Uued teabematerjalid

 

 

 

 

Eesti Maaülikool on koostanud kaks kokkuvõtvat teabelehte “A-hepatiidi viirus toidupatogeenina” ja “Noroviirused toidupatogeenina”.

Teabematerjalides antakse ülevaade haigustekitaja allikatest, levimise ja hävitamise võimalustest ning sellest, millele peab toidu saastumise riskide vähendamiseks toidukäitleja tähelepanu pöörama.

Palun tutvuge materjalidega väljaannete lehel.

PAHe käsitlev teabematerjal (vene keeles)

Venekeelne teabematerjal on koostatud Maaeluministeeriumi poolt avaldatud info põhjal eesmärgiga anda toidu käitlejale ülevaade polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest toidus ja nende vähendamise võimalustest.

 

Teabematerjali on koostanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Teabematerjali võite ise välja trükkida  väljaannete lehelt või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast

 

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) on arvukas klass kahest või enamast kondenseeritud aromaatsest tsüklist koosnevatest ühenditest. Neid leidub arvestatavates koguses nii õhus, vees, pinnases kui ka toidus. Tegu on kõige ulatuslikuma keemiliste ühendite grupiga, mille mõned esindajad tekitavad teada olevalt vähki. PAHid moodustuvad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, kusjuures peamisteks PAHide allikateks keskkonnas on tööstuslikud protsessid, liiklus ja kodune kütuse põletamine. PAHe moodustub ka looduslike protsesside, näiteks metsatulekahjude, vulkaanipursete ning orgaanilise aine bakteriaalse lagunemise tulemusel. Lisaks võimalikule keskkonnast pärinevale saastusele võivad PAHid tekkida toidus nii selle tööstuslikul töötlemisel kui ka koduse toiduvalmistamise käigus.

 

 

Hea hügieenitava juhend piimatöötlejale

Hea hügieenitava juhend piimatöötlejale

 

 

 

 

Juhendi eesmärk on selgitada õigusaktist tulenevaid nõudeid ennekõike piimatöötlejate eripärast lähtuvalt. Neid selgitusi on mõistlik arvestada nii uue väikese töötlemisruumi projekteerimise alguses kui ka ümberehitusel.

Juhendi järgimine on vabatahtlik, sest käesoleval juhendil pole otseselt õiguslikku jõudu, kuid see ühtlustab hea hügieenitava nõuetest arusaamist ja viitab teemadele, millele piimatöötlemisettevõtet rajades tuleb nii või teisiti mõelda.

Abiks ja lihtsustamaks enesekontrolliplaani dokumentatsiooni loomist uue piimatöötlemisettevõtte rajamisel on juhendi lõpus elektrooniliselt täidetav vorm, mida on võimalik kohandada vastavalt oma ettevõttele.

 

Juhendi on koostanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Materjal on avaldatud vaid võrguväljaandena, mille leiate väljaannete lehelt.

2020 tegevuskava

2020 tegevuskava

Programmi raames  saab ka sellel aastal tasuta osaleda toiduohutuse teemalistel infopäevadel, koolitustel ja konverentsil.  Lisaks anname välja teabe-ja videomaterjale, käsiraamatuid.

Infopäevadel käsitleme teemasid:

  • Keemilised riskid toidus
  • Toiduohutuse õigusaktid
  • Toidualase teabe esitamine
  • Mikrobioloogilised ohud väikekäitlejate tootmisprotsessis, proovide võtmine analüüsimiseks
  • Proovide võtmine mikrobioloogilisteks analüüsideks ja analüüside teostamine
  • Väikekäitlejatele hea hügieenitava juhendite tutvustus
  • Toidu lisaained
  • Toiduohutuse juhtimis/kvaliteedisüsteemid
  • Toiduohutuse juhtimis/kvaliteedisüsteemide auditeerimine

Täienduskoolitusi pakume teemadel:

  • Toiduhügieen ja -ohutus, algaste, 6 akadeemilist tundi
  • Toiduhügieen ja -ohutus, keskaste, 24 akadeemilist tundi
  • Allergeeniohje toidukäitlemisettevõtte enesekontrolliplaanis, 6 akadeemilist tundi
  • Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine, 6 akadeemilist tundi
  • Toidu säilitamisnõuete määramine, 6 akadeemilist tundi
  • Toiduhügieen ja enesekontroll eraelamus toidu valmistamisel, 6 akadeemilist tundi
  • Toidupatogeenid, 6 akadeemilist tundi
  • Tootmishügieen ja sanitatsiooni korraldus, 6 akadeemilist tundi

Teabe-ja videomaterjalid koostame teemadel:

  • Toidu jälgitavus ja ohtlikust toidust teavitamine
  • Toidu keemilised ohud
  • Toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine
  • Nõuded munade tootmisele, käitlemisele ja turustamisele
  • Taimsete õlidega seotud keemilised riskid (eruukhape, 3-MCPD estrid, glütsidüülestrid jms)
  • Polüaromaatsed süsivesinikud ja nende vähendamise võimalused (vene keeles)
  • Toidus kasutatavad söödavad õied
  • Noroviirused
  • A-hepatiidi viirus
  • Toiduga kokkupuutuvad materjalid – Vastavusdeklaratsioon. Materjalide eesmärgipärane kasutamine
  • Märgistusel kasutatavad toidu nimetused. Mis on mis? – Piimatooted. Mahlatooted. Veed
  • Toiduhügieeni põhireeglid (video)
  • Ulukite käitlemine (video)

Käsiraamatud koostame teemadel:

  • Toidu märgistamise nõuded
  • Säilitamisnõuete määramine ning kestvuskatsete tegemine
  • Hea hügieenitava „Liha töötlemine“
  • Hea hügieenitava „Tapale suunatavate loomade ja lindude puhtus“
  • Käsiraamatu „Abiks väikekäitlejale. Piim ja piima töötlemine“ uuendamine
  • Käsiraamatu „Abiks mahepõllumajandussaaduste väikekäitlejale. Liha töötlemine“ uuendamine

 

Eesti Maaülikooli poolt korraldatavate täienduskoolituste toimumise ajad on juba teada ja leitavad koolituste rubriigist. Infopäevade ja konverentsi toimumise ajad selguvad aasta esimeste kuude jooksul. Valminud teabe-ja videomaterjalid ning käsiraamatud avaldame väljaanded rubriigis.

Uuendatud käsiraamatu “Toidu säilimisaja määramine” I osa

Uuendatud käsiraamatu “Toidu säilimisaja määramine” I osa

Toidu säilimisaja määramise juhend on välja töötatud selleks, et tutvustada toidu säilimisaegade määramise põhimõtteid ning meetodeid. Antakse ülevaade toidus mikroorganismide kasvu mõjutavatest teguritest ning jahetemperatuuridel säilitatavate valmistoitude mikrobioloogilistest ohtudest. Dokumendis on kirjeldatud kehtivast seadusandlusest tulenevaid nõudeid ning kriteeriume või erinevate kirjandusallikate toiduohutuse juhendväärtusi. Juhend ei ole ette nähtud kehtivate õigusaktide detailseks tutvustamiseks.

Käsiraamatu esimene versioon ilmus 2017.a. Täiendatud ja parandatud versioon ilmus 2019.a ja on leitav SIIN.

 

Toidu lisaainete kasutamist käsitlev teabematerjal

Toidu lisaainete kasutamist käsitlev teabematerjal

Lisaainete ohutuse hindamine, kasutusele lubamine ja toidu valmistamisel kasutamine on Euroopa Liidus reguleeritud keeruka struktuuriga õigusaktidega. Teabematerjal annab toidu käitlejale ülevaate lisaainetega seonduvatest mõistetest, loamenetlusest, toidus kasutamise tingimustest ja piirnormidest ning märgistamisest.

Teabematerjali on koostanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Teabelehe võite ise välja trükkida  väljaannete lehelt või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast