, mädarõikas, äädikates, nagu palsamiäädikas ja veiniäädikas ning muudes toodetes. Lisaainete loetelus on vääveldioksiid ja sulfitid numbritega E 220−228. Märgistamise reeglid kehtivad lisatud vääveldioksiidi ja sulfitite kohta. Need tuleb rõhutatult esitada, kui sisaldus tarvitamisvalmis toidus on üle 10 mg/kg või üle 10 mg/l (arvutatuna SO2 üldsisaldusena toote suhtes). See norm on aine üldkoguse kohta toidus, hõlmates nii lisatud kui ka looduslikult esineva koguse. Lisaainena esitamisel tuleb vääveldioksiid ja sulfitid alati näidata nimetusega, üksnes E numbri esitamine ei ole lubatud. Kasutades lisaaine täpsemat nimetust võib rõhutada ainult sõnaosa „-sulfit“, nt säilitusaine: naatriumvesiniksulfit. |
Allergeenide esitamise üksikasjad
- Allergeenid esitatakse koostisosade loetelus teistest koostisosadest eristuval kujul, näiteks paksus kirjas, allajoonitult, SUURTÄHTEDES või erineva taustavärviga.
- Allergeene tuleb samamoodi rõhutada ka siis, kui müügipakendis toitu müüakse veebipoe, sotsiaalmeedia, ostu-müügiportaali, müügikataloogi, telefoni, e-posti, tekstsõnumi või muude sidevahendite ja -võimaluste vahendusel (kaugmüük). Kohustuslik toidualane teave (sh teave allergeenide kohta) peab olema tarbijatele kättesaadav enne ostu sooritamist.
- Rõhutatud koostisosa nimetus peab sõnaselgelt viitama määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas nimetatud allergeenile. Näiteks nisujahu, rukkilinnased, kamut (nisu), gluteen (nisu), nisumanna, vadak (piim) või vadak, tilaapia (kala), langust (koorikloom).
- Allergiat põhjustavad lisaained tuleb esitada nimetusega, üksnes E-numbri esitamine ei ole lubatud. Näiteks sojaletsitiinid, sulfitid, lüsosüüm (munast).
- Liitsõna puhul võib rõhutada kogu sõna või ainult allergeeni nimetust. Näiteks nisugluteen, munapulber, speltanisu.
- Kui allergiat põhjustava koostisosa nimetus koosneb mitmest sõnast, siis rõhutatakse ainult määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas nimetatud allergeeni nimetust sisaldavat sõna. Näiteks väherasvane piimapulber, sojavalgu hüdrolüsaat.
- Teatud toitude puhul ei ole koostisosade loetelu esitamine kohustuslik, vaata täpsemalt. Samuti ei pea koostisosade loetelu esitama väikeste pakendite puhul (pakend või mahuti, mille suurima külje pindala on alla 10 cm2) ning korduskasutusega püsivalt märgistatud klaaspudelite korral, vaata täpsemalt.
- Kui koostisosade loetelu puudub, tuleb kasutada sõna „sisaldab“, millele järgneb allergeeni nimetus. Näiteks vein (sisaldab sulfiteid), salatikaste portsjonpakendis (sisaldab sojat ja sinepit). Sellisel juhul ei ole kohustuslik allergeeni trükitehniliselt rõhutada, kuid seda võib teha vabatahtlikult.
- Kui toidu nimetus viitab selgelt allergeenile ja selle toidu koostisosade loetelu esitamist ei nõuta, ei pea allergeeni nimetust esile tõstma. Näiteks juust, kohupiim, munaliköör, piim, lõhe, krevetid.
- Kui määruse II lisas loetletud ühest ainest või tootest on saadud mitu koostisosa või abiainet, tuleb märgistusel seda iga asjaomase koostisosa või abiaine kohta selgelt märkida. Näiteks võib koostisosad esitada järgmiselt: „Koostisosad: pastöriseeritud rasvata LEHMAPIIM, kondenseeritud pastöriseeritud rasvata LEHMAPIIM, PIIMAVALGUD, juuretis“.
Selle nõude täitmiseks ei pea siiski aine või toote nimetust kordama tingimata nii mitu korda, kui neid aineid lõpptootes esineb. Nõue on täidetud ja märgistus vastuvõetav ka siis, kui on esitatud selge märge selle kohta, et erinevad koostisosad on pärit allergeenist. Märge peab siiski olema alati otseselt seotud koostisosade loeteluga, näiteks võib selle paigutada koostisosade loetelu lõppu või vahetusse lähedusse. Näiteks toitu, mille lisaained, kandeained ja töötlemise abiained on saadud nisust, võib märgistada järgmiselt: „… lisaaine (1), lisaaine (1), kandeaine (1), töötlemise abiained (1) …“, lisades eraldi selgituse „(1) nisust“. Sõna „nisust“ tuleb rõhutada. [7]
Praegu ei ole reguleeritud teabe esitamine allergeenide võimaliku ja tahtmatu sisalduse kohta toidus (nt tekst „võib sisaldada vähesel määral …“ vmt). Millal ning millises sõnastuses sellesisulist lisateavet esitada, on eelkõige käitleja hinnata ja otsustada. Oluline on, et toit oleks ohutu ning lisateave ei eksitaks tarbijat. [8] Näiteks kuulub seda tüüpi lisateabe alla teavitus „Toodetud samades tingimustes, kus mandliga oliive, mistõttu võib vähesel määral sisaldada mandli osakesi“ roheliste kivideta oliivide pakendil või lause „Toode võib sisaldada teiste pähklite jääke“ sarapuupähklikreemi pakendil.
Allergeene hinnatakse keemilise ohuna või täiesti eraldiseisva ohuliigina lisaks bioloogilistele, füüsikalistele ja keemilistele ohtudele HACCP süsteemis. [9] Hoiatust, et toode võib sisaldada allergeene, ei tohi märgistusele kanda kergekäeliselt. Sellise lisateabe esitamine on seotud ettevõtte allergeeniohjega, mille kohta saab täpsemalt lugeda teabematerjalist „Allergeenide ohje toidukäitlemisettevõttes“.
- Väljaspool koostisosade loetelu ei ole lubatud vabatahtlikult korrata teavet tootes sisalduvate allergeenide kohta. [7]
- Sõltumata koostisosade esitamise eranditest, tuleb allergeenid alati näidata. See tähendab, et allergeenide puhul ei kehti erandid, mille kohaselt võib jätta toote valmistamisel kasutatud aine koostisosade loetelus näitamata.
See puudutab lisaainete ning lõhna- ja maitseainete kandeaineid, tehnoloogilisi abiaineid ning ülekandumise tõttu (ülekandumise põhimõte (carry-over)) tootes leiduvaid lisaaineid ja ensüüme. Näiteks kasutatakse lõhna- ja maitseaine kandeainena maapähkliõli. Kandeainena, mida on lõpptootes vaid sellises koguses, mis on vajalik kandmise tehnoloogilise funktsiooni täitmiseks, ei peaks õli lõpptoote märgistusel esitama. Kuna maapähkel on aga allergeen, siis see erand ei kehti ning maapähkliõli tuleb lõpptoote märgistusel esitada.
Kui koostisosa on lubatud esitada rühmanimetusega, siis allergiat põhjustav koostisosa tuleb siiski näidata, nt vürtsid (sisaldab sinepit), nisutärklis.
Kui liitkoostisosa koostis on määratud kindlaks õigusaktiga ning selle liitkoostisosa sisaldus valmistootes on alla 2%, on üldjuhul lubatud liitkoostisosa koostisosi mitte näidata. Allergeenid tuleb siiski esitada, nt šokolaadis sisalduvad sojaletsitiinid.
- Teatud allergeenide esitamisel viinamarjaveinide märgistusel tuleb kasutada õigusaktiga kehtestatud täpseid sõnastusi, vt täpsemalt peatükist „Vesi, mahl, alkohol“.
Pakendamata toit
Allergeenide sisalduse kohta tuleb anda teavet ka pakendamata toidu puhul, seda müügikohas kas suuliselt või kirjalikult enne toote ostmist. Pakendamata toit hõlmab nii poodides kui ka söögikohtades pakutavat toitu, mida:
- müüakse lahtiselt (nt puu- ja köögiviljad, kaupluses või kohvikus lahtiselt müüdavad saiakesed ja söögikohas pakutav praad või supp);
- pakendatakse tarbija soovil (nt kaupluses kaasamüüdav salat, sink, kartulipüree, restoranist kaasaostetav praad või pitsa);
- pakendatakse müügikohas tarbija juuresolekuta vahetult müügiks (nt kaupluses pakendatud singiviilud, soolalõhe, salat või juustutükk).
Eestis kehtib selle kohta põllumajandusministri määrus nr 24 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ (vastu võetud 11.03.2015). Sellega on kehtestatud jaekaubandus- ja toitlustusettevõttes tarbijale üleantava pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded.
Seda, kuidas tuleb allergeene esitada pakendamata toidu, sealhulgas toitlustuses pakutavate roogade puhul, vaata peatükist „Pakendamata toit“.
Lisamaterjalid
Teabeleht „Allergeenide ja talumatust tekitavate ainete esitamine toidu märgistusel“, vaata siit
Euroopa Komisjoni teatis seoses teabe esitamisega allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete kohta, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) II lisas (2017/C 428/01), vaata siit
Teabematerjal „Allergeenide ohje toidukäitlemisettevõttes“ (Katrin Laikoja, Eesti Maaülikool, 2019), vaata siit
Viimati uuendatud: 8. juuli 2021