Saasteained
Kõige olulisemateks toidu keemilisteks ohtudeks peetakse saasteained. Saasteaine on igasugune aine, mida ei ole toitu lisatud taotluslikult, vaid mis on sattunud sinna toorme kasvatamise, toidu tootmise, valmistamise, töötlemise, pakkimise, vedamise või hoidmise käigus või keskkonnasaaste tulemusena ning mis võib muuta toidu kvaliteeti halvemaks ja olla ohtlik inimese tervisele. Tekkeallika järgi saab saasteained jaotada nelja gruppi. Keskkonnast tulenevad saasteained on keskkonda sattunud tahtlikult või kogemata, eeskätt inimtegevuse tulemusena nt raskemetallid, dioksiinid ja polükloreeritud bifenüülid jpt. Toidu töötlemisel tekkivad saasteained võivad moodustuda toidu valmistamisel või säilitamisel nt akrüülamiid, polüaromaatsed süsivesinikud, furaan, etüülkarbamaat jpt. Toidu tootmisel tekkivad saasteained esinevad toidus selle tootmise käigus kasutavate ainete jääkidena nt taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide jäägid, veterinaarravimite jäägid, väetiste jäägid jpt. Looduslikult esinevad toksilised ühendid, mida elusorganismid looduslikult toodavad nt mükotoksiinid, glükoalkaloidid, oopiumi alkaloidid jpt. Täpsemat infot erinevate saateainete kohta leiate Maaeluministeeriumi veebilehelt:
Siia lehele oleme koondanud erinevate asutuste ja organisatsioonide poolt väljaantud materjale, mis annavad infot saasteainete esinemise ning nende vältimise ja vähendamise võimaluste kohta.
Toidu keemilised ohud
Teabematerjal, Eesti Maaülikool, 2020
Eesti juhend akrüülamiidi määruse (EL) 2017/2158 rakendamiseks
Riigisisene juhenddokument, Maaeluministeerium, jaanuar 2021
Akrüülamiidi vähendamine toidus
Voldik, Maaeluministeerium, 2017
Teaduslik arvamus akrüülamiidi kohta
EFSA teaduslik arvamus, 2015, inglise keeles
Acrylamide Toolbox
FoodDrinkEurope juhend, uuendatud 2014, inglise keeles
Code of practice for the reduction of acrylamide in foods
Codex Alimentarius, juhend, 2009, inglise keeles
Toidu käitlemisel
tekkivad saasteained (PAH-id ja akrüülamiid)
Ettekanne, Mari Reinik, Terviseamet, 16.04.2018
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAHde) vähendamise
ja vältimise võimalused
Voldik, Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Maaülikool, 2014
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud toidus ja nende vähendamise võimalused (vene keeles)
Teabematerjal, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 2020
Tsüanuurhappe sattumine piimatoodetesse ja selle vältimine
Teabeleht, BioCC OÜ, 2018
Rannakalurite kokkupuude dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-dega
Eksperthinnang. Koostaja Ott Roots, 2011
Saasteainete uuring Läänemere kalas
Uuringu lõpparuanne. TÜ Eesti Mereinstituut, 2015
Human and animal dietary exposure to ergot alkaloids
EFSA teaduslik arvamus, 2017, inglise keeles
Mükotoksiinide vältimine ja vähendamine teraviljas
Voldik, Maaeluministeerium, 2016
Patuliini vältimine ja vähendamine õuntest valmistatud toodetes
Voldik, Maaeluministeerium, 2017
Fusarium-toksiinide vältimine ja vähendamine teraviljas ja teraviljatoodetes
Euroopa Komisjoni soovitus 2006/583/EÜ
Toksiinide T-2 ja HT-2 esinemine teraviljas ja teraviljatoodetes
Euroopa Komisjoni soovitus 2013/165/EL
Kaadmiumist toidus taimekasvatussaaduste tootjale
Voldik, Maaeluministeerium, 2019