Päritolu esitamine
Päritoluriik või lähtekoht tuleb esitada juhul, kui:
- selle puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel eksitada;
- teatud toidugruppide puhul, millele on kehtestatud toidualase teabe esitamise erinõuded (nt kalapüügi- ja vesiviljelustooted, mesi, kanamunad, värske puu-ja köögivili, veinid, mahetoit, veise-, vasika-, sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha ning -hakkliha);
- toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei ole sama mis toidu põhilisel koostisosal, tuleb täiendavalt esitada kas põhikoostisosa päritoluriik või lähtekoht või märkida, et põhikoostisosa päritoluriik või lähtekoht on toidul märgitust erinev.
Toidu päritoluriigiks on riik, kus toit on toodetud või töödeldud sh valmistatud. Toidu lähtekohaks on päritoluriigist väiksem või suurem geograafiline piirkond (nt linn, piirkond või riikide rühm).
Teavet päritolu esitamist käsitlevate õigusaktide kohta leiate nii Maaeluministeeriumi kui ka Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt.
Siia lehele koondame teabe- ja juhendmaterjalid, mis annavad eelkõige toidukäitlejale vajalikku teavet päritolu esitamise kohta toidu märgistusel ja toidualases teabes.
Päritoluteave toidu märgistusel ja toidualases teabes
Juhend, Maaeluministeerium ning Veterinaar-ja Toiduamet, uuendatud 2020
Jälgitavuse eeskirjad looma kasvatamise koha märgistamise tagamiseks määruse (EL) nr 1337/2013 kohaselt
Juhend, Maaeluministeerium ning Veterinaar-ja Toiduamet, 2016
Komisjoni teatis määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamise kohta
Euroopa Liidu juhend määruse (EL) nr 2018/775 rakendamiseks
Juhend, Euroopa Komisjon, 2020
Juhend määruse (EL) nr 2018/775 rakendamiseks Eestis
Juhend, Maaeluministeerium ning Veterinaar-ja Toiduamet, 2020