Täienduskoolitus 22.01.2021 veebis: Toidupatogeenid

22.01.21 Koolitus Eesti Maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton keskkonnas.

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu omab teadmisi enimlevinud toidupatogeenidest ja nende olulisusest ning ohjamise võimalustest, on tutvunud toidust ja tootmiskeskkonnast proovide võtmise ja proovivõtuplaanide koostamise põhimõtetega.

 

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

– Toidupatogeenide olulisus
– Näiteid haigusjuhtumitest ja haiguspuhangutest
– Salmonella spp. toidupatogeenina
– Listeria monocytogenes toidupatogeenina
– Campylobacter spp. toidupatogeenina
– Toitlustamisel olulised toidupatogeenid
– Proovide võtmise üldpõhimõtted

Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö

Õppejõud: Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med), veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 120 eurot ühe osaleva inimese kohta. Ettevõtte vähese tähtsusega abi (VTA) vaba jääki saab kontrollida veebilehelt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi

Täienduskoolituse puhul toetatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, seotud või nimetatud tegevusega tegelevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema töötajat, eraõigusliku juriidilise isiku osanikku, aktsionäri, liiget, juhtorgani liiget ja tema töötajat ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelevat avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liiget või töötajat.

Putukad toiduks

Maaeluministeeriumi PRESSITEADE 29.01.2021

Täna, 29. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis infotund toidusektorile, kus anti ülevaade toiduohutuse valdkonnas toimunud arengutest. Uue võimalusena tohib Eestis nüüdsest kasvatada ja turustada inimestele toiduks mõeldud osa putukaliike.

Kui praegu kehtiv Euroopa Liidu uuendtoidu määrus loeb putukaid uuendtoiduks, siis kuni 2018. aastani kehtinud määruse kohaselt oli putukate staatust uuendtoiduna võimalik tõlgendada erinevalt. Eestis ja enamikus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides peeti putukaid uuendtoiduks, mille turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Samas mõned liikmesriigid lubasid osa putukaliike oma riigi territooriumil kasvatada ja turustada.

Õigusselguse tõi Euroopa Liidu kohtu mullu sügisel tehtud otsus, mille järgi ei olnud varasema määruse kohaselt terved putukad mitte uuendtoit, vaid tavatoit. See tähendab, et jätkuvalt võib turule viia terveid putukaid ja neist valmistatud tooteid putukaliikide puhul, mis olid mõne ELi liikmesriigi turul enne 1. jaanuari 2018. a. Seejuures kehtivad üleminekumeetmed<https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015R2283#d1e1917-1-1>, mille järgi võib putukaid turustada seni, kuni võetakse vastu otsus viimase konkreetse putukaliigi uuendtoiduna turustamise taotluse kohta.

Putukaid võib turustada ja kasutada nii tervena kui ka jahvatatult, küll aga pole lubatud turustada putukatest saadud ekstrakte. Putukate toiduna käitlemisest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.

Rohkem infot putukate turustamise ja kasvatamise kohta saab värskest Maablogi postitusest<https://maablogi.wordpress.com/2021/01/29/osa-putukaliikide-inimtoiduks-kasvatamisele-ja-kaitlemisele-enam-takistusi-pole/> ning Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt<https://pta.agri.ee/uued-toidud-ehk-uuendtoit#putukad>.

Täienduskoolitused 2021

Alanud on registreerumine Eesti Maaülikooli 2021. aasta esimesel poolaastal  toimuvatele koolitustele:

Soovitud koolitustele saab registreeruda ka SIIT

Kõik infokirjas loetletud täienduskoolitused on hetkel kavandatud toimuma maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton keskkonnas.

Täienduskoolitused on sihtrühma kuulujatele tasuta (kui ettevõtte vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud).

Täienduskoolituse sihtrühmaks on:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.

Veebikonverents 14.01.2021: Toiduohutuse kommunikatsioon

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 14. jaanuaril 2021. a veebikonverentsi, millel otsiti vastuseid küsimustele: 

Kuidas teha õigete sõnumitega kommunikatsiooni, suhelda riigiasutuste ja ka meediaga nii, et mõlemad oleksid võitjad. Kuidas toiduettevõtjad peaksid rääkima oma tegevustest nt loomsete toodete töötlemisest, loomakasvatusest, puurikanade pidamisest, taimekaitsevahendite kasutamisest või toiduohutuse riskidest selliselt, et nad ei satuks ühiskonna hukkamõistu osaliseks. Kuidas ja miks peaks ettevõtja selgitama kommunikatsiooniahela põhimõtet oma ettevõttes? Milline on igapäevane suhtlus riigiasutuste, tarnijate ja tarbijatega? Kas ettevõttel on olemas vaidluste lahendamise süsteem ja kuidas see töötab?

Konverentsi moderaator oli Meeli Lindsaar, EPKK juhatuse liige.

Konverentsi materjalid 

„Mis ajendab ettevõtet viima ellu tegevusi, mis raputavad sektorit ja loovad paradigma muutuse kogu ühiskonnale“ | Liis Tuur     Lae alla

„Läbimõeldud kvaliteedisüsteem ja asjakohane kommunikatsioon on edukuse aluseks“ |                                    Algis Murumaa     Lae alla

„Toit on vaja tagasi kutsuda. Kuidas toimida tõhusalt ja mainet hoides?“ | Olev Kalda    Lae alla

“From the challenges of consumers’ perception to challenging the perception –A European communication perspective” | Jean Baptiste Boucher     Lae alla

„Stressiga toimetulek“ | Ülo Vihma    Lae alla

 

Päevakava

Päevakava

9:00 – 9:30

Konverentsi avamine ja tervitused

Tiina Saron, Maaeluministeeriumi kantsler

Meeli Lindsaar, EPKK juhatuse liige

9:30 – 10:20

„Pealtnägija kui ühiskonna valupunktide vaatleja“

Mihkel Kärmas, ajakirjanik ja ERR saate „Pealtnägija“ saatejuht

10:20 – 11:10

„Mis ajendab ettevõtet viima ellu tegevusi, mis raputavad sektorit ja loovad paradigma muutuse kogu ühiskonnale“

Liis Tuur, AS E-Piim Tootmine arendusjuht

11:10 – 12:00

„Läbimõeldud kvaliteedisüsteem ja asjakohane kommunikatsioon on edukuse aluseks“

Algis Murumaa, RIMI Eesti Food AS kvaliteedijuht

12:00 – 12:15

Sirutuspaus

12:15 – 12:55

„Toit on vaja tagasi kutsuda. Kuidas toimida tõhusalt ja mainet hoides?“

Olev Kalda, Põllumajandus- ja Toiduameti osakonnajuhataja

12:55 – 13:45

„Tarbija teadlikkuse tõstmine – vajadustele tähelepanu pööramine või paratamatusega leppimine?“

Jean-Baptiste Boucher, Copa-Cogeca kommunikatsioonijuht

Ettekanne tõlgitakse eesti keelde.

13:45 – 14:25

„Stress, pinge ja rahulolematus. Kuidas nendega hakkama saada, hoolitsedes enda ja oma töötajate vaimse tervise eest“

Ülo Vihma, juhtimis- ja meeskonnatreener

14:25 – 14:35

Konverentsi kokkuvõte ja lõpusõnad

 

Konverents toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse tegevusvaldkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Osalemine on tasuta. Osa võtma on oodatud kõik toiduvaldkonnas tegutsevad või sellest huvitatud isikud.

Lisainfo konverentsi kohta: meeli@epkk.ee; tel 50 87 796

Registreerimisega seotud tehniline teave: kairi.ringo@toiduteave.ee; tel: 50 63 428

Juhendid toidu säilimisaja määramiseks

Avaldatud on kolmas osa toidu säilimisaegade määramist käsitlevatest juhendmaterjalidest. Juhendis käsitletakse toidu säilitamise temperatuuri ja aega, kui toidu tootja, töötleja või pakendaja ei ole teinud kestvuskatseid säilimisaja määramiseks. Toidu säilimisaeg kestvuskatseid tegemata on esitatud ekspertarvamuste põhjal. Säilimisaegade vastavuse eeltingimuseks on värske kvaliteetse tooraine kasutamine, hügieenilised käitlemistingimused ja sobiv valmistamistehnoloogia. Pikemate säilimisaegade kehtestamiseks tuleb teha kestvuskatsed. Juhendmaterjali on koostanud Mati Roasto ja Katrin Laikoja Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetoolist.

Detailsema info saamiseks on soovitav tutvuda eelmiste osadega. I osas (Roasto ja Laikoja, 2019) tutvustatakse toidu säilimisaja määramise põhimõtteid ja meetodeid ning antakse ülevaade toidus mikroorganismide kasvu mõjutavatest teguritest ja jahetemperatuuridel säilitatavate valmistoitude mikrobioloogilistest ohtudest. II osas (Roasto ja Laikoja, 2020) tutvustatakse toidu mikrobioloogilisi kriteeriume ning esitatakse valik toite ja toidugruppe koos soovituslike juhendväärtustega.

Käsiraamatus esitatud teave on soovitusliku iseloomuga ega asenda õigusaktidega kehtestatud nõudeid.