Toidu kestvuskatsed ning tõese säilimisaja määramine
20.10.23 Maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton (BBB) keskkonnas.
Korraldaja: Eesti Maaülikool
Koolituse eesmärk: Saada ülevaade toidu kestvuskatsete teostamise alustest ning toidu säilimisaja määramisest.
Õpiväljundid: Koolitusel osalenu:
– on teadlik toidu säilimisajaga seonduvatest terminitest ning seadusandlusest;;
– teab kestvuskatsete planeerimise ja läbiviimise põhimõtteid;
– tunneb säilimisaega mõjutavaid sisemisi, väliseid ja kaudseid tegureid toidus;
– mõistab “Kõlblik kuni” ja “Parim enne” tähendust ning märgistamise nõudeid;
– on teadlik toidu kvaliteeti ja ohutust mõjutavatest mikrobioloogilistest indikaatoritest ning nende kasutamisest toidu kestvuskatsete teostamisel;
– teab seadusandlusest tulenevaid toidu mikrobioloogilisi kriteeriumeid ning mõistab nende olulisust toidu ohutu säilimisaja tagamisel;
– tunneb toidu säilimisaja määramise otseseid ja kaudseid meetodeid.
Sisu ja ajakava
Käsitletavad teemad:
– Toidu säilitamisaja määramisega seonduv seadusandlus ja selle tõlgendamine
– Toidu säilimisajaga seonduvad terminid ning nende tähendus
– Toidus mikroorganismide kasvu mõjutavad tegurid
– “Kõlblik kuni” või “Parim enne” tähendus ja rakendamine
– Toidu riknemise viisid ja selle mõju toidu ohutusele ja kvaliteedile
– Toidu mikrobioloogilised kriteeriumid
– Toidu säilimisaja määramise otsesed ja kaudsed meetodid
– Toidu säilimisaja määramise etapid, kestvuskatsete läbiviimine
– Kestvuskatsete proovivõtuvalim ja analüüsid
– L. monocytogenes‘e olulisus valmistoitude kestvuskatsete planeerimisel
Ajakava:
10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö
Õppejõud: MATI ROASTO Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor, dr (veterinaarmeditsiin)
Sihtrühm ja registreerimine:
Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ toidu ja toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.
Täienduskoolitused on tasuta sihtrühma kuulujale, kui ettevõttel on piisavalt vähese tähtsusega abi (VTA) jääki.
Koolituse sihtrühm on:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.
Koolitusel osalemine on vähese tähtsusega abi (VTA). Abisumma ühe osavõtja kohta arvutatakse osavõtjate lõpliku arvu järgi, kuid see ei ületa 250 eurot.
Ettevõtja peab pidama tekkepõhist arvestust vähese tähtsustega abi (VTA) kasutamise üle. VTA vaba jääki saab kontrollida ka veebilehelt https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi
Kui osaleja ettevõttel ei ole piisavalt VTA vaba jääki, siis on osalemise eest antav toetus riigiabi ning sellisel juhul tuleb ettevõttel esitada enne tegevuse toimumist riigiabi taotlus (vormi saab korraldajalt).
Keskmise suurusega ettevõtja korral toetatakse infopäeval või koolitusel osalemist 60%, mikro-ja väikeettevõtja korral 70% ning suurettevõtja korral 50% ulatuses osaleja kohta.
Puudujääv osa tuleb osalejal/ettevõttel endal tasuda.
