Täienduskoolitus 15.03.2024 veebis: Toidu kestvuskatsed

Toidu kestvuskatsed ning tõese säilimisaja määramine

15.03.24 Maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton (BBB) keskkonnas.

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Koolituse eesmärk: Saada ülevaade toidu kestvuskatsete teostamise alustest ning toidu säilimisaja määramisest.

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu:
– on teadlik toidu säilimisajaga seonduvatest terminitest ning seadusandlusest;;
– teab kestvuskatsete planeerimise ja läbiviimise põhimõtteid;
– tunneb säilimisaega mõjutavaid sisemisi, väliseid ja kaudseid tegureid toidus;
– mõistab “Kõlblik kuni” ja “Parim enne” tähendust ning märgistamise nõudeid;
– on teadlik toidu kvaliteeti ja ohutust mõjutavatest mikrobioloogilistest indikaatoritest ning nende kasutamisest toidu kestvuskatsete teostamisel;
– teab seadusandlusest tulenevaid toidu mikrobioloogilisi kriteeriumeid ning mõistab nende olulisust toidu ohutu säilimisaja tagamisel;
– tunneb toidu säilimisaja määramise otseseid ja kaudseid meetodeid.

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

– Toidu säilitamisaja määramisega seonduv seadusandlus ja selle tõlgendamine
– Toidu säilimisajaga seonduvad terminid ning nende tähendus
– Toidus mikroorganismide kasvu mõjutavad tegurid
– “Kõlblik kuni” või “Parim enne” tähendus ja rakendamine
– Toidu riknemise viisid ja selle mõju toidu ohutusele ja kvaliteedile
– Toidu mikrobioloogilised kriteeriumid
– Toidu säilimisaja määramise otsesed ja kaudsed meetodid
– Toidu säilimisaja määramise etapid, kestvuskatsete läbiviimine
– Kestvuskatsete proovivõtuvalim ja analüüsid
L. monocytogenes‘e olulisus valmistoitude kestvuskatsete planeerimisel

 Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö

Õppejõud: MATI ROASTO Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor, dr (veterinaarmeditsiin)

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ toidu ja toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitused on tasuta sihtrühma kuulujale, kui ettevõttel on piisavalt vähese tähtsusega abi (VTA) jääki.

Koolituse sihtrühm on:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.

Koolitusel osalemine on vähese tähtsusega abi (VTA). Abisumma ühe osavõtja kohta arvutatakse osavõtjate lõpliku arvu järgi, kuid see ei ületa 270 eurot.

Ettevõtja peab pidama tekkepõhist arvestust vähese tähtsustega abi (VTA) kasutamise üle. VTA vaba jääki saab kontrollida ka veebilehelt https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi

Kui osaleja ettevõttel ei ole piisavalt VTA vaba jääki, siis on osalemise eest antav toetus riigiabi ning sellisel juhul tuleb ettevõttel esitada enne tegevuse toimumist riigiabi taotlus (vormi saab korraldajalt).
Keskmise suurusega ettevõtja korral toetatakse infopäeval või koolitusel osalemist 60%, mikro-ja väikeettevõtja korral 70% ning suurettevõtja korral 50% ulatuses osaleja kohta.
Puudujääv osa tuleb osalejal/ettevõttel endal tasuda.

Registreerumine ja lisateave Eesti Maaülikooli lehel

Uuendatud käsiraamatu “Toidu säilimisaja määramine” I osa

Uuendatud käsiraamatu “Toidu säilimisaja määramine” I osa

Toidu säilimisaja määramise juhend on välja töötatud selleks, et tutvustada toidu säilimisaegade määramise põhimõtteid ning meetodeid. Antakse ülevaade toidus mikroorganismide kasvu mõjutavatest teguritest ning jahetemperatuuridel säilitatavate valmistoitude mikrobioloogilistest ohtudest. Dokumendis on kirjeldatud kehtivast seadusandlusest tulenevaid nõudeid ning kriteeriume või erinevate kirjandusallikate toiduohutuse juhendväärtusi. Juhend ei ole ette nähtud kehtivate õigusaktide detailseks tutvustamiseks.

Käsiraamatu esimene versioon ilmus 2017.a. Täiendatud ja parandatud versioon ilmus 2019.a ja on leitav SIIN.

 

Täienduskoolitus 18.11.2019 Tartus: Toidu säilitamisnõuete määramine

18.11.19 Tartus, Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A 303

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu teab toidu säilimisajaga seonduvaid termineid ning nende tähendust; on tutvunud seonduva seadusandlusega ning oskab seda tõlgendada; tunneb toidu säilimisaega mõjutavaid olulisi tegureid; mõistab “Kõlblik kuni” ja “Parim enne” tähendust ning vastavate tähtpäevade kasutamise korda toidualase teabe esitamisel tarbijale; on tutvunud toidu riknemise viisidega ning toidu mikrobioloogiliste kriteeriumitega; tunneb toidu säilimisaja määramise otseseid ja kaudseid meetodeid ning teab toidu kestvuskatsete teostamise aluseid.

 

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

Toidu säilitamisnõuete määramisega seonduv seadusandlus ja selle tõlgendamine
Toidu säilimisajaga seonduvad terminid ning nende tähendus
Toidus mikroorganismide kasvu mõjutavad tegurid
Toidu säilimisaega mõjutavad tegurid
“Kõlblik kuni” või “Parim enne”
Toidu riknemise viisid
Toidu mikrobioloogilised kriteeriumid
Toidu säilimisaja määramise otsesed ja kaudsed meetodid
Toidu säilimisaja määramise etapid, ametlikud kestvuskatsed
Toidu säilimisaegade määramisega seonduvad proovivõtukavad
Toidu säilimisaja pikendamise võimalused

Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö

Õppejõud: Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med), veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 120 eurot ühe osaleva inimese kohta. Ettevõtte vähese tähtsusega abi (VTA) vaba jääki saab kontrollida veebilehelt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi

Täienduskoolituse puhul toetatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, seotud või nimetatud tegevusega tegelevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema töötajat, eraõigusliku juriidilise isiku osanikku, aktsionäri, liiget, juhtorgani liiget ja tema töötajat ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelevat avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liiget või töötajat.

Registreerimine Eesti Maaülikooli avatud ülikooli kaudu. Mine registreerima. 

Täienduskoolitus 15.02.2019 Tartus: Toidu säilitamisnõuete määramine

15.02.19 Tartus, Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A 303

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu teab toidu säilimisajaga seonduvaid termineid ning nende tähendust; on tutvunud seonduva seadusandlusega ning oskab seda tõlgendada; tunneb toidu säilimisaega mõjutavaid olulisi tegureid; mõistab “Kõlblik kuni” ja “Parim enne” tähendust ning vastavate tähtpäevade kasutamise korda toidualase teabe esitamisel tarbijale; on tutvunud toidu riknemise viisidega ning toidu mikrobioloogiliste kriteeriumitega; tunneb toidu säilimisaja määramise otseseid ja kaudseid meetodeid ning teab toidu kestvuskatsete teostamise aluseid.

 

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

Toidu säilitamisnõuete määramisega seonduv seadusandlus ja selle tõlgendamine
Toidu säilimisajaga seonduvad terminid ning nende tähendus
Toidus mikroorganismide kasvu mõjutavad tegurid
Toidu säilimisaega mõjutavad tegurid
“Kõlblik kuni” või “Parim enne”
Toidu riknemise viisid
Toidu mikrobioloogilised kriteeriumid
Toidu säilimisaja määramise otsesed ja kaudsed meetodid
Toidu säilimisaja määramise etapid, ametlikud kestvuskatsed
Toidu säilimisaegade määramisega seonduvad proovivõtukavad
Toidu säilimisaja pikendamise võimalused

Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö

Õppejõud: Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med), veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 120 eurot ühe osaleva inimese kohta. Ettevõtte vähese tähtsusega abi (VTA) vaba jääki saab kontrollida veebilehelt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi

Täienduskoolituse puhul toetatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, seotud või nimetatud tegevusega tegelevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema töötajat, eraõigusliku juriidilise isiku osanikku, aktsionäri, liiget, juhtorgani liiget ja tema töötajat ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelevat avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liiget või töötajat.

 

Uuendatud käsiraamatu “Toidu säilimisaja määramine” I osa

Valmis toidu säilimisaegade käsiraamat

Valminud on  kaheosalise käsiraamat toidu säilimisaegade määramisest ning toidu mikrobioloogiast. Käsiraamatu koostasid Eesti Maaülikooli õppejõud Mati Roasto ja Katrin Laikoja.

Juhendi esimene osa annab ülevaate toidu säilimisaja määramise põhimõtetest ning kestvuskatsete läbiviimise erinevatest etappidest. Selgitatakse toidu säilimisaja määramisega seonduvaid mõisteid, seadusandlust ning toidu säilimisaega mõjutavaid seesmisi ja väliseid tegureid.

Sageli on toidukäitlejad küsimuse ees, milliseid mikrobioloogilisi näitajaid analüüsida kestvuskatsete käigus või enesekontrolli raames võetavatest toiduproovidest. Toidu säilimisaja määramise juhendi teises osas ongi esitatud valik tootegruppe ning nende alla kuuluvaid toiduaineid koos seonduvate mikroorganismidega.

Mõlemad käsiraamatud on avaldatud üksnes võrguväljaandena, mis on leitavad siit.