Avaldatud on kolmas osa toidu säilimisaegade määramist käsitlevatest juhendmaterjalidest. Juhendis käsitletakse toidu säilitamise temperatuuri ja aega, kui toidu tootja, töötleja või pakendaja ei ole teinud kestvuskatseid säilimisaja määramiseks. Toidu säilimisaeg kestvuskatseid tegemata on esitatud ekspertarvamuste põhjal. Säilimisaegade vastavuse eeltingimuseks on värske kvaliteetse tooraine kasutamine, hügieenilised käitlemistingimused ja sobiv valmistamistehnoloogia. Pikemate säilimisaegade kehtestamiseks tuleb teha kestvuskatsed. Juhendmaterjali on koostanud Mati Roasto ja Katrin Laikoja Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetoolist.
Detailsema info saamiseks on soovitav tutvuda eelmiste osadega. I osas (Roasto ja Laikoja, 2019) tutvustatakse toidu säilimisaja määramise põhimõtteid ja meetodeid ning antakse ülevaade toidus mikroorganismide kasvu mõjutavatest teguritest ja jahetemperatuuridel säilitatavate valmistoitude mikrobioloogilistest ohtudest. II osas (Roasto ja Laikoja, 2020) tutvustatakse toidu mikrobioloogilisi kriteeriume ning esitatakse valik toite ja toidugruppe koos soovituslike juhendväärtustega.
Käsiraamatus esitatud teave on soovitusliku iseloomuga ega asenda õigusaktidega kehtestatud nõudeid.