Juhendi eesmärk on selgitada õigusaktist tulenevaid nõudeid ennekõike piimatöötlejate eripärast lähtuvalt. Neid selgitusi on mõistlik arvestada nii uue väikese töötlemisruumi projekteerimise alguses kui ka ümberehitusel.
Juhendi järgimine on vabatahtlik, sest käesoleval juhendil pole otseselt õiguslikku jõudu, kuid see ühtlustab hea hügieenitava nõuetest arusaamist ja viitab teemadele, millele piimatöötlemisettevõtet rajades tuleb nii või teisiti mõelda.
Abiks ja lihtsustamaks enesekontrolliplaani dokumentatsiooni loomist uue piimatöötlemisettevõtte rajamisel on juhendi lõpus elektrooniliselt täidetav vorm, mida on võimalik kohandada vastavalt oma ettevõttele.
Juhendi on koostanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Materjal on avaldatud vaid võrguväljaandena, mille leiate väljaannete lehelt.
Programmi raames saab ka sellel aastal tasuta osaleda toiduohutuse teemalistel infopäevadel, koolitustel ja konverentsil. Lisaks anname välja teabe-ja videomaterjale, käsiraamatuid.
Infopäevadel käsitleme teemasid:
- Keemilised riskid toidus
- Toiduohutuse õigusaktid
- Toidualase teabe esitamine
- Mikrobioloogilised ohud väikekäitlejate tootmisprotsessis, proovide võtmine analüüsimiseks
- Proovide võtmine mikrobioloogilisteks analüüsideks ja analüüside teostamine
- Väikekäitlejatele hea hügieenitava juhendite tutvustus
- Toidu lisaained
- Toiduohutuse juhtimis/kvaliteedisüsteemid
- Toiduohutuse juhtimis/kvaliteedisüsteemide auditeerimine
Täienduskoolitusi pakume teemadel:
- Toiduhügieen ja -ohutus, algaste, 6 akadeemilist tundi
- Toiduhügieen ja -ohutus, keskaste, 24 akadeemilist tundi
- Allergeeniohje toidukäitlemisettevõtte enesekontrolliplaanis, 6 akadeemilist tundi
- Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine, 6 akadeemilist tundi
- Toidu säilitamisnõuete määramine, 6 akadeemilist tundi
- Toiduhügieen ja enesekontroll eraelamus toidu valmistamisel, 6 akadeemilist tundi
- Toidupatogeenid, 6 akadeemilist tundi
- Tootmishügieen ja sanitatsiooni korraldus, 6 akadeemilist tundi
Teabe-ja videomaterjalid koostame teemadel:
- Toidu jälgitavus ja ohtlikust toidust teavitamine
- Toidu keemilised ohud
- Toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine
- Nõuded munade tootmisele, käitlemisele ja turustamisele
- Taimsete õlidega seotud keemilised riskid (eruukhape, 3-MCPD estrid, glütsidüülestrid jms)
- Polüaromaatsed süsivesinikud ja nende vähendamise võimalused (vene keeles)
- Toidus kasutatavad söödavad õied
- Noroviirused
- A-hepatiidi viirus
- Toiduga kokkupuutuvad materjalid – Vastavusdeklaratsioon. Materjalide eesmärgipärane kasutamine
- Märgistusel kasutatavad toidu nimetused. Mis on mis? – Piimatooted. Mahlatooted. Veed
- Toiduhügieeni põhireeglid (video)
- Ulukite käitlemine (video)
Käsiraamatud koostame teemadel:
- Toidu märgistamise nõuded
- Säilitamisnõuete määramine ning kestvuskatsete tegemine
- Hea hügieenitava „Liha töötlemine“
- Hea hügieenitava „Tapale suunatavate loomade ja lindude puhtus“
- Käsiraamatu „Abiks väikekäitlejale. Piim ja piima töötlemine“ uuendamine
- Käsiraamatu „Abiks mahepõllumajandussaaduste väikekäitlejale. Liha töötlemine“ uuendamine
Eesti Maaülikooli poolt korraldatavate täienduskoolituste toimumise ajad on juba teada ja leitavad koolituste rubriigist. Infopäevade ja konverentsi toimumise ajad selguvad aasta esimeste kuude jooksul. Valminud teabe-ja videomaterjalid ning käsiraamatud avaldame väljaanded rubriigis.
Toidu säilimisaja määramise juhend on välja töötatud selleks, et tutvustada toidu säilimisaegade määramise põhimõtteid ning meetodeid. Antakse ülevaade toidus mikroorganismide kasvu mõjutavatest teguritest ning jahetemperatuuridel säilitatavate valmistoitude mikrobioloogilistest ohtudest. Dokumendis on kirjeldatud kehtivast seadusandlusest tulenevaid nõudeid ning kriteeriume või erinevate kirjandusallikate toiduohutuse juhendväärtusi. Juhend ei ole ette nähtud kehtivate õigusaktide detailseks tutvustamiseks.
Käsiraamatu esimene versioon ilmus 2017.a. Täiendatud ja parandatud versioon ilmus 2019.a ja on leitav SIIN.
Lisaainete ohutuse hindamine, kasutusele lubamine ja toidu valmistamisel kasutamine on Euroopa Liidus reguleeritud keeruka struktuuriga õigusaktidega. Teabematerjal annab toidu käitlejale ülevaate lisaainetega seonduvatest mõistetest, loamenetlusest, toidus kasutamise tingimustest ja piirnormidest ning märgistamisest.
Teabematerjali on koostanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Teabelehe võite ise välja trükkida väljaannete lehelt või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast
BioCC OÜ juhtivteaduri Priit Eliase sulest on valminud teabematerjal, milles käsitletakse pärm-ja hallitusseente esinemist erinevates toidugruppides.
Pärm- ja hallitusseened toitudes, väljaarvatud toodete valmistamiseks kasutatavad kultuurid, kutsuvad esile sageli
toodete kvaliteedi langust, nende riknemist ja hallitusseente korral ebatervislike mükotoksiinide teket. Toidu käitlejatel
tuleb pöörata tähelepanu ohu analüüsile (HACCP) ja kvaliteedi kontrolli meetodite rakendamisele alates toorainest kuni
valmistoodeteni.
Teabematerjali võite ise välja trükkida väljaannete lehelt või küsida trükist BioCC OÜst.
Valminud on teabematerjal toitu käitlevatele ettevõtetele eesmärgiga anda ülevaade:
- Mis on gluteen?
- Mis on gluteenivaba toit ning kellele ja miks see oluline on?
- Millised on väljendite „gluteenivaba“ ja „väga väikese gluteenisisaldusega“ kasutamise tingimused?
- Millele tuleb gluteenivaba toidu käitlemisel tähelepanu pöörata?
- Millised on kasutatavad analüüsimeetodid?
- Mis on gluteenivaba kaubamärk?
- Viited asjakohasele seadusandlusele sh standarditele
Teabematerjali on koostanud Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Eesti Tsöliaakia Seltsiga.
Teabelehe võite ise välja trükkida väljaannete lehelt või küsida trükist Eesti Toiduainetööstuse Liidust.
