Allergeeniohje toidu valmistamisel müügiks 

Tundlikul inimesel võib iga toiduaine põhjustada allergilist reaktsiooni, kuid on 14 allergiat ja talumatust põhjustavat toiduainet või -toodet, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata ja millest tuleb tarbijat teavitada. Need on gluteeni sisaldavad teraviljad, piim, munad, kala, koorikloomad, molluskid, maapähklid, pähklid, seesamiseemned, sojaoad, seller, sinep, lupiin, vääveldioksiid ja sulfitid.

Teabelehes tuuakse välja mõned lihtsad allergeeniohje võtted soovimatute allergiajuhtumite ärahoidmiseks.

Teabeleht on koostatud Eesti Maaülikoolis ning avaldatud ainult elektrooniliselt.

Uuendtoit 

Uuendtoit on toit, mida ei ole Euroopa Liidus inimeste toiduna olulisel määral
tarbitud enne 15. maid 1997.

Teabematerjalis selgitatakse, mis on uuendtoit ja kuidas käib selle lubamine Euroopa Liidu turule. Antakse põhjalik ülevaade erinevatest uuendtoiduga seotud teabeallikatest, sealhulgas Euroopa Komisjoni uuendtoidu kataloogist ning liikmesriikide erinevatest nimekirjadest. 

Teabelehe on koostatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ning see avaldatud ainult elektrooniliselt. 

Akrüülamiid toidus ja selle vähendamise võimalused

Toidu kaudu saadavale akrüülamiidile (AA) hakati suuremat tähelepanu pöörama 2002. aastal, kui avastati selle teke teatud süsivesikuterikastes toitudes, mida kuumutati temperatuuril üle      120 °C. Kuna akrüülamiid on genotoksiline kantserogeen, tuleks hoida sellega kokkupuude
nii väike, kui on mõistlikkuse piires võimalik. Teabematerjalis käsitletakse AA omadusi, leidumist, toksilist toimet ja esinemist toidus. Samuti antakse ülevaade asjakohastest õigusaktidest ja AA sisalduse vähendamise võimalustest ning uusimatest Eestis läbiviidud seirete tulemustest.

Teabematerjali teksti koostas veterinaar- ja toidulabori riskihindamise osakonna juhataja  Mari Reinik. Materjal on kättesaadav vaid elektrooniliselt. 

Toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete eesmärgipärane kasutamine

Eseme materjal ja toit avaldavad alati teineteisele mõju – materjali koostisosi eritub toitu ning toidu koostisosi liigub materjali. Teabelehes antakse juhiseid kuidas valida ja kasutada toidupakendeid, toidunõusid ja köögitarvikuid nii, et neist erituvatest ainetest tulenev terviserisk oleks võimalikult väike.

Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist EPKKst.

Taimsete õlidega seotud keemilised ohud

Taimsete õlide (rasvadega) seotud keemilised ohud tulenevad kas nende ainete looduslikust esinemisest taimes või keskkonnas või tekivad õli tootmise, transpordi või säilitamise käigus. Saasteained võivad muuta toidu kvaliteeti halvemaks ja olla ohtlikud inimeste tervisele, mistõttu on nii õli kui ka õli sisaldavate toodete käitlejal (eeskätt tootjal) oluline roll õlidest tulenevate terviseriskide maandamisel. 

Eesti Maaülikooli toidu- ja keskkonna toksikoloogia professor Tõnu Püssa on sellesse lühikesse teabematerjali koondanud olulisema info taimsete õlidega seotud ohtlikest ainetest.

Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Maaülikooli avatud ülikoolist

Taime õied meie toidulaual

Õite kasutamine toidulaual on viimase kümne aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Valides õisi, õisikuid või õienuppe, on oluline veenduda nende ohutuses. Ka Eestimaa looduses ja iluaedades leidub surmavalt mürgiseid õistaimi. Teabematerjalis käsitleb Tallinna Botaanikaaia metoodik Krista Kaur õite toiduna kasutamise erinevaid aspekte. Lühidalt tutvustatakse ka valikut Eestis kasvatatavaid või looduses kasvavaid söödavaid õisi. Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast

Toidu keemilised ohud

Teabematerjali eesmärgiks on tõsta käitlejate teadlikkuse toidu keemilistest ohtudest, nendega seotud mõistetest, õigusaktidest ja juhendmaterjalidest, ning saasteainete ohjamisest ettevõtte enesekontrollisüsteemis. Käsitletakse probleemseid saasteaineid toidutootmises (nt mükotoksiinid, elavhõbe, plii, PAH-d, veterinaarravimite jäägid), nende esinemise sagedust ja põhjuseid Eestis, nendega seotud ohtusid, riske ja riskivähendusmeetmeid. Materjali autor on EMÜ toidu- ja keskkonna toksikoloogia professor Tõnu Püssa.

Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist EMÜ avatud ülikoolist. 

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud toidus ja nende vähendamise võimalused (vene keeles)

Venekeelne teabematerjal on koostatud Maaeluministeeriumi poolt avaldatud info põhjal eesmärgiga anda toidu käitlejale ülevaade polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest toidus ja nende vähendamise võimalustest. 

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) on arvukas klass kahest või enamast kondenseeritud aromaatsest tsüklist koosnevatest ühenditest. Neid leidub arvestatavates koguses nii õhus, vees, pinnases kui ka toidus. Tegu on kõige ulatuslikuma keemiliste ühendite grupiga, mille mõned esindajad tekitavad teada olevalt vähki. 

Teabematerjali on koostanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. 

Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast

Teabematerjali eestikeelne tõlge on leitav SIIN.

Toidu lisaainete kasutamine

Lisaainete ohutuse hindamine, kasutusele lubamine ja toidu valmistamisel kasutamine on Euroopa Liidus reguleeritud keeruka struktuuriga õigusaktidega. Teabematerjal annab toidu käitlejale ülevaate lisaainetega seonduvatest mõistetest, loamenetlusest, toidus kasutamise tingimustest ja piirnormidest ning märgistamisest.

Teabematerjali on koostanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. 

Teabelehe võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast

Gluteenivaba toit

Teabematerjal on mõeldud toitu käitlevatele ettevõtetele eesmärgiga anda ülevaade:

• Mis on gluteen?
• Mis on gluteenivaba toit ning kellele ja miks see oluline on?
• Millised on väljendite „gluteenivaba“ ja „väga väikese gluteenisisaldusega“ kasutamise tingimused?
• Millele tuleb gluteenivaba toidu käitlemisel tähelepanu pöörata?
• Millised on kasutatavad analüüsimeetodid?
• Mis on gluteenivaba kaubamärk?
• Viited asjakohasele seadusandlusele sh standarditele

Teabematerjali on koostanud Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Eesti Tsöliaakia Seltsiga. 

Teabelehe võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Toiduainetööstuse Liidust.

Allergeeniohjet käsitlev teabematerjal

Teabematerjal on mõeldud toitu käitlevatele ettevõtetele eesmärgiga anda ülevaade toiduallergiat ja talumatust põhjustavatest ainetest ning aidata määratleda peamised allergeeniohjega seotud tegevused. Allergeene hinnatakse keemilise ohuna või täiesti eraldiseisva ohuliigina lisaks bioloogilistele, füüsikalistele ja keemilistele ohtudele HACCP süsteemis. Meetmed alllergeenide ohjamiseks  tuleb kirjeldada enesekontrolliplaanis.

Teabematerjali on koostanud Katrin Laikoja, Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor, MSc, toiduohutus, piimatoodete tehnoloogia.

Materjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Maaülikooli avatud ülikoolist.

Ohtlike kemikaalide käitlemine

Teabematerjal on mõeldud toitu käitlevatele ettevõtetele eesmärgiga tutvustada kemikaalide käitlemise kohustuslikke nõudeid. Materjalist leiate vastused järgmistele küsimustele:

• mis on ohtlik kemikaal?
• millist infot ja kust kemikaalide kohta nende kasutaja leiab ja teadma peab?
• millised on enim levinud (ohtlikud) kemikaalid, mida toidutöötlemisel kasutatakse?
• kuidas kemikaale liigitatakse, märgistatakse?
• miks on oluline kõiki märgistusel toodud elemente kasutamisel silmas pidada?
• mis on ohutuskaart ja millist infot see sisaldab?
• mida tuleb silmas pidada kemikaalide hoiustamisel, kasutamisel?
• kuidas pidada arvestust ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta?
• kust leida põhjalikumat infot kemikaalide kohta?

Teabematerjali on koostanud Heli Nõmmsalu, MTÜ Balti Keskkonnafoorumi kemikaalide ekspert. 

Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Toiduliidust.

Trükitud kartongmaterjali suunis

Euroopa toiduliidu FoodDrinkEurope poolt väljatöötatud suunis kirjeldab head tava toidu pakendamiseks mõeldud trükitud kartong-pakendite nõuetele vastavuse tagamisel. Suunis püüab kergendada suhtlust kartongpakendi lisaväärtusahela osapoolte vahel, et tagada pakendatud toidu ohutus. FoodDrinkEurope usub, et toidupakendi nõuetelevastavus on kogu tarneahela ühine vastutus. Suunist saab abi-vahendina kasutada nii uute toote-pakendi-kombinatsioonide ohutuse ja nõuetekohasuse tagamisel kui ka olemasoleva tootevaliku hindamisel.

Suunise tõlkimise ja trükkimise korraldas Eesti Toiduainetööstuse Liit. Võite selle ise välja trükkida või küsida trükist Toiduliidust.

Tsüanuurhappe sattumine piimatoodetesse ja selle vältimine

Euroopa Liidu maade piimatööstustel on viimasel ajal olnud probleeme tsüanuurhappega, mis on sattunud toorpiima ja sealt edasi vadaku- jt pulbritesse ning võisse piirnormist kõrgemates kontsentratsioonides. See lühike infoleht käsitleb tsüanuurhappe omadusi, toksilisust ja piima sattumise viise ning annab soovitusi selle vältimiseks. Infolehe on koostanud BioCC OÜ teadlased.

Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist BioCC OÜst.

Toidutööstuse seadmete, töövahendite ja pindade puhastamise ning desinfitseerimise juhend

Hügieeni tagamisel on oluline tähele­panu pöörata kogu sanitatsioonile toiduainetööstuses. See tähendab üldist koristamist, töökoha korrashoidu, ruumide-pindade puhastamist ja desinfitseerimist, hügieenitaseme hindamise meetodeid, tulemuste ana­lüüsi ning dokumenteerimist. Toidukäitlemisettevõttel on kohustus koostada puhas­tus- ja desinfitseerimiskava ning sellest juhinduda.

Ülevaatliku juhendi  puhastamisest ja desinfitseerimisest toidutööstuses on koostanud Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toidutehnoloogia õppetooli lektor Vilma Tatar.

Teabematerjali võite ise välja trükkida või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast või Toiduliidust.