Toidu nimetus
SISUKORD
Sissejuhatus
Toidu nimetus annab tarbijale esmase teabe toidu kohta. Nimetusest peab selguma, millega on tegemist. Toidu nimetus peab aitama tarbijal mõista toidu olemust ja eristada seda teistest toodetest, millega seda toitu võidakse segi ajada. Oluline on, et toodet turustataks toote olemusele vastava nimetusega.
Kaubamärk või väljamõeldud nimetus ei asenda toidu nimetust. Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et toodet või teenust pakub mingi kindel isik. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade sisu, nende tootmise viisi, toodete koostist jms. Seetõttu ei saa kaubamärki või väljamõeldud nimetust kasutada toidu tegeliku nimetuse asemel. Sellised registreeritud kaubamärgid, millele tuleb lisada toote tegelik nimetus, on näiteks Coca-Cola, Rännumees, Põltsamaa Tõmmu, Jenkki.
Nimetuste liigid
TOIDU NIMETUS VÕIB OLLA
Seaduslik nimetus Vaata täpsemalt
Üldtuntud nimetus Vaata täpsemalt
Kirjeldav nimetus Vaata täpsemalt
Lae alla PDF-ina
Kui ei ole tegemist nõuetele vastava tootega, siis seaduslikku ehk nn kaitstud nimetust kasutada ei tohi – tuleb kasutada üldtuntud või toitu kirjeldavat nimetust.
Üldtuntud nimetus on nimetus, mida tarbijad Eestis mõistavad, ilma et see vajaks lisaselgitust.
Kui üldtuntud nimetus puudub või kui seda ei kasutata, esitatakse toidu kirjeldav nimetus. Kirjeldav on selline nimetus, mis kirjeldab toitu ja vajaduse korral toidu kasutust, ning mis on piisavalt selge selleks, et tarbijad võiksid mõista toidu olemust ja eristada seda teistest toitudest.
NÄITEKS
„Mahl“ on õigusaktiga kehtestatud nimetus tootele, mis on saadud puuviljadest ja marjadest peamiselt füüsikaliste töötlemisviiside abil (nt pressimine või tsentrifuugimine) ning millele ei ole lisatud vett. Joogi puhul, mis sisaldab näiteks vaid 10% mahla, kasutatakse toitu kirjeldavat nimetust „mahlajook“.
„Kohuke“ on üldtuntud nimetus kohupiimatootele, kus kohupiimale on lisatud koort, lõhna- ja maitseaineid, maitselisandeid, suhkrut või soola. Kui kohupiimamassile lisatakse taimset rasva, siis ei ole tegu kohukesega. Sellise toote kohta kasutatakse toitu kirjeldavat nimetust, nt „dessert“ või „maius“.
„Troopika“ on väljamõeldud nimetus, mida saab kasutada vaid koos sobiva nimetusega, nt „karastusjook“.
Seaduslik nimetus
Osale toitudele on õigusaktidega kehtestatud koostise ja kvaliteedinõuded, mis sisaldavad ka asjaomaseid nimetusi. Samuti on toite, mille nimetused on kaitstud teiste õigusaktidega ehk toidu nimetus on reserveeritud teatud kindlale toidule lähtuvalt koostisest, päritolust, valmistamise viisist vms. Näiteks tohib nimetust „juust“ kasutada üksnes piimast valmistatud toote puhul ja kaaviariks tohib nimetada üksnes tuuralistelt saadud soolatud või soolamata marja.
SEADUSLIKUD NIMETUSED ON KEHTESTATUD TOODETELE JÄRGMISTES GRUPPIDES:
| Mahlatooted | Vaata täpsemalt |
| Kakao- ja šokolaaditooted | Vaata täpsemalt |
| Džemmid, moosid, keedised jms tooted | Vaata täpsemalt |
| Mesi | Vaata täpsemalt |
| Looduslik mineraalvesi ja allikavesi | Vaata täpsemalt |
| Joogipiimad ja piimatooted (sh või) | Vaata täpsemalt |
| Kondenspiimad ja piimapulbrid | Vaata täpsemalt |
| Võiderasvad | Vaata täpsemalt |
| Oliiviõli | Vaata täpsemalt |
| Värske kala ja liha | Vaata täpsemalt |
| Värske puu- ja köögivili | Vaata täpsemalt |
| Alkohol | Vaata täpsemalt |
| Suhkrutooted | Vaata täpsemalt |
| Kohviekstrakt ja siguriekstrakt | Vaata täpsemalt |
| Kaseiinid ja kaseinaadid | Vaata täpsemalt |
Kui konkreetse toidu kohta ei ole Eesti või Euroopa Liidu õigusakti, tuleks vaadata ka rahvusvahelisi standardeid. Näiteks võib mõne toidu kohta olla vastu võetud Codex Alimentarius standard, mille järgimine võib osutuda oluliseks just rahvusvahelise kauplemise korral.
Euroopa Liidus kaitstud nimetused
Euroopa Liidus on kasutusel geograafiliste tähiste süsteem, mis võimaldab ettevõttel kaitsta konkreetse päritolu ja traditsioonilise nimetusega toodet ebaõiglase konkurentsi eest.
Traditsioonilised tootenimetused kantakse registrisse, kus on kirjeldatud nende geograafiline päritolu või traditsiooniline iseloom. Registreeritud nime võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piirkonnas ja toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet.
Registri leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt
KASUTUSEL ON KOLM TÄHIST
Kaitstud päritolunimetus (KPN). Protected Designation of Origin (PDO).
Toode pärineb kindlast geograafilisest piirkonnast ning ka tootmine, töötlemine ja valmistamine toimuvad sealsamas; toote omadused tulenevad otseselt piirkonna inim- ja keskkonnateguritest.
Näiteks: Parmigiano Reggiano (parmesan, Itaalia), Feta (Kreeka), Roquefort (Prantsusmaa), Gorgonzola (Itaalia), Prosciutto di Parma (Parma sink, Itaalia), Kalamata (oliiviõli, Kreeka).
Kaitstud geograafiline tähis (KGT). Protected Geographical Indication (PGI).
Toode pärineb teatavast kohast, piirkonnast või riigist ning vähemalt üks tootmisetapp (s.o tootmine, töötlemine või valmistamine) peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas; toote seos geograafilise piirkonnaga võib põhineda nii kvaliteedil, muudel omadustel kui ka ainult mainel.
Näiteks: Gruyère (Prantsusmaa), Melon de Guadeloupe (Prantsusmaa), Pasta di Gragnano (Itaalia), Aachener Printen (Aacheni piparkoogid, Saksamaa), Lübecker Marzipan (Lübecki martsipan, Saksamaa), Estonian Vodka (Eesti), Sõir (Eesti).
Garanteeritud traditsiooniline toode (GTT). Traditional Speciality Guaranteed (TSG).
Toode, mis on traditsioonilisest toorainest, traditsioonilise koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil; nimetus peab väljendama eripära ega tohi olla seotud mingi geograafilise piirkonnaga.
Näiteks: Mozzarella, Karjalanpiirakka, Kalakukko, Kriek.
Registreeritud tooteid kaitstakse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil väärkasutamise (sh imiteerimise) eest. Kui toode ei ole toodetud vastavalt registrisse kantud tingimustele, siis ei tohi registreeritud nimetust kasutada. Keelatud on kasutada ka tõlgitud kaitstud nimetusi ja nimetusi, millele on lisatud väljend „stiil“, „liik“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „laadi“, „maitsega“ või muu samalaadne väljend, mis võib tarbijat eksitada ning seeläbi kahjustada algupärase toote mainet ja turupositsiooni. See põhimõte kehtib ka juhul, kui neid tooteid kasutatakse muu toidu koostisosana. Näiteks ei saa kasutada nimetust „Parmesanisai“, kui saia koostises ei kasutata juustu Parmigiano Reggiano. Samuti ei ole lubatud nimetus „Parmesani tüüpi kõva juust“. Eestis ei saa toota parmesani ega fetajuustu. Samalaadset juustu võib nimetada näiteks kasutusotstarbe kaudu „salatijuust“ või leida juustule uus kirjeldav nimetus, nt „kõva itaaliapärane juust“. Mozzarella juustu võib Eestis toota, kuna see on kaitstud garanteeritud traditsioonilise tootena. See tähendab, et mozzarella kaitse ei ole seotud konkreetse geograafilise piirkonnaga, küll aga tuleb tootmisel järgida registreeritud spetsifikatsiooni.
Euroopa Liidu õigusaktide alusel registreeritud geograafilistel tähistel on õiguskaitse kogu liidu territooriumil.
Eestis registreeritud geograafilistel tähistel on õiguskaitse Eesti territooriumil. Näiteks on Eestis registreeritud Põltsamaa juust (juust), Saaremaa juust (juust), Põltsamaa (puuvilja-marjavein), Värska (lauavesi), Värska (mineraalvesi). Geograafiliste tähiste registreerimise taotlusi võtab vastu ja menetleb Patendiamet. Riigisisesed registreeritud geograafilised tähised on kantud Patendiameti geograafiliste tähiste andmebaasi.
Kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) koostisosa sisaldava toidu märgistamine
Vastavad selgitused leiame Komisjoni teatisest nr 2010/C341/03.
Kui toidu koostisosana kasutatakse kaitstud nimetusega toodet, siis võib KPNi või KGTna registreeritud nimetuse esitada lõpptoote müüginimetuse osana või müüginimetuse läheduses, kui:
- kõnealune toit ei sisalda mitte ühtegi „võrreldavat koostisosa” (nt „Roquefort“ ja „sinihallitusjuust“) ning
- registreeritud nimetusega koostisainet kasutada nii suures koguses, et see on lõpptoote iseloomulike omaduste seisukohast oluline. Kogus, mida pidada „iseloomulike omaduste seisukohast oluliseks“ on varieeruv ning sõltub konkreetsest tootest.
Samadel tingimustel võib registreeritud nimetust kasutada vastava lõpptoote märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel.
Samas tuleb tähele panna, et registreeritud nimetusega kaasnevaid Euroopa Liidus kasutatavaid väljendeid, lühendeid või sümboleid võib kasutada müüginimetuse osana või vahetult selle läheduses või koostisosade loetelus üksnes juhul, kui on üheselt mõistetav, et lõpptoode ise ei ole KPNi või KGTna registreeritud toode. Näiteks, lubatud on „Pizza Roquefort juustuga“ või „Pizza juustuga Roquefort KPN“. Samas, nimetus „Roquefort-Pizza KPN“ on mittesoovitav, kuna selline müüginimetus võib jätta tarbijale mulje, et KPN käib pitsa, mitte juustu kohta.
Kui samas tootes kasutatakse ka kaitstud koostisosaga võrreldavat toodet, siis peab KPNi või KGTna registreeritud nimetus olema esitatud üksnes koostisainete loetelus samaväärselt muude seal loetletud koostisosadega. Eelkõige tuleks kasutada sama stiili, suuruse ja värviga kirjatähti.
Üldtuntud nimetus
Üldtuntud on nimetus, mida tarbijad Eestis mõistavad, ilma et see vajaks lisaselgitust. Paljud nimetused on iseenesestmõistetavalt üldtuntud, mõned aga vajavad pikemat analüüsi, et hinnata, mida tarbija on harjunud sellise nimetuse all ostma. Peame eeldama, et tarbijal seostub üldtuntud nimetusega mingi ootus selle toote suhtes. Nimetus seostub teatud tehnoloogiaga valmistatud ja kindla koostisega tootega, isegi kui tarbija ei tea tegelikult tehnoloogiast midagi. Näiteks kui nimetame toodet keefir, suitsuvorst või pasteet, eeldab tarbija harjumuspärase konsistentsi, struktuuri, välimuse ja maitsega teatud tehnoloogiaga valmistatud toodet.
Eestis välja kujunenud üldtuntud nimetused on näiteks kohuke, kama, Borodino leib, Hollandi juust, Brüsseli kapsas, sült, frikadellid, pelmeenid, kalapulgad, verikäkk, pikkpoiss, salaami, šnitsel, böfstrooganov, Kiievi kotlet, borš, seljanka, rassolnik, ühepajatoit, mannavaht, leivasupp, kartulisalat, mulgipuder või Mulgi puder, Kreeka salat, tarretis, rullbiskviit, sõõrikud, moorapea, vastlakukkel, kohupiimataskud, liivarõngas, Iiri kohv ning koorejäätis, piimajäätis (ei sisalda taimseid rasvu) ja jäätis (võib sisaldada taimseid rasvu).
Võõrkeelest tuleneva nimetuse kasutamist hinnates tuleb muu hulgas arvestada sellega, kui hästi tarbijad seda teavad, kui kaua seda on kasutatud ja kas sellele on olemas selge eestikeelne vaste. Näiteks lasanje, spagetid, pasta (makaronitoodete tähenduses), cappuccino, lavašš, Cheddari juust, burger, muffin, pontšik, sotšnik, pilaff, šašlõkk, sushi (suši), letšo, adžika ja ketšup on täielikult välja kujunenud üldnimetused. Samuti on tarbijale tuttavad sellised tooted nagu Caesari salat, Bologna kaste, Ungari guljašš, koolajook, raviool, tortelliin, tako, nacho, paté, quiche ja terriin.
Seevastu teised välismaised nimetused, nagu karri (indiapärane hautis), cassoulet (oa-lambalihahautis), sashimi (Jaapani kalatükid), dim sum (hiinapärane pelmeen), ratatouille (kabatšoki-tomatihautis), galett (küpsis või õhuke pannkook) või gazpacho (külm tomatisupp), pole oma võõrkeelsete nimetustega hästi teada ja vajaksid seetõttu selgituseks kirjeldavat nimetust.
Kirjeldav nimetus
Kirjeldav on nimetus, milles kirjeldatakse toitu ja vajaduse korral toidu kasutust, ning mis on piisavalt selge selleks, et tarbijad võiksid mõista toidu olemust ja eristada seda teistest toitudest. Nimetus moodustatakse enamasti väljenditest, mis kirjeldavad toidu koostist ning on seotud põhikoostisosaga ja/või olulise toitu kirjeldava maitsega. Siinjuures tuleb märkida, et kui toidule lisatakse üksnes lõhna- ja maitseainet, peab ka nimetuses kasutama sõnalõppu „-maitseline“. Näiteks mustikamaitselised kaerahelbeküpsised.
Toidu märgistusel ei saa sageli kasutada tavapäraseid või retseptidest leitavaid nimetusi, sest need ei pruugi edasi anda toidu tõelist olemust. Näiteks „sünnipäevakook“ ei ole toidualase teabe nõuete kohaselt piisav nimetus. Sellele lisaks või selle asemel tuleb kasutada kirjeldavat nimetust, näiteks „Maasika-vahukoore biskviitkook“.
Näiteid kirjeldavatest nimetustest: kaerahelbe-mustikaküpsised, tatra-õuna-pähklimüsli, praetud räimed tomatikastmes, kartulipuder tangude ja lihaga, tatrahelbepuder, makaronid juustuga, riisiga täidetud paprika, köögiviljakotletid, kalakotletid (kuna nimetuse „kotlet“ all mõeldakse harilikult lihatoodet), marineeritud kurk, soolaseened, hapukapsas, õunad vürtsises kastmes, ahjuõunajogurt, praetud räimed rukkijahupaneeringus, hiinapärased nuudlid sealihaga, atsidofiilpiim, rohelised herned võiga, õunakook, viineripirukas, hakklihaga täidetud pannkoogid, grillkana, moosisai, külmsuitsustauriid, Aasia maitseainetega köögiviljad praadimiseks, taimne hakksegu hernevalgu baasil.
Täistera kokkulepe
Pagaritoodete nimetustes kasutatakse sageli mõistet „täistera“. Seoses sellega on Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Pagarite Selts, Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Tervise Arengu Instituut leppinud kokku järgmise hea tava.
1. Täistera on jahvatatud, purustatud või helvestatud terad, milles tera peamised osad – tärkliserikas endosperm, idud ja kliid – on samas suhtes, nagu nad on terves teras. Teraviljast koostisosad on rukis, nisu, kaer, oder, mais, tatar, riis, hirss ja nendest saadud terad, kruubid, tangud, eri jämedusega helbed ja jahud ning linnased.
2. Toidualases teabes sõna „täistera“ kasutamisel või muul moel pildina, sümbolina, graafikaga jne täisterale viitamisel:
– tehakse seda täisterapasta puhul vaid juhul, kui pasta valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera;
– tehakse seda ekstrudeeritud täisteratoote puhul vaid juhul, kui toote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera;
– tehakse seda pagaritoote (sh valikpagaritoote) puhul vaid juhul, kui pagaritoote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on vähemalt 50% täistera.
3. Pagaritoote (sh valikpagaritoote) toidualases teabes esitatakse lisateabena täistera osakaal teraviljast, kasutades sõnastust „x% teraviljast on täistera“.[4]
Mahetoote nimetus
Toidu märgistusel võivad mahepõllumajanduslikule päritolule viidata vaid need käitlejad, kelle tegevus on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ja vastab kohaldatavatele nõuetele.
Mahetoidu nõuetele vastava toidu nimetuses, märgistusel ja reklaamis võib kasutada mõisteid „mahe“ ja „öko-“ või nende tuletisi (nt „mahepõllumajanduslik“, „ökoloogiline“).
Toidu nimetuses ei tohi viidata mahepõllumajandusele, kui selle põllumajanduslikest koostisosadest on mahepõllumajanduslikud alla 95%. Sellisel juhul võib kasutada viidet mahepõllumajandusele ainult vastava koostisosa juures koostisosade loetelus. Vaata täpsemalt peatükist „Mahetoit“.
Nimetusele lisatavad kohustuslikud andmed
Alltoodud tabelitesse on koondatud toidu nimetust puudutavad erinõuded. Kuna loetletud kohustuslikud lisaandmed on vaadeldavad toidu nimetuse osana, kohaldatakse nende puhul kohustusliku tähemärgisuuruse nõuet.
MÄÄRUSE 1169/2011 LISAS III NIMETATUD ANDMED
| Magusaineid sisaldavad toidud | |
| Magusainet (magusaineid) sisaldavad toidud. |
„Magusaine(te)ga” – märge peab olema lisatud toidu nimetuse juurde. |
| Lisatud suhkrut (suhkruid) ja magusainet (magusaineid) sisaldavad toidud. |
„Suhkru(te) ja magusaine(te)ga” – märge peab olema lisatud toidu nimetuse juurde. |
| Lagritsat sisaldavad toidud | |
|
Toidud ja joogid, mis sisaldavad glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola (nende ainete või lagritsa Glycyrrhiza glabra lisamise tõttu). Piirnormid kehtivad tarbimisvalmis toidu/joogi kohta. |
|
| Kondiitritooted, mis sisaldavad 100 mg/kg või rohkem. |
„Sisaldab lagritsat” – märge peab olema lisatud vahetult koostisosade loetelu lõppu. Kui koostisosade loetelu ei ole peab märge olema lisatud toidu nimetuse juurde. Märget ei pea esitama, kui „lagrits” on nimetatud koostisosade loetelus või sisaldub toidu nimetuses. |
| Joogid, mis sisaldavad 10 mg/l või rohkem. | |
| Kondiitritooted, mis sisaldavad 4 g/kg või rohkem | „Sisaldab lagritsat – kõrgenenud vererõhuga inimesed peaksid vältima liigset tarbimist” – märge peab olema lisatud vahetult koostisosade loetelu lõppu. Kui koostisosade loetelu ei ole peab märge olema lisatud toidu nimetuse juurde. |
| Joogid, mis sisaldavad 50 mg/l või rohkem. | „Sisaldab lagritsat – kõrgenenud vererõhuga inimesed peaksid vältima liigset tarbimist” – märge peab olema lisatud vahetult koostisosade loetelu lõppu. Kui koostisosade loetelu ei ole peab märge olema lisatud toidu nimetuse juurde. |
| Üle 1,2 mahuprotsendise etanoolisisaldusega joogid, mis sisaldavad puhul 300 mg/l või rohkem | |
| Lisatud kofeiiniga toidud | |
|
Joogid, (välja arvatud kohvil, teel või kohvi või tee ekstraktil põhinevad joogid, kui toidu nimetus sisaldab mõistet „kohv” või „tee”), mis: — on ette nähtud tarbimiseks muutmata kujul ja sisaldavad kofeiini üle 150 mg/l, või — on kontsentreeritud või kuivatatud kujul ja sisaldavad pärast taastamist kofeiini üle 150 mg/l. |
„Kõrge kofeiinisisaldus. Ei ole soovitatav lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele” – märge peab olema joogi nimetusega samas vaateväljas. Märke järel sulgudes esitatakse kofeiini sisaldus väljendatuna mg-des 100 ml kohta. |
| Toidud, millele on füsioloogilisel eesmärgil lisatud kofeiini. Kofeiini on lisatud füsioloogilisel eesmärgil, kui lisatud kogus on suurem kui lõhna- ja maitseainena kasutatav kogus, mille leiab lõhna- ja maitseainete andmebaasist. |
„Sisaldab kofeiini. Ei ole soovitatav lastele ega rasedatele” Märge peab olema toidu nimetusega samas vaateväljas. Märke järel sulgudes esitatakse kofeiini sisaldus väljendatuna mg-des 100g/ml kohta. Toidulisandite puhul peab kofeiinisisaldus olema märgitud päevaseks tarbimiseks soovitatava koguse kohta. |
| Lisatud fütosteroolidega, fütostanoolidega toidud | |
|
Toidud ja toidu koostisosad, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole või fütostanoolestreid |
„Lisatud taimseid steroole” või „lisatud taimseid stanoole”. Märge esitatakse toote nimetusega samas vaateväljas.
|
MÄÄRUSE 1169/2011 LISAS VI NIMETATUD ANDMED
| Toiduliik või -grupp | Nimetust puudutavad erinõuded |
| Vastavalt töödeldud toidud, kui sellise teabe puudumine võiks ostjat eksitada | Teave toidu füüsilise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, uuesti külmutatud, külmkuivatatud, sügavkülmutatud, kontsentreeritud, suitsutatud vms) esitatakse nimetuse osana või lisatakse nimetusele. |
| Toit, mis on enne müüki olnud külmutatud ja mida müüakse sulatatult. Seda nõuet ei kohaldata järgmise suhtes: a) lõpptootes olevad koostisosad; b) toit, mille puhul külmutamine on tootmisprotsessis tehnoloogiliselt vajalik etapp; c) toit, mille puhul sulatamine ei avalda negatiivset mõju toidu ohutusele või kvaliteedile. |
Märge „Sulatatud“ lisatakse toidu nimetusele. |
| Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toit. Kui sel viisil on töödeldud koostisosa, lisatakse samad sõnad koostisosade loetelus selle koostisosa juurde. |
Märge „kiiritatud“ või „töödeldud ioniseeriva kiirgusega“. Märge toidu töötlemise kohta peab olema ka kaubaga kaasas olevatel dokumentidel. |
| Toidud, milles komponent või koostisosa, mis tarbija ootuste kohaselt on tavaliselt kasutatav või toidus loomulikult sisalduv, on asendatud erineva komponendi või koostisosaga. | Toote nimetuse vahetus läheduses peab olema selge märge selle komponendi või koostisosa kohta, mida on osaliselt või täielikult asendamiseks kasutatud. Märge peab olema tähemärgisuurusega, mille x kõrgus on vähemalt 75% toote nimetuse x kõrgusest ja mis ei ole väiksem kui nõutud minimaalne tähemärgisuurus . |
| Lihatooted, lihavalmistised ja kalandustooted, mis sisaldavad erinevat loomset päritolu lisatud valke, sealhulgas hüdrolüüsitud valke | Toidu nimetuses esitatakse viide kõnealuste valkude sisaldusele ja nende päritolule.* |
| Lihatooted ja lihavalmistised, mida müüakse jaotustüki, kondiga praetüki, lõigu, portsjoni või rümba kujul ja mis sisaldavad lisatud vett rohkem kui 5% lõpptoote kaalust | Toidu nimetuses märgitakse lisatud vee olemasolu*, näiteks „Broilerifilee. Lisatud veega“. |
| Kalandustooted ja ettevalmistatud kalandustooted, mida müüakse jaotustüki, praetüki, lõigu, portsjoni, filee või tervikliku kalandustootena ja mis sisaldavad lisatud vett rohkem kui 5% lõpptoote kaalust | Toidu nimetuses märgitakse lisatud vee olemasolu.* |
| Lihatooted, lihavalmistised ja kalandustooted, mis võivad jätta mulje, et tegu on ühest liha- või kalatükist koosneva tootega, aga tegelikult koosnevad mitmest tükist, mis on omavahel ühendatud muude ainetega, sealhulgas lisaainete ja toiduensüümidega või muul viisil. | Nimetuse juures esitatakse märge „Liidetud liha“ või „Liidetud kala“.* |
| Vorstitoode, mille kest ei ole söödav. | Kui vorstitoote kest ei ole söödav, tuleb see ära märkida, näiteks kirjutades „Mittesöödavas kestas“. |
* Eestis kehtivad järgmised kokkulepped (kohalduvad vaid Eestis turustatavale toidule).
- Kui toidualase teabe määruse kohaselt tuleb toidu nimetuses esitada järgmised üksikasjad: lisatud vesi, teist päritolu loomne valk (v.a süldid), „liidetud liha“(kalandustoodetel „liidetud kala“), siis on lubatud need esitada selle nimetuse osana, mis on välja toodud müügipakendil koostisosade loetelu ees.
- Süldid: teist päritolu loomse valgu kasutamisel süldi koostises esitatakse selle loomse valgu päritolu koostisosade loetelus (mitte paksus kirjas) ja mitte toote nimetuses.
- Lihatoode ja lihavalmistis, mille valmistamiseks kasutatud liha sisse on vesi tumbleeritud või pritsitud üle 5 % liha kaalust, on toode, mille nimetuses tuleb esitada teave lisatud vee kohta, olenemata sellest, kas lisatud veega liha on marinaadis (sh äädikamarinaadis) või mitte.
- Kui toote valmistamisel eemaldatakse ühelt anatoomiliselt lihatükilt kamar koos pekiga eesmärgiga vähendada toote rasvasisaldust ning hiljem kamar sellele lihatükile mehhaaniliselt tagasi pannakse, siis sellise tehnoloogiaga valmistatud toodet ei loeta „liidetud lihaks“.[5]
„HAKKLIHA“ NIMETUST PUUDUTAVAD ERINÕUDED
Määruse (EL) nr 1169/2011 VI LISA osas B on esitatud hakkliha nimetust puudutavad erinõuded. Neid nõudeid peavad täitma ettevõtted, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 853/2004 loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad kohta.
Hakkliha märgistusel peavad olema järgmised väljendid:
— „rasvasisalduse protsent alla …“,
— „kollageeni/lihavalgu suhtarv alla …“.
Hakkliha koostise kriteeriumid, mis on esitatud määruse (EL) 1169/2011 VI lisa B osas on järgmised.
Hakkliha koostise kriteeriumide tagamiseks võib toorainet kontrollida visuaalselt. Koostise kriteeriumide laboratoorset kontrolli tuleb teha ettevõtte enda valitud sagedusega, eesmärgiga tõestada visuaalse kontrolli meetodi tõhusust. Laboratoorse kontrolliga tõendatakse, et tooraine visuaalse kontrolli meetod tagab hakkliha koostise vastavuse määruses esitatud kriteeriumidele. Asjakohane juhend on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel.
Komisjoni määruses (EÜ) nr 2073/2005, mis käsitleb toiduainete mikrobioloogilisi kriteeriume, on esitatud erinevad nõuded toorelt tarbimiseks ettenähtud hakklihale ja lihavalmististele ning kuumtöödeldult tarbimiseks ettenähtud hakklihale ja lihavalmististele. Kui hakkliha või lihavalmistise toorelt tarbimise mikrobioloogilised kriteeriumid ei ole täidetud, tuleb tarbijat teavitada, et neid tooteid on vaja enne tarbimist põhjalikult kuumtöödelda.
Lisamaterjalid
Teabeleht „Toidu nimetused. Mis on mis? Piim ja piimatooted“, Eesti Toiduainetööstuse Liit 2021
Teabeleht „Toidu nimetused. Mis on mis? Piimatooted“, Eesti Toiduainetööstuse Liit 2021
Teabeleht „Toidu nimetused. Mis on mis? Mahlatooted“, Eesti Toiduainetööstuse Liit 2021
Viimati uuendatud: 8. juuli 2021