12.04.18 Tartus, Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A303

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu teab mõisteid allergeen, allergia, toiduallergia, toidutalumatus, toiduallergeenid, ristkontakt; tunneb õigusaktidest tulenevaid kohustusi toidukäitlejatele, sh märgistamisele; oskab kajastada allergeenidega seonduvat enesekontrolliplaanis, sh HACCP plaanis ning rakendada ohutusabinõusid tootmises; teab vigu allergeenide käitlemisel ning oskab neid ennetada.

Käsitletavad teemad: mõisted (allergeen, allergia, toiduallergia, toidutalumatus, toiduallergeenid, ristkontakt); toiduallergia ja tsöliaakia esinemisest Eestis; õigusaktidest tulenevad kohustused toidukäitlejatele, sh märgistamine (määrus 1169/2011, PõM määrus 24, vead märgistamisel, RASFF); allergeenid enesekontrolliplaanis, sh HACCP plaanis; allergeenide juhtimine ettevõttes; vead käitlemisel, ennetamine.

Ajakava: 

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö

Õppejõud: Katrin Laikoja, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi toiduhügieeni osakonna lektor, mag (tehn)

Sihtrühm ja registreerimine

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 120 eurot ühe osaleva inimese kohta.

Täienduskoolituse puhul toetatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, seotud või nimetatud tegevusega tegelevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema töötajat, eraõigusliku juriidilise isiku osanikku, aktsionäri, liiget, juhtorgani liiget ja tema töötajat ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelevat avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liiget või töötajat.

21.-23.03.18 Tartus, Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A303

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu on põhjalikult tutvunud tootmishügieeni, enesekontrolli rakendamise ja toiduhügieeni teemadega.

Käsitletavad teemad:

Tootmishügieen ( 8 akad tundi)

Tootmisruumide ehituslikud aspektid ja nende seos ettevõtte toidu- ja tootmishügieeniga. Hügieenitsoonide vajalikkus ja selle seos personalihügieeniga. Toidu saastumise, sh ristsaastumise võimalused ja selle vältimine. Käitlemisettevõtte sanitatsiooni põhimõtted, puhastamine ja desinfitseerimine. Biokilede teke, avastamine ja likvideerimine. Listeria monocytogenes tootmishügieeni enim mõjutava faktorina. Kahjuritõrje, jäätmekäitlus. Praktilised ülesanded.

Enesekontrolli rakendamine (8 akad tundi)

Toidualased õigusaktid. Keemilised ohud toidus. Füüsikalised ohud toidus. Enesekontrollisüsteemi eeltingimusprogrammid. Toiduohutuse juhtimissüsteemid, sh HACCP, ISO:22000, FSSC 22000, IFS, BRC. Ohtude analüüs ja riskihindamise põhimõtted.Kriitilised kontrollpunktid toidu käitlemisel. Toiduohutuse juhtimissüsteemide juurutamine ja ajakohastamine. Praktilised ülesanded.

Toiduhügieen (8 akad tundi)

Toiduhügieeni põhimõtted.Toidu bioloogiline saastumine. Mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid. Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja -infektsioonid. Toidu säilitamise viisid, tingimused ning temperatuuri kontroll. Isikliku hügieeni nõuded. Hügieenikoolituste planeerimine ja läbiviimine. Praktilised ülesanded.

Ajakava kõigil koolituspäevadel: 9.00-10.30 õppetöö; 10.30-10.45 paus; 10.45-12.15 õppetöö; 12.15-12.45 paus; 12.45-14.15 õppetöö; 14.15-14.30 paus; 14.30-16.00 õppetöö

Õppejõud:

Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med), veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

Katrin Laikoja, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi toiduhügieeni osakonna lektor, mag (tehn)

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 270 eurot ühe osaleva inimese kohta.

Täienduskoolituse puhul toetatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, seotud või nimetatud tegevusega tegelevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema töötajat, eraõigusliku juriidilise isiku osanikku, aktsionäri, liiget, juhtorgani liiget ja tema töötajat ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelevat avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liiget või töötajat.

09.03.18 Tartus, Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A303

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu omab ülevaadet tootmishügieeni põhimõtetest, tunneb olulisemaid toidupatogeene. Lisaks omab ülevaadet toidu saastumisest ja selle vältimise võimalustest, teab tootmisruumide ehituslike aspektide seost ettevõtte toidu- ja tootmishügieeniga, mõistab hügieenitsoonide vajalikkust ja seost personalihügieeniga, on tutvunud riknemist põhjustavast mikrofloorast koosnevate biokilede tekkepõhjuste, avastamise ja likvideerimisega. tunneb käitlemisettevõtte sanitatsiooni põhimõtteid ja korraldust.

Käsitletavad teemad: Seadusandlusest tulenevad nõuded. Tootmishügieeni eesmärgid, korraldus, head tavad ning seosed toidu ohutuse ja -kvaliteediga. Tootmishügieeni mõjutavad faktorid. Personali hügieeni tähtsus tootmishügieeni tagamisel. Seadmete ja hoonete hügieeniline disain, hügieenitsoonide vajalikkus. Biokirmed tootmiskeskkonnas ja nende tuvastamise ja hävitamise võimalused. Tootmishügieeniga enim seotud mikrobioloogilised ohud. Toidu ohutust enim mõjutavad toidupatogeenid. Tootmiskeskkonnas puhtuse tagamine, sanitatsiooni põhimõtted. Tootmishügieeni probleemsete kohtade tuvastamise võimalused. Hügieeniproovide võtmine, laboratooriumisse saatmine ning analüüsitulemuste tõlgendamine. Tootmiskeskkonnas Listeria monocytogenes tuvastamine ja likvideerimine.

Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.40 paus
13.40 – 15.10 õppetöö

Õppejõud: Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med), veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

Sihtrühm ja registreerimine

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 120 eurot ühe osaleva inimese kohta.

Täienduskoolituse puhul toetatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, seotud või nimetatud tegevusega tegelevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema töötajat, eraõigusliku juriidilise isiku osanikku, aktsionäri, liiget, juhtorgani liiget ja tema töötajat ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelevat avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liiget või töötajat.

22.02.18 Tartus, Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A303

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu teab toidu säilimisajaga seonduvaid termineid ning nende tähendust; on tutvunud seonduva seadusandlusega ning oskab seda tõlgendada; tunneb toidu säilimisaega mõjutavaid olulisi tegureid; mõistab “Kõlblik kuni” ja “Parim enne” tähendust ning vastavate tähtpäevade kasutamise korda toidualase teabe esitamisel tarbijale; on tutvunud toidu riknemise viisidega ning toidu mikrobioloogiliste kriteeriumitega; tunneb toidu säilimisaja määramise otseseid ja kaudseid meetodeid ning teab toidu kestvuskatsete teostamise aluseid.

Käsitletavad teemad:

Toidu säilitamisnõuete määramisega seonduv seadusandlus ja selle tõlgendamine
Toidu säilimisajaga seonduvad terminid ning nende tähendus
Toidus mikroorganismide kasvu mõjutavad tegurid
Toidu säilimisaega mõjutavad tegurid
“Kõlblik kuni” või “Parim enne”
Toidu riknemise viisid
Toidu mikrobioloogilised kriteeriumid
Toidu säilimisaja määramise otsesed ja kaudsed meetodid
Toidu säilimisaja määramise etapid, ametlikud kestvuskatsed
Toidu säilimisaegade määramisega seonduvad proovivõtukavad
Toidu säilimisaja pikendamise võimalused

Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö

Õppejõud: Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med), veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 120 eurot ühe osaleva inimese kohta.

Täienduskoolituse puhul toetatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, seotud või nimetatud tegevusega tegelevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema töötajat, eraõigusliku juriidilise isiku osanikku, aktsionäri, liiget, juhtorgani liiget ja tema töötajat ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelevat avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liiget või töötajat.

14.02.18 Tartus, Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A303

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu teab toiduhügieenialaste õigusaktide nõudeid, toidukäitleja kohustusi ja vastutust; tunneb toiduhügieeni ning enesekontrolli põhimõtted (sh eeltingimusprogramme ja HACCP); oskab arvestada mikroorganismide kasvu ja paljunemist mõjutavate teguritega; tunneb peamisi toiduainete kaudu levivaid haiguseid; tunneb füüsikalise, keemilise ja mikrobioloogilise saastumise allikaid; tunneb seadmete ja ruumide puhastamise ning desinfitseerimise võimalusi, kahjuritõrjet; tunneb isikliku hügieeni nõudeid ja nende täitmise olulisust.

Käsitletavad teemad:

– toitu käsitlevad õigusaktid;
– toiduhügieeni põhimõtted;
– toidukäitleja kohustused (toidu ohutus, enesekontroll, jälgitavus jne) ja vastutus;
– enesekontrolli põhimõtted, eeltingimusprogrammid ja HACCP;
– mikroorganismid ja nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid;
– toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja -infektsioonid;
– toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ja selle vältimine;
– puhastamine, desinfitseerimine;
– tootmisruumide korrashoid;
– kahjuritõrje;
– isiklik hügieen.

Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö

Õppejõud: Katrin Laikoja, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi toiduhügieeni osakonna lektor, mag (tehn)

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 120 eurot ühe osaleva inimese kohta.

Täienduskoolituse puhul toetatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, seotud või nimetatud tegevusega tegelevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema töötajat, eraõigusliku juriidilise isiku osanikku, aktsionäri, liiget, juhtorgani liiget ja tema töötajat ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelevat avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liiget või töötajat.