Märgistamise käsiraamat
Märgistamise käsiraamat

Mis on mis? Toidu nimetused.

Trükisena on valminud 3 teabelehte, mille eesmärk on toetada märgistamise määruse rakendamist. Toidukäitleja peab toidule nimetuse andmisel lähtuma määruses 1169/2011 toodud toidualase teabe esitamise nõuetest, mille kohaselt tuleb toidu nimetusena kasutada selle seaduslikku, üldtuntud või kirjeldavat nimetust. Teabelehes selgitatakse toidugruppide kaupa kas ja millised nimetused on õigusaktiga kehtestatud ning milliseid võib pidada üldtuntud nimetusteks ja milliste toodete puhul neid kasutatakse.

Meie veebilehelt märgistamise väljaannete rubriigist leiab 3 teabelehte:

“Toidu nimetused. Mis on mis? Piim ja piimatooted”

“Toidu nimetused. Mis on mis? Piimatooted”

“Toidu nimetused. Mis on mis? Mahlatooted”

Piim ja piima töötlemine

Uuendati esmakordselt 2012. a väljaantud käsiraamat “Abiks väikekäitlejale. Piim ja piima töötlemine”. See võrguväljaanne on abiks mahe- ja väiketootjatele ning neile, kes soovivad arendada või luua piimatöötlemisettevõtet.

Käsitletakse piima füüsikalis-keemilisi ja sensoorseid näitajaid ning mikrobioloogiat. Tutvustatakse enamlevinud piimatoodete valmistamise tehnoloogiaid ning toiduhügieeninõudeid piimatoodete käitlemisel.

Juhendis on toodud ka enesekontrolliplaani ülesehitus koos selgitustega ning head hügieenitavad määruste (EÜ) 852/2004 ja 853/2004 nõuete täitmiseks. Eraldi käsitletakse mahetootmist ja -töötlemist. 2020. a seisuga on uuendatud kõik õigusakte puudutav. Käsiraamatu leiate väljaannete lehelt rubriigist toiduhügieen ja enesekontroll.

Valminud on uued teabematerjalid

Valminud on uued teabematerjalid

Toiduohutuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames on trükisena valminud kaks uut teabematerjali. Leiate need väljaannete lehelt.

Lisandunud lühike infoleht, mis käsitleb tsüanuurhappe omadusi, toksilisust ja piima sattumise viise ning annab soovitusi selle vältimiseks. Nimelt on Euroopa Liidu maade piimatööstustel olnud  probleeme tsüanuurhappega, mis on sattunud toorpiima ja sealt edasi vadaku- jt pulbritesse ning võisse piirnormist kõrgemates kontsentratsioonides. Infolehe on koostanud BioCC OÜ teadlased.

Samast leiate ka ülevaatliku juhendi toidutööstuse seadmete, töövahendite ja pindade puhastamisest ning desinfitseerimisest, mille on koostanud Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toidutehnoloogia õppetooli lektor Vilma Tatar. Hügieeni tagamisel on oluline tähele­panu pöörata kogu sanitatsioonile toiduainetööstuses. See tähendab üldist koristamist, töökoha korrashoidu, ruumide-pindade puhastamist ja desinfitseerimist, hügieenitaseme hindamise meetodeid, tulemuste ana­lüüsi ning dokumenteerimist.