Toidu- ja hügieeniproovide võtmise juhend

Toidu- ja hügieeniproovide võtmise juhend

Valminud on teabematerjal „Toidu- ja hügieeniproovide võtmine mikrobioloogilisteks analüüsideks ning proovide analüüsimine“.

Juhend on mõeldud toidukäitleja­le ettevõtte enesekontrollisüsteemi väljatöötamise ja proovivõtukava ülesehitamise abivahendina. Juhendis käsitletakse põhjalikult proovide võtmise, laborisse saatmise ning analüüsimise erinevaid aspekte alates proovivõtukava koostamisest kuni laboripoolsete analüüsitulemuste vormistamiseni.

Materjali on koostanud BioCC OÜ teadlased Epp Songisepp ja Liina Sadam. Teabematerjali võite ise välja trükkida  väljaannete lehelt või küsida trükist BioCC OÜst.

Täienduskoolitus 21.09.2018 Tartus: Toiduhügieen ja enesekontroll eraelamus toidu valmistamisel

21.09.18 Tartus, Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A303

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu teab eraelamus toidu valmistamisega seonduvaid õigusaktide nõudeid, sh toidukäitleja kohustusi (toidu ohutus, enesekontroll, jälgitavus jne) ja vastutust; oskab juhendi põhjal koostada enesekontrolliplaani (sh teab eeltingimusprogrammide ja HACCP süsteemi olemust); tunneb toiduhügieeni põhimõtteid ning peamisi toidupatogeene (sh kasvu ja paljunemist) mõjutavaid tegureid; tunneb füüsikalise, keemilise ja mikrobioloogilise saastumise allikaid ja ennetamise võimalusi; teab puhastamise ja desinfitseerimise eesmärke ja võimalusi; teab isikliku hügieeni nõudeid ning neist kinnipidamise olulisust.

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad: eraelamus toidu valmistamine; toidukäitleja kohustused (toidu ohutus, enesekontroll, jälgitavus jne) ja vastutus; enesekontrolliplaani koostamise juhend, enesekontrolli põhimõtted, eeltingimusprogrammid ja HACCP; toiduhügieeni põhimõtted; mikroorganismid ja nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid; toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja -infektsioonid; toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ja selle vältimine; puhastamine, desinfitseerimine; toidukäitlemisruumi korrashoid, kahjuritõrje; isiklik hügieen.

 Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 kohvipaus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö

Õppejõud: Katrin Laikoja, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi toiduhügieeni osakonna lektor, mag (tehn)

Sihtrühm ja registreerimine

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 120 eurot ühe osaleva inimese kohta.

Täienduskoolituse puhul toetatakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, seotud või nimetatud tegevusega tegelevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema töötajat, eraõigusliku juriidilise isiku osanikku, aktsionäri, liiget, juhtorgani liiget ja tema töötajat ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelevat avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liiget või töötajat.

Seakatku ohjamise videod

Seakatku ohjamise videod

Avaldatud on esimesed toiduohutuse teadmussiirde programmi raames valminud videod.

Metsas leviva seakatku ohjeldamiseks on kõige olulisem takistada nakkuse edasist levikut looduses. Mida teha, et jahimees ise ei muutuks nakkuse edasikandjaks? Valminud video tutvustab eesti ja vene keeles bioohutuse nõudeid ja parimaid praktikaid, mida täita, et takistada seakatku nakkuse levikut pärast küttimist.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Inimestele sigade Aafrika katk ega ka klassikaline katk ohtu ei kujuta. Seakatk ohustab vaid kodusigu ja metssigu. Küll aga võivad inimesed olla nakkuse edasikandjaks.

Videoteni jõuate lehe https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/ vahendusel.

Uus teabematerjal

Uus teabematerjal

Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor  Mati Roasto on koostanud lühikese kokkuvõtva teabematerjali “Listeria monocytogenes toidupatogeenina”.

L. monocytogenes on saastunud toiduga inimestele ülekanduv haigustekitaja, kes võib põhjustada raskekujulist haigust – listerioosi.  Listerioos on eriti ohtlik riskirühmadesse kuuluvatele inimestele nagu väikelapsed, rasedad, eakad ning immuunpuudulikkusega inimesed.

L. monocytogenes on oluline seetõttu, et ta on laialdaselt levinud (esineb pinnases, mullas, vees, taimedel ning imetajate soolestikus), on võimeline toidus paljunema ka madalatel temperatuuridel (-1,5 ºC kuni +3 ºC), talub kõrgeid (≥20%) soola kontsentratsioone ja on võimeline kasvama nii vaakumisse kui gaasikeskkonda pakendatud toitudes.

Palun tutvuge materjaliga väljaannete lehel.

Uued toidu märgistamise trükised

Uued toidu märgistamise trükised

Valmisid toitumisalase teabe ning allergeenide esitamist käsitlevad trükised.

Teabematerjal „Toitumisalase teabe esitamine“ koondab neljale leheküljele energiasisalduse ja teatud toitainete (nt rasvad, süsivesikud, kiudained, valgud, vitamiinid, mineraaltoitained) koguste esitamise nõuded. Vastavalt Euroopa Liidu määrusele nr 1169/2011 on toitumisalase teabe esitamine kohustuslik müügipakendis oleva töödeldud toidu märgistusel. Teabe sisu ja esitamise viisid on täpselt ette nähtud. Väljaantud teabematerjal on koostatud lähtuvalt EL määrusest nr 1169/2011 ning asjakohastest juhenditest. Tuuakse välja olulisemad nõuded ning esitatakse näited nende täitmise kohta.

Ka allergeenide väljatoomine toidu märgistusel on kohustuslik. Teabematerjal „Allergeenide ja talumatust tekitavate ainete esitamine toidu märgistusel“ toob ühel lehel välja märgistusel esitatavad allergeenid ja selgitab allergeenide esitamise viise.

Teabematerjalid leiate siit.