Täienduskoolitus 28.-30.08.2023 veebis: Toiduhügieen- ja ohutus, keskaste

28.-30.08.23  maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton (BBB) keskkonnas.

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu on tutvunud tootmishügieeni, enesekontrolli rakendamise ja toiduhügieeni teemadega põhjalikult ning:
– mõistab tootmishügieeni olulisust toidu ohutuse ja -kvaliteedi ning stabiilsete säilimisaegade tagamisel;
– teab tootmishügieeniga seonduvaid olulisi mikroorganisme ning nende vältimise ja likvideerimise võimalusi;
– on tutvunud sanitatsiooni põhimõtetega;
– teab tootmiskeskkonnast proovide võtmise põhimõtteid;
– teab peamisi toidualaseid õigusakte;
– tunneb ja oskab ohjata keemilisi ning füüsikalisi ohtusid toidus;
– oskab koostada, juurutada ja ajakohastada HACCP põhimõtetele vastavat enesekontrolliplaani;
– mõistab eeltingimusprogrammide rolli toiduohutuse tagamisel;
– tunneb toiduhügieeni põhimõtteid;
– teab ja oskab ennetada toidu bioloogilise saastumise allikaid;
– tunneb mikroorganismide paljunemist mõjutavaid tegureid;
– teab peamisi toidu kaudu levivate toidumürgistuste ja -infektsioonide põhjustajaid;
– teab isikliku hügieeni nõuded ning nende rolli toidu ohutuse tagamisel;
– oskab planeerida ja läbi viia hügieenikoolitust.

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

Enesekontrolli rakendamine:
– Toidualastest õigusaktidest;
– Keemilised ohud toidus;
– Füüsikalised ohud toidus;
– Enesekontrollisüsteemi eeltingimusprogrammid;
– Toiduohutuse juhtimissüsteemid, sh HACCP, ISO:22000, FSSC 22000, IFS, BRC;
– Ohtude analüüs ja riskihindamise põhimõtted;
– Kriitilised kontrollpunktid toidu käitlemisel;
– Toiduohutuse juhtimissüsteemide juurutamine ja ajakohastamine.

Praktilised ülesanded (120 min):
– Auditi ettevalmistusel töö dokumentidega
– Seirelehe koostamine
– Test

Toiduhügieen:
– Toiduhügieeni põhimõtted;
– Toidu bioloogiline saastumine;
– Mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid;
– Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja -infektsioonid;
– Toidu säilitamise viisid, tingimused ning temperatuuri kontroll;
– Isikliku hügieeni nõuded;
– Hügieenikoolituste planeerimine ja läbiviimine.

Praktilised ülesanded (120 min):
– Isikliku hügieeni juhendi koostamine;
– Eurlexist, Riigi Teatajast ja VTA kodulehelt infot leidmine;
– Test

Tootmishügieen:
– Tootmisruumide ehituslikud aspektid ja nende seos ettevõtte toidu- ja tootmishügieeniga;
– Hügieenitsoonide vajalikkus ja selle seos personalihügieeniga;
– Toidu saastumise, sh ristsaastumise võimalused ja selle vältimine;
– Käitlemisettevõtte sanitatsiooni põhimõtted, puhastamine ja desinfitseerimine;
– Biokilede teke, avastamine ja likvideerimine;
– Listeria monocytogenes tootmishügieeni enim mõjutava faktorina. Probleemi ennetamise ja likvideerimise võimalused;
– Kahjuritõrje, jäätmekäitlus.

Praktilised ülesanded (120 min):
– Listeria monocytogenes’e juhtumanalüüs;
– Praktilised näited reaalsete testidega (praktiline pinnaproovi võtmine);
– Test

Ajakava kõigil koolituspäevadel:

9.00-10.30 õppetöö
10.30-10.45 paus
10.45-12.15 õppetöö
12.15-12.45 paus
12.45-14.15 õppetöö
14.15-14.30 paus
14.30-16.00 õppetöö

Õppejõud:

Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med)

 

Katrin Laikoja, mag (tehn), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetooli lektor

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ toidu ja toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitused on tasuta sihtrühma kuulujale, kui ettevõttel on piisavalt vähese tähtsusega abi (VTA) jääki.

Koolituse sihtrühm on:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.

Koolitusel osalemine on vähese tähtsusega abi (VTA). Abisumma ühe osavõtja kohta arvutatakse osavõtjate lõpliku arvu järgi, kuid see ei ületa 520 eurot.

Ettevõtja peab pidama tekkepõhist arvestust VTA kasutamise üle. VTA vaba jääki saab kontrollida ka veebilehelt https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi 

Kui osaleja ettevõttel ei ole piisavalt VTA vaba jääki, siis arvestatakse riigiabi ning sellisel juhul tuleb ettevõttel esitada enne tegevuse toimumist riigiabi taotlus (vormi saab korraldajalt).
Keskmise suurusega ettevõtja korral toetatakse infopäeval või koolitusel osalemist 60%, mikro-ja väikeettevõtja korral 70% ning suurettevõtja korral 50% ulatuses osaleja kohta.
Puudujääv osa tuleb osalejal/ettevõttel endal tasuda.

Täienduskoolitus 25.08.23 veebis: Muna ja munatoodete ohutus ja kvaliteet

25.08.23 Maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton (BBB) keskkonnas.

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu on saanud ülevaate muna ja munatoodete kvaliteedi määramisest, muna ja munatoodetega seotud olulisematest patogeenidest ning keemilistest ohtudest.

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

– Munadega seonduvad patogeenid;
– Patogeenide munadesse edasikandumise mehhanismid;
– Munade ja munatoodete analüüsimeetodid;
– Muna kvaliteedi määramine;
– Muna struktuur;
– Muna värskuse mõõtmine ja säilivusaeg;
– Kanamunade kvaliteediklassid;
– Munakanade pidamissüsteemide mõju munade ohutusele ja kvaliteedile;
– Munade puhastamise üldpõhimõtted;
– Munade pakendamine tagamaks ohutust ja kvaliteeti;
– Munade töötlemine.

 Ajakava:

10.00 – 11.30 õppetöö
11.30 – 12.00 paus
12.00 – 13.30 õppetöö
13.30 – 13.45 paus
13.45 – 15.15 õppetöö

Õppejõud: TERJE ELIAS PhD, DVM
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetooli kaasprofessor

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ toidu ja toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühma kuulujale tasuta.

Koolituse sihtrühm on:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.

Hinnangud aspartaami tervisemõjude kohta

Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev Lisaainete Ekspertkomitee (JECFA) avaldasid 14. juulil teineteisest sõltumatud hinnangud toidu lisaaine aspartaami tervisemõjude kohta. Mida aspartaamist arvata?

Maablogi postitused selgitavad teemat Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas Mari Reinik ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Marit Priinits.

Postituse leiate siit  https://maablogi.ee/2023/07/19/aspartaam-meie-toidulaual-kas-magusaine-tarbimist-tuleks-piirata/

Põhjalikumat teavet saab  järgnevatest allikatest:

 

Koolitused teisel poolaastal

Teisel poolaastal toimuvad järgnevad koolitused. Koolitused toimuvad kõik veebi teel. Enamusele koolitustest on registreerumine juba avatud! Puuduoleva info avaldame jooksvalt, kui koolituste päevakavad on täpsustunud ja registreerumine avatud.

Koolitused on sihtrühma kuulujale tasuta. Koolituse sihtrühm on ettevõtete esindajad või füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE), kes tegelevad toidu käitlemisega või sellega seotud valdkondades. Koolitusel osalemine on enamasti ettevõtte jaoks vähese tähtsusega abi.

Muna ja munatoodete ohutus ja kvaliteet (25. august) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14345&id_ay_toimumine=20268&systeemi_seaded=3,1,12,1,

Toiduhügieen ja -ohutus, keskaste (28.-30. august) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=7965&id_ay_toimumine=20155&systeemi_seaded=3,1,12,1,

Teise osapoole audiitorite koolitus (7. september). Info täpsustamisel.

FSSC 22000 toiduohutuse juhtimissüsteem (26. september). Info täpsustamisel.

Taimedest pärit toidu- ja söödamürgid (3. oktoober) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14343&id_ay_toimumine=20265&systeemi_seaded=3,1,12,1,

Toiduhügieen ja -ohutus, algaste (6. oktoober ) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=7722&id_ay_toimumine=20154&systeemi_seaded=3,1,12,1,

Toidu kestvuskatsed ning tõese säilimisaja määramine (20. oktoober) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14246&id_ay_toimumine=20150&systeemi_seaded=3,1,12,1,

IFS Food toiduohutuse juhtimissüsteem (31. oktoober). Info täpsustamisel.

Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine (9. november) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=9682&id_ay_toimumine=20156&systeemi_seaded=3,1,12,1,

Tootmishügieeni tagamine toidu käitlemisel (17. november) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=12962&id_ay_toimumine=20157&systeemi_seaded=3,1,12,1,

Toiduhügieen ja enesekontroll eraelamus toidu valmistamisel (1. detsember) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=8662&id_ay_toimumine=20158&systeemi_seaded=3,1,12,1,

Liha ja lihatoodete hügieen ja ohutus (5. detsember) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14248&id_ay_toimumine=20152&systeemi_seaded=3,1,12,1,

EFSA teaduslik arvamus bisfenool A kohta

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas 2023. aasta 19. aprillil ohutushinnangu bisfenool A (BPA) kasutamisele toiduga kokkupuutuvates materjalides.

BPA-d kasutatakse polükarbonaadi (plastiliik tähisega PC) ja epoksüvaikude valmistamisel. Polükarbonaadist võivad olla valmistatud näiteks korduvalt kasutatavad joogipudelid ja toidukarbid. Epoksüvaike kasutatakse konservitooside, toidu- ja joogipurkide ja vaatide sisepinnale kantava laki ja pinnakatte valmistamisel.

EFSA teadlased jõudsid järeldusele, et BPA-ga kokkupuude toidu kaudu kujutab terviseohtu inimestele kõigis vanuserühmades ning peamine terviseoht on mõju immuunsüsteemile. EFSA hinnangu aluseks on enam kui 800 teadusuuringut, mis on avaldatud peamiselt aastatel 2013−2018.

Uutele teaduslikele tõenditele tuginedes määrasid EFSA teadlased ainele uue TDI 0,2 nanogrammi (0,2 miljardikku grammist) kehakaalu kilogrammi kohta päevas. See asendab varasema ajutise TDI 4 mikrogrammi (4 miljondikku grammist) kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Uus TDI on 20 000 korda väiksem kui senine ajutine TDI. TDI on hinnanguline ainekogus (väljendatud kehakaalu ühe kilogrammi kohta), mida võib elu jooksul märkimisväärse riskita iga päev tarbida.

EFSA teadusnõuannetele tuginedes peavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid otsutama BPA uue piirmäära või muu spetsiifilise piirangu kehtestamise. BPA toitu eritumise määr on praegu reguleeritud Euroopa Komisjoni plaste käsitleva määrusega nr 10/2011 ja BPA kasutamist lakkides ja pinnetes käsitleva määrusega nr 2018/213.

EFSA teadusliku arvamuse täistekst (inglise keeles) on avaldatud EFSA kodulehel. Maaeluministeeriumi tellimusel tõlgitud bisfenool A (BPA) kasutamist käsitleva ohutushinnangu kokkuvõtet saab lugeda siit.