Täienduskoolitused 2021

Alanud on registreerumine Eesti Maaülikooli 2021. aasta esimesel poolaastal  toimuvatele koolitustele:

Soovitud koolitustele saab registreeruda ka SIIT

Kõik infokirjas loetletud täienduskoolitused on hetkel kavandatud toimuma maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton keskkonnas.

Täienduskoolitused on sihtrühma kuulujatele tasuta (kui ettevõtte vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud).

Täienduskoolituse sihtrühmaks on:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.

Juhendid toidu säilimisaja määramiseks

Avaldatud on kolmas osa toidu säilimisaegade määramist käsitlevatest juhendmaterjalidest. Juhendis käsitletakse toidu säilitamise temperatuuri ja aega, kui toidu tootja, töötleja või pakendaja ei ole teinud kestvuskatseid säilimisaja määramiseks. Toidu säilimisaeg kestvuskatseid tegemata on esitatud ekspertarvamuste põhjal. Säilimisaegade vastavuse eeltingimuseks on värske kvaliteetse tooraine kasutamine, hügieenilised käitlemistingimused ja sobiv valmistamistehnoloogia. Pikemate säilimisaegade kehtestamiseks tuleb teha kestvuskatsed. Juhendmaterjali on koostanud Mati Roasto ja Katrin Laikoja Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetoolist.

Detailsema info saamiseks on soovitav tutvuda eelmiste osadega. I osas (Roasto ja Laikoja, 2019) tutvustatakse toidu säilimisaja määramise põhimõtteid ja meetodeid ning antakse ülevaade toidus mikroorganismide kasvu mõjutavatest teguritest ja jahetemperatuuridel säilitatavate valmistoitude mikrobioloogilistest ohtudest. II osas (Roasto ja Laikoja, 2020) tutvustatakse toidu mikrobioloogilisi kriteeriume ning esitatakse valik toite ja toidugruppe koos soovituslike juhendväärtustega.

Käsiraamatus esitatud teave on soovitusliku iseloomuga ega asenda õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Virtuaalne seminar-arutelu „Talust taldrikule“

Text Description automatically generatedEesti toidupoliitika labor* kutsub 19.11.2020 toimuvale veebipõhisele seminar-arutelule „Talust taldrikule“.

Oodatakse osalejaid, kelle südameasjaks on Eesti toit ja tasakaalustatud toitumine ning kes soovivad sel teemal kaasa rääkida. 

Vaata siit päevakava ning registreeri (hiljemalt 15.11 või kuni piiratud kohtade täitumiseni): https://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/event/2735-virtuaalne-osaluskonverents-talust-toidulauale 

Veebiseminar keskendub kestliku toidusüsteemi sotsiaalsetele  aspektidele. Sissejuhatavas osas avavad teemat Siim Tiidemann Maaeluministeeriumist, Uku Vainik Tartu Ülikoolist ja Kristjan Port Tallinna Ülikoolist. Seejärel toimuvad paralleelsed arutelud töötubades teemadel:

  • Loomaheaolu aspektidega arvestamine tänapäevases loomakasvatuses – tarbijate ootused ja teadlikkus
  • Kestlik toitumine – tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine, mille tulemuseks on parem tervis ja keskkond.
  • Töö ja tööjõu puudus maapiirkondades – tööandjate ja töövõtjate ootused
  • Tasakaalustatud toitumisvõimalused  ka vähemkindlustatutele

Ürituse eesmärgiks on koondada ideed ühiskonna teavitamiseks ning poliitikameetmete kujundamiseks, mis suunaksid inimesi tegema tasakaalustatud toitumist ja toidusüsteemi kestlikumaks muutmist soodustavaid tarbimisotsuseid.

Seminari sihtrühmaks on nii poliitikakujundajad, toiduahelas hõivatud, kodanikuühiskonna organisatsioonid kui tarbijate esindajad.

Registreerimine ja täiendav info

https://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/event/2735-virtuaalne-osaluskonverents-talust-toidulauale

* Eesti toidupoliitika labori kutsusid ellu Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium Euroopa Komisjoni rahastatud programmi Horizon 2020 projekti Fit4Food2030 toel, et edendada toidusüsteemi teaduse ja innovatsiooni abil. Labor rakendab lahenduste leidmiseks kaasavaid ja inimesekeskseid poliitika kujundamise meetodeid ning osaleb Euroopa Liidu toidupoliitika laborite võrgustiku töös (laborid on praeguseks loodud 11 liikmesriigis). Labori koordinaatorid Eestis on Anu Aaspõllu Tervise Arengu Instituudist ja Siret Talve Maaeluministeeriumist.

Taimsete õlidega seotud keemilised ohud

Taimsete õlide (rasvadega) seotud keemilised ohud tulenevad kas nende ainete looduslikust esinemisest taimes või keskkonnas või tekivad õli tootmise, transpordi või säilitamise käigus. Saasteained võivad muuta toidu kvaliteeti halvemaks ja olla ohtlikud inimeste tervisele, mistõttu on nii õli kui ka õli sisaldavate toodete käitlejal (eeskätt tootjal) oluline roll õlidest tulenevate terviseriskide maandamisel.

Eesti Maaülikooli toidu- ja keskkonnatoksikoloogia professor Tõnu Püssa on lühikesse teabematerjali koondanud olulisema info ja soovitused seoses taimsetes õlides leiduvate ohtlike ainetega.

Teabematerjali leiate meie väljaannete lehelt.

Taime õied meie toidulaual

Õite kasutamine toidulaual on viimase kümne aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Valides õisi, õisikuid või õienuppe, on oluline veenduda nende ohutuses. Ka Eestimaa looduses ja iluaedades leidub surmavalt mürgiseid õistaimi. Teabematerjalis käsitleb Tallinna Botaanikaaia metoodik Krista Kaur õite toiduna kasutamise erinevaid aspekte ning valikut Eestis kasvatatavaid või looduses kasvavaid söödavaid õisi. Teabematerjali leiate väljaannete lehelt keemilise ohutuse rubriigist. Trükist saate küsida  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast.

Piim ja piima töötlemine

Uuendati esmakordselt 2012. a väljaantud käsiraamat “Abiks väikekäitlejale. Piim ja piima töötlemine”. See võrguväljaanne on abiks mahe- ja väiketootjatele ning neile, kes soovivad arendada või luua piimatöötlemisettevõtet.

Käsitletakse piima füüsikalis-keemilisi ja sensoorseid näitajaid ning mikrobioloogiat. Tutvustatakse enamlevinud piimatoodete valmistamise tehnoloogiaid ning toiduhügieeninõudeid piimatoodete käitlemisel.

Juhendis on toodud ka enesekontrolliplaani ülesehitus koos selgitustega ning head hügieenitavad määruste (EÜ) 852/2004 ja 853/2004 nõuete täitmiseks. Eraldi käsitletakse mahetootmist ja -töötlemist. 2020. a seisuga on uuendatud kõik õigusakte puudutav. Käsiraamatu leiate väljaannete lehelt rubriigist toiduhügieen ja enesekontroll.