Täienduskoolitus 21.01.2022 veebis: Proovide võtmine tootmiskeskkonnast

Proovide võtmine tootmiskeskkonnast üldhügieeni ja patogeenide seireks

21.01.22 Koolitus Eesti Maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton keskkonnas.

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid:Koolitusel osalenu on teadlik toidu tootmiskeskkonnast proovide võtmise põhimõtetest ja seonduvatest meetoditest.

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

– Toidu tootmiskeskkonna hügieenitasemete hindamise meetodid ja proovivõtmise põhimõtted k.a. EVS-EN ISO 18593 tulenevad pinnakontaktmeetodid;
– Toidu tootmiskeskkonnast patogeenide tuvastamiseks kasutatavad meetodid ja proovide võtmise põhimõtted Listeria monocytogenes‘e näitel;
– Hügieenitsoonide kontseptsioon ning sellest tulenev riskipõhine lähenemine proovide võtmisel;
– Biokirmete tuvastamise meetodid ja seonduvad proovivõtmise põhimõtted.

Ajakava:

09.00 – 10.30 õppetöö
10.30 – 10.45 paus
10.45 – 12.15 õppetöö

Õppejõud: Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med), veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ toidu ja toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitused on tasuta sihtrühma kuulujale, kui ettevõttel on piisavalt vähese tähtsusega abi (VTA) jääki.

Koolituse sihtrühm on:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.

Koolitusel osalemine on vähese tähtsusega abi (VTA). Abisumma ühe osavõtja kohta arvutatakse osavõtjate lõpliku arvu järgi, kuid see ei ületa 250 eurot.

Ettevõtja peab pidama tekkepõhist arvestust vähese tähtsustega abi (VTA) kasutamise üle. VTA vaba jääki saab kontrollida ka veebilehelt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi

Kui osaleja ettevõttel ei ole piisavalt VTA vaba jääki, siis on osalemise eest antav toetus riigiabi ning sellisel juhul tuleb ettevõttel esitada enne tegevuse toimumist riigiabi taotlus (vormi saab korraldajalt).
Keskmise suurusega ettevõtja korral toetatakse infopäeval või koolitusel osalemist 60%, mikro-ja väikeettevõtja korral 70% ning suurettevõtja korral 50% ulatuses osaleja kohta.
Puudujääv osa tuleb osalejal/ettevõttel endal tasuda.

Täienduskoolitus 18. juunil 2020 Tartus: Tootmishügieen ja sanitatsiooni korraldus

18.06.20 Tartus, Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 56/1, III korrus, ruum A303

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu omab ülevaadet tootmishügieeni põhimõtetest, tunneb olulisemaid toidupatogeene, tunneb Listeria monocytogenes’i kui tootmishügieeni mõjutavat faktorit ning on saanud teadmised probleemi ennetamise ja likvideerimise võimalustest. Lisaks omab ülevaadet toidu saastumisest k.a ristsaastumisest ja selle vältimise võimalustest, teab tootmisruumide ehituslike aspektide seost ettevõtte toidu- ja tootmishügieeniga, mõistab hügieenitsoonide vajalikkust ja seost personalihügieeniga, on tutvunud riknemist põhjustavast mikrofloorast koosnevate biokilede tekkepõhjuste, avastamise ja likvideerimisega. Tunneb käitlemisettevõtte sanitatsiooni põhimõtteid ja korraldust.

 

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

– Seadusandlusest tulenevad nõuded tootmishügieenile ja toidu ohutusele;
– Tootmishügieeni eesmärgid, korraldus ja head tavad;
– Tootmishügieeni seosed toidu ohutuse ja -kvaliteediga;
– Tootmishügieeni mõjutavad faktorid;
– Personali hügieeni tähtsus tootmishügieeni tagamisel;
– Seadmete ja hoonete hügieeniline disain, hügieenitsoonide vajalikkus;
– Biokirmed tootmiskeskkonnas ja nende tuvastamise ja hävitamise võimalused;
– Tootmishügieeniga enim seotud mikrobiolooglised ohud;
– Toidu ohutust enim mõjutavad toidupatogeenid;
– Tootmiskeskkonnas puhtuse tagamine, sanitatsiooni põhimõtted;
– Tootmishügieeni probleemsete kohtade tuvastamise võimalused;
– Hügieeniproovide võtmine, laboratooriumisse saatmine ning analüüsitulemuste tõlgendamine;
– Tootmiskeskkonnas Listeria monocytogenes tuvastamine ja likvideerimine.

Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.40 paus
13.40 – 15.10 õppetöö

Õppejõud: Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med), veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

Sihtrühm ja registreerimine

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühmale tasuta (kui ettevõtte vähese tähtsusega abi määr ei ole ületatud). Tegemist on vähese tähtsusega abiga, abisumma on 120 eurot ühe osaleva inimese kohta. Ettevõtte vähese tähtsusega abi (VTA) vaba jääki saab kontrollida veebilehelt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi

Täienduskoolitusest võib osa võtta:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.

Registreerimine Eesti Maaülikooli avatud ülikooli kaudu. Mine registreerima. 

Hea hügieenitava juhend piimatöötlejale

Hea hügieenitava juhend piimatöötlejale

 

 

 

 

Juhendi eesmärk on selgitada õigusaktist tulenevaid nõudeid ennekõike piimatöötlejate eripärast lähtuvalt. Neid selgitusi on mõistlik arvestada nii uue väikese töötlemisruumi projekteerimise alguses kui ka ümberehitusel.

Juhendi järgimine on vabatahtlik, sest käesoleval juhendil pole otseselt õiguslikku jõudu, kuid see ühtlustab hea hügieenitava nõuetest arusaamist ja viitab teemadele, millele piimatöötlemisettevõtet rajades tuleb nii või teisiti mõelda.

Abiks ja lihtsustamaks enesekontrolliplaani dokumentatsiooni loomist uue piimatöötlemisettevõtte rajamisel on juhendi lõpus elektrooniliselt täidetav vorm, mida on võimalik kohandada vastavalt oma ettevõttele.

 

Juhendi on koostanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Materjal on avaldatud vaid võrguväljaandena, mille leiate väljaannete lehelt.

Ohtlike kemikaalide käitlemist käsitlev teabematerjal

Ohtlike kemikaalide käitlemist käsitlev teabematerjal

Valminud on ohtlike kemikaalide käitlemist käsitlev teabematerjal.  Teabematerjal on mõeldud toitu käitlevatele ettevõtetele eesmärgiga tutvustada kemikaalide käitlemise kohustuslikke nõudeid.

Teabematerjali on koostanud Heli Nõmmsalu, MTÜ Balti Keskkonnafoorumi kemikaalide ekspert.

 

Materjalist leiate vastused järgmistele küsimustele:

  • mis on ohtlik kemikaal?
  • millist infot ja kust kemikaalide kohta nende kasutaja leiab ja teadma peab?
  • millised on enim levinud (ohtlikud) kemikaalid, mida toidutöötlemisel kasutatakse?
  • kuidas kemikaale liigitatakse, märgistatakse?
  • miks on oluline kõiki märgistusel toodud elemente kasutamisel silmas pidada?
  • mis on ohutuskaart ja millist infot see sisaldab?
  • mida tuleb silmas pidada kemikaalide hoiustamisel, kasutamisel?
  • kuidas pidada arvestust ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta?
  • kust leida põhjalikumat infot kemikaalide kohta?

Materjali võite ise välja trükkida väljaannete lehelt või küsida trükist Toiduliidust.

Valminud on uued teabematerjalid

Valminud on uued teabematerjalid

Toiduohutuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames on trükisena valminud kaks uut teabematerjali. Leiate need väljaannete lehelt.

Lisandunud lühike infoleht, mis käsitleb tsüanuurhappe omadusi, toksilisust ja piima sattumise viise ning annab soovitusi selle vältimiseks. Nimelt on Euroopa Liidu maade piimatööstustel olnud  probleeme tsüanuurhappega, mis on sattunud toorpiima ja sealt edasi vadaku- jt pulbritesse ning võisse piirnormist kõrgemates kontsentratsioonides. Infolehe on koostanud BioCC OÜ teadlased.

Samast leiate ka ülevaatliku juhendi toidutööstuse seadmete, töövahendite ja pindade puhastamisest ning desinfitseerimisest, mille on koostanud Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toidutehnoloogia õppetooli lektor Vilma Tatar. Hügieeni tagamisel on oluline tähele­panu pöörata kogu sanitatsioonile toiduainetööstuses. See tähendab üldist koristamist, töökoha korrashoidu, ruumide-pindade puhastamist ja desinfitseerimist, hügieenitaseme hindamise meetodeid, tulemuste ana­lüüsi ning dokumenteerimist.