Ole kursis! Telli teavitus toiduteave.ee värskete postituste kohta!

    Esita küsimus lehel avaldatud teabe kohta!

      Bioloogiline ohutus

      TOIDU SÄILIMISAJA MÄÄRAMINE III osa

      Juhendis käsitletakse toidu säilitamise tempera-tuuri ja aega, kui toidu tootja, töötleja või pakendaja ei ole teinud kestvuskatseid säilimis-aja määramiseks. Toidu säilimisaeg kestvus-katseid tegemata on esitatud ekspertarvamuste põhjal. Säilimisaegade vastavuse eeltingimuseks on värske kvaliteetse tooraine kasutamine, hügieenilised käitlemistingimused ja sobiv valmistamistehnoloogia. Pikemate säilimis-aegade kehtestamiseks tuleb teha kestvuskatsed.

      Tegemist on kolmanda osaga toidu säilimis-aegade määramist käsitlevatest juhend-materjalidest. Detailsema info saamiseks on soovitav tutvuda eelmiste osadega, mille leiate allpool. Käsiraamatutes esitatud teave on soovituslik ega asenda õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

      TOIDU SÄILIMISAJA MÄÄRAMINE II osa

      Sageli on toidukäitlejad küsimuse ees, milliseid mikrobioloogilisi näitajaid analüüsida kestvuskatsete käigus või enesekontrolli raames võetavatest toiduproovidest. Toidu mikrobioloogiliste näitajate juhendis on esitatud valik tootegruppe ning nende alla kuuluvaid toiduaineid koos seonduvate mikroorganismidega. Juhend on soovitusliku iseloomuga ega asenda EL määruses 2073/2005 kehtestatud mikrobioloogilisi kriteeriume. Esitatud mikroorganismide suhtes toidu analüüsimine annab infot toiduohutuse ja –hügieeni nõuete täitmise kohta toidu käitlemisel. Samuti saab juhendit kasutada kestvuskatsete planeerimisel ning saadavate tulemuste hindamisel.

      Esimene versioon ilmus 2017.a. Täiendatud ja parandatud versioon ilmus 2020. a. 

      TOIDU SÄILIMISAJA MÄÄRAMINE I osa

      Toidu säilimisaja määramise juhend on välja töötatud selleks, et tutvustada toidu säilimisaegade määramise põhimõtteid ning meetodeid. Antakse ülevaade toidus mikroorganismide kasvu mõjutavatest teguritest ning jahetemperatuuridel säilitatavate valmistoitude mikrobioloogilistest ohtudest. Dokumendis on kirjeldatud kehtivast seadusandlusest tulenevaid nõudeid ning kriteeriume või erinevate kirjandusallikate toiduohutuse juhendväärtusi. Juhend ei ole ette nähtud kehtivate õigusaktidega detailseks tutvustamiseks.

      Esimene versioon ilmus 2017.a. Täiendatud ja parandatud versioon ilmus 2019.a. 

      A-hepatiidi viirus toidupatogeenina

      A-hepatiit on üle maailma levinud haigus, mis võib esineda nii üksikjuhtumite kui ka haiguspuhangutena. Eestisse tuuakse A-hepatiit eelkõige teistest riikidest ning see on üks sagedamaid nn reisijate haigusi. A-hepatiidi viirus levib saastunud toidu või joogivee kaudu ning otse inimeselt inimesele.

      Teabematerjalis antakse ülevaade haigustekitaja allikatest, levimise ja hävitamise võimalustest ning sellest, millele peab toidu saastumise riskide vähendamiseks toidukäitleja tähelepanu pöörama.

      Teabematerjali on koostanud Eesti Maaülikool. 

       

      Noroviirused toidupatogeenina

      Noroviirused on kõige sagedasemad mitte-bakteriaalsete gastroenteriitide põhjustajad maailmas. Haigustekitaja levib enamasti pesemata käte kaudu. Haiguspuhangute põhjuseks on noroviirustega saastunud toit või haigestunud inimene ehk inimeselt-inimesele ülekanne.

      Teabematerjalis antakse ülevaade haigustekitaja allikatest, levimise ja hävitamise võimalustest ning sellest, millele peab toidu saastumise riskide vähendamiseks toidukäitleja tähelepanu pöörama.

      Teabematerjali on koostanud Eesti Maaülikool. 

       

      Pärm-ja hallitusseened toidus

      BioCC OÜ juhtivteaduri Priit Eliase sulest on valminud teabematerjal, milles käsitletakse pärm-ja hallitusseente esinemist erinevates toidugruppides. Pärm- ja hallitusseened toitudes, väljaarvatud toodete valmistamiseks kasutatavad kultuurid, kutsuvad esile sageli
      toodete kvaliteedi langust, nende riknemist ja hallitusseente korral ebatervislike mükotoksiinide teket. Toidu käitlejatel
      tuleb pöörata tähelepanu ohu analüüsile (HACCP) ja kvaliteedi kontrolli meetodite rakendamisele alates toorainest kuni
      valmistoodeteni.

      Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist BioCC OÜst.

      Olulised toidupatogeenid

      Ohtlikkus. Kasvuparameetrid. Ohjamise võimalused. 

      Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto sulest on valminud teabematerjal, milles käsitletakse kõige olulisemaid bakteriaalseid toidupatogeene esitades nende olulisuse põhjused, allikad, ülekandeteed, kasvu mõjutavad tegurid ning võimalikud ohjemeetmed. Toidupatogeenide all mõeldakse baktereid, mikroskoopilisi seeni, nt hallitusseeni, viiruseid, prioone ja algloomi, mis võivad erinevatel põhjustel toitu sattuda, reeglina toidus paljuneda ja/või toksiine toota ning teatud negatiivsete tegurite (nakkusdoosi olemasolu, patogeeni virulentsus, tundlik inimene jms.) realiseerumisel nakatada inimesi. 

      Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Maaülikooli avatud ülikoolist.

      Campylobacter spp. toidupatogeenina

      Campylobacter spp. on kõige sagedasem toidutekkeliste bakteriaalsete gastroenteriitide põhjustaja Eestis ja Euroopa Liidus.

      Seda leitakse sageli loomsest toidust, eelkõige toorest või piisavalt kuumutamata linnulihast.

      Teabelehes annab Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto ülevaade kampülobakterite kasvu mõjutavatest teguritest ja hävitamise võimalustest ning  sellest, millele peab riskide vähendamiseks olema suunatud toidukäitlejate tähelepanu.

      Teabelehe võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Maaülikooli avatud ülikoolist.

      Staphylococcus aureus toidupatogeenina

      Staphylococcus aureus on oluline seetõttu, et võib toota enterotoksiine, mis põhjustavad sageli toidumürgistusi. Enterotoksiini tootmise oluliseks eeltingimuseks on toidu valmistamise ja säilitamise temperatuuride rikkumine. Inimene haigestub süües toksiinidest saastunud toitu.

      Teabelehes annab Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto ülevaade S. aureus kasvu ja S. aureus enterotoksiini tekkimist mõjutavatest tegurites ning patogeeni hävitamise võimalustest, samuti sellest, millele peab toidukäitlejate riskide vähendamiseks tähelepanu pöörama.

      Teabelehe võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Maaülikooli avatud ülikoolist.

      Listeria monocytogenes toidupatogeenina

      Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto on koostanud lühikese kokkuvõtva teabematerjali.

      L. monocytogenes on saastunud toiduga inimestele ülekanduv haigustekitaja, mis võib põhjustada raskekujulist haigust – listerioosi.

      L. monocytogenes on oluline seetõttu, et ta on laialdaselt levinud, on võimeline toidus paljunema ka madalatel temperatuuridel, talub kõrgeid soola kontsentratsioone ja on võimeline kasvama nii vaakumisse kui gaasikeskkonda pakendatud toitudes.

      Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Maaülikooli avatud ülikoolist.

      Kahjurite tõrje

      Toiduettevõttes on võimalikud kahjurid ohu allikaks. Videos näidatakse, mida teha ettevõtte ümbruses ja hoones, et kahjurid ei saaks hoone ümbruses pesitseda ja toituda ega pääseks ruumidesse.

       

      Seadmete, pindade ja ruumide pesemine ning desinfitseerimine

      Toiduettevõtte pesemine ja desinfitseerimine hõlmavad mitmesuguseid tegevusi, mis peavad toimuma kindlas järjekorras. Videos selgitatakse ka muid olulisi aspekte, mida hügieenilise tulemuse saavutamiseks silmas pidada.

       

       

      Metssigade käitlemine peale küttimist – parimad praktikad seakatku leviku ohjeldamiseks

      Metsas leviva seakatku ohjeldamiseks on kõige olulisem takistada nakkuse edasist levikut looduses. Mida teha, et jahimees ise ei muutuks nakkuse edasikandjaks? 

       

       

      Siin esitatud video tutvustab bioohutuse nõudeid ja parimaid praktikaid, mida täita, et takistada seakatku nakkuse levikut pärast küttimist.

      Video on vaatamiseks eesti ja vene keeles

      Toiduohutuse nõuded toidu veol

      Teabematerjal „Toiduohutuse nõuded toidu veol“ käsitleb veo üldnõudeid ning toidugruppide veo erinõudeid. Tutvustatakse kuivtoiduainete, värskete marjade, värskete puu- ja köögiviljade, vedelate toiduainete ning eritemperatuuri vajavate toitude (jahutatud, külmutatud, kuumtoidud) veo eripärasid.

      Materjali on koostanud Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toidutehnoloogia õppetooli lektor Vilma Tatar.

      Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast või Toiduliidust.

      Toidutööstuse seadmete, töövahendite ja pindade puhastamise ning desinfitseerimise juhend

      Hügieeni tagamisel on oluline tähele­panu pöörata kogu sanitatsioonile toiduainetööstuses. See tähendab üldist koristamist, töökoha korrashoidu, ruumide-pindade puhastamist ja desinfitseerimist, hügieenitaseme hindamise meetodeid, tulemuste ana­lüüsi ning dokumenteerimist. 

      Ülevaatliku juhendi  puhastamisest ja desinfitseerimisest toidutööstuses on koostanud Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toidu-tehnoloogia õppetooli lektor Vilma Tatar.

      Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast või Toiduliidust.

      Ole kursis! Telli teavitus toiduteave.ee värskete postituste kohta!

        Esita küsimus lehel avaldatud teabe kohta!