Märgistamise käsiraamat
Märgistamise käsiraamat

Uued teabematerjalid

Saime 2023. aasta lõpuks valmis mitu suurema või väiksema mahuga, kuid sisult olulist teabematerjali. Teeme siinkohal kokkuvõtte. 

Toiduohutuskultuuri kohta ilmus kaks kokkuvõtvat materjali. Eesti Maaülikooli lektor Katrin Laikoja koondas ühele lehele 12 võtet toiduohutuskultuuri loomiseks ja toetamiseks. Samuti on ta teinud neljale leheküljele mahtuva kokkuvõtte, kus selgitatakse kuidas kujundada ja säilitada head toiduohutuskultuuri ning kuidas seda mõõta. Materjalid on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/toiduhugieen-ja-enesekontroll/

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava on välja töötatud koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega, et anda märgistuse koostajale ja kujundajale soovitusi hästi nähtava ja loetava märgistuse loomiseks. Heas tavas käsitletakse loetavust mõjutavaid tegureid, eeskätt teabe asukoha, selle paigutuse ja esitusviisi, tüpograafia ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat. Toidualase teabe esitamise ja toidu märgistamise sisulisi nõudeid selgitatakse toidu märgistamise e-käsiraamatus. Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud Koor OÜ koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga ning see on avaldatud https://toiduteave.ee/valjaanded/margistamine/ 

Teabelehes “Kasvamiseks vajavad mikroorganismid sobivat temperatuuri” esitatakse kokkuvõtvalt graafiliselt  temperatuurivahemikud, kus mikroorganismid ei paljune, paljunevad aeglaselt või kiiresti, ning kus hävinevad. Teabelehte on hea välja trükkida ja panna meeldetuletuseks ettevõttes  nähtavasse kohta. Materjal on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/.

Käsiraamatus “Tapale suunatavate loomade ja lindude puhtus” esitatakse Eestis kasutatavad tapaloomade ja -lindude puhtusklassid ning tuuakse välja  meetmeid, millega tagada loomade puhtus farmis, transpordil ja tapamajas. Antakse ülevaade teguritest, miks on oluline, et tapmisele suunatud loomad ja linnud oleksid puhtad ning millised ohud kaasnevad mustade loomade ja lindude tapmisega. Käsiraamatusse on lisatud eri puhtusastmega loomade pilte, et näitlikustada loomade puhtuse hindamise põhimõtteid. Välja on toodud ka nõuded õigusaktidest. Materjali autorid on  Eesti Maaülikooli  kaasprofessor Terje Elias ja professor Mati Roasto. Käsiraamat on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/.

Juhendis “Nõuded toitu käitlevale mikroettevõttele” koondatakse olulised mikroettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded.  Muu hulgas on esitatud Maaeluministri 25.02.2021 määruses nr 21 lubatud mikroettevõtte erisused üldistest hügieeninõuetest. Ka antakse lühiülevaade muudest nõuetest, mida tuleb järgida. Juhendi on välja andnud Toiduliit, koostatud Kairi Ringo ja Katrin Laikoja. Juhend on avaldatud https://toiduteave.ee/valjaanded/toiduhugieen-ja-enesekontroll/

Teabelehes “Allergeeniohje toidu valmistamisel müügiks”  tuletatakse meelde 14 allergiat ja talumatust põhjustavat toiduainet või -toodet, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata ja millest tuleb tarbijat teavitada. Samuti tuuakse välja mõned lihtsad allergeeniohje võtted soovimatute allergiajuhtumite ärahoidmiseks. Materjal on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/keemiline-ohutus/

Uuendtoitu tutvustavas teabematerjalis selgitatakse, mis on uuendtoit ja kuidas käib selle lubamine Euroopa Liidu turule. Antakse põhjalik ülevaade uuendtoiduga seotud teabeallikatest, sealhulgas Euroopa Komisjoni uuendtoidu kataloogist ja liikmesriikide erinevatest nimekirjadest ning räägitakse mustast pässikust, CBD-toodetest ja putukatest uuendtoidu kontekstis.  Teabelehe on koostatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.  Materjal on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/keemiline-ohutus/

 

 

Mis on toiduohutuskultuur?

Toiduohutuskultuuri all mõistetakse ühiseid jagatud väärtusi, uskumusi ja norme, mis mõjutavad töötajate mõtteviisi ja käitumist toiduohutuse osas läbi kogu organisatsiooni. Toiduohutuskultuuri on kirjeldatud ka nii: see on viis, kuidas toiduettevõtte töötaja väljendab oma suhtumist toiduhügieeni ja ohutusse siis, kui keegi teine pealt ei näe. Ettevõtte toiduohutuskultuuri kujundamine, säilitamine ning sellekohaste tõendite esitamine on sätestatud nõudena  isegi toiduhügieeni määruses (EÜ) nr 852/2004.

Toiduohutuskultuur mõjutab ettevõttepere suhtumist toiduhügieeni, nende valmisolekut avameelselt arutada muresid ja jagada erinevaid arvamusi ning pingutust, mida nad toiduohutusele pühendavad. Positiivne toiduohutuskultuur võib kaitsta tarbijaid toidutekkeliste haiguste eest, aga ka ettevõtte head mainet ning võib aidata ära hoida ettevõtte rahalist kahju.

Sellise toiduohutuskultuuri loomine ja säilitamine toiduettevõttes vajab pidevat tööd ning tähelepanu. Võtmetähendusega on pühendunud eestvedamine, juhtide nähtavus, tõhus suhtlemine, koolitus ja juhendamine, kaasamine ning toidusektori parimate toiduohutustavade järgimine.

Mis on toiduohutuskultuur, kuidas positiivset toiduohutuskultuuri kujundada ja säilitada ning kuidas seda mõõta, selgitatakse hiljuti väljaantud teabematerjalides, mis on avaldatud siin https://toiduteave.ee/valjaanded/toiduhugieen-ja-enesekontroll/

Lisaks teabematerjalidele on Eesti Maaülikooli lektor Katrin Laikoja salvestanud videoloengu, mida saab vaadata siit https://www.youtube.com/watch?v=NfAP5IjuQRA

Infopäev 21.12.23 veebis: Toiduvõrgustike seminar

Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistus korraldab  toiduvõrgustike aastalõpu ümarlaua. 

Päeva juhib maaeluvõrgustiku juht Reve Lambur

Osalemine on tasuta ja sellest võivad osa võtta kõik huvitatud isikud.

 

Jaotusmaterjalid

Maaeluvõrgustiku toidusuunalised tegevused   |  Reve Lambur

Eesti toidupiirkond 2023 – Mulgimaa  |  Leana Liivson

 

 

Päevakava

9.50 – 10.00          Kogunemine Zoomi

10.00 – 10.10        Sissejuhatus päeva ja maaeluvõrgustiku toidusuunalised  tegevused – Reve Lambur

10.10 – 10.30        Eesti toidupiirkond 2023 – Mulgimaa: Mulgi süük – uus ja vana ütenkuun  –  projektijuht Leana Liivson

10.30 – 11.00       Arutelu maitsete aasta piirkonna valimise üle

11.00 – 12.00     Lauaring – mis toiduvõrgustikel teoksil ja mis on plaanis (sh toiduohutuse valdkonnas)

12.00 – 13.00       Arutelu toiduvõrgustike koostöövõimaluste üle

Infopäev toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ toidu ja toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.

Infopäev on tasuta ja sellest võivad osa võtta kõik huvitatud isikud.

Lisainfo: Reve Lambur, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja, tel 529 8009,   reve.lambur@metk.agri.ee

Täienduskoolitus 19.-21.12.2023 veebis: Toiduhügieen- ja ohutus keskaste

19.-21.12.23  maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton (BBB) keskkonnas.

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osalenu on tutvunud tootmishügieeni, enesekontrolli rakendamise ja toiduhügieeni teemadega põhjalikult ning:
– mõistab tootmishügieeni olulisust toidu ohutuse ja -kvaliteedi ning stabiilsete säilimisaegade tagamisel;
– teab tootmishügieeniga seonduvaid olulisi mikroorganisme ning nende vältimise ja likvideerimise võimalusi;
– on tutvunud sanitatsiooni põhimõtetega;
– teab tootmiskeskkonnast proovide võtmise põhimõtteid;
– teab peamisi toidualaseid õigusakte;
– tunneb ja oskab ohjata keemilisi ning füüsikalisi ohtusid toidus;
– oskab koostada, juurutada ja ajakohastada HACCP põhimõtetele vastavat enesekontrolliplaani;
– mõistab eeltingimusprogrammide rolli toiduohutuse tagamisel;
– tunneb toiduhügieeni põhimõtteid;
– teab ja oskab ennetada toidu bioloogilise saastumise allikaid;
– tunneb mikroorganismide paljunemist mõjutavaid tegureid;
– teab peamisi toidu kaudu levivate toidumürgistuste ja -infektsioonide põhjustajaid;
– teab isikliku hügieeni nõuded ning nende rolli toidu ohutuse tagamisel;
– oskab planeerida ja läbi viia hügieenikoolitust.

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

Enesekontrolli rakendamine:
– Toidualastest õigusaktidest;
– Keemilised ohud toidus;
– Füüsikalised ohud toidus;
– Enesekontrollisüsteemi eeltingimusprogrammid;
– Toiduohutuse juhtimissüsteemid, sh HACCP, ISO:22000, FSSC 22000, IFS, BRC;
– Ohtude analüüs ja riskihindamise põhimõtted;
– Kriitilised kontrollpunktid toidu käitlemisel;
– Toiduohutuse juhtimissüsteemide juurutamine ja ajakohastamine.

Praktilised ülesanded (120 min):
– Auditi ettevalmistusel töö dokumentidega
– Seirelehe koostamine
– Test

Toiduhügieen:
– Toiduhügieeni põhimõtted;
– Toidu bioloogiline saastumine;
– Mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid;
– Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja -infektsioonid;
– Toidu säilitamise viisid, tingimused ning temperatuuri kontroll;
– Isikliku hügieeni nõuded;
– Hügieenikoolituste planeerimine ja läbiviimine.

Praktilised ülesanded (120 min):
– Isikliku hügieeni juhendi koostamine;
– Eurlexist, Riigi Teatajast ja VTA kodulehelt infot leidmine;
– Test

Tootmishügieen:
– Tootmisruumide ehituslikud aspektid ja nende seos ettevõtte toidu- ja tootmishügieeniga;
– Hügieenitsoonide vajalikkus ja selle seos personalihügieeniga;
– Toidu saastumise, sh ristsaastumise võimalused ja selle vältimine;
– Käitlemisettevõtte sanitatsiooni põhimõtted, puhastamine ja desinfitseerimine;
– Biokilede teke, avastamine ja likvideerimine;
– Listeria monocytogenes tootmishügieeni enim mõjutava faktorina. Probleemi ennetamise ja likvideerimise võimalused;
– Kahjuritõrje, jäätmekäitlus.

Praktilised ülesanded (120 min):
– Listeria monocytogenes’e juhtumanalüüs;
– Praktilised näited reaalsete testidega (praktiline pinnaproovi võtmine);
– Test

Ajakava kõigil koolituspäevadel:

9.00-10.30 õppetöö
10.30-10.45 paus
10.45-12.15 õppetöö
12.15-12.45 paus
12.45-14.15 õppetöö
14.15-14.30 paus
14.30-16.00 õppetöö

Õppejõud:

Mati Roasto, Eesti Maaülikooli professor, dr (vet-med)

 

Katrin Laikoja, mag (tehn), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni õppetooli lektor

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ toidu ja toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitused on tasuta sihtrühma kuulujale, kui ettevõttel on piisavalt vähese tähtsusega abi (VTA) jääki.

Koolituse sihtrühm on:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.

Koolitusel osalemine on vähese tähtsusega abi (VTA). Abisumma ühe osavõtja kohta arvutatakse osavõtjate lõpliku arvu järgi, kuid see ei ületa 550 eurot.

Ettevõtja peab pidama tekkepõhist arvestust VTA kasutamise üle. VTA vaba jääki saab kontrollida ka veebilehelt https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi 

Kui osaleja ettevõttel ei ole piisavalt VTA vaba jääki, siis arvestatakse riigiabi ning sellisel juhul tuleb ettevõttel esitada enne tegevuse toimumist riigiabi taotlus (vormi saab korraldajalt).
Keskmise suurusega ettevõtja korral toetatakse infopäeval või koolitusel osalemist 60%, mikro-ja väikeettevõtja korral 70% ning suurettevõtja korral 50% ulatuses osaleja kohta.
Puudujääv osa tuleb osalejal/ettevõttel endal tasuda.

Registreerumine ja lisateave Eesti Maaülikooli lehel

Täienduskoolitus 15.12.2023 veebis: Toidutööstuse tootmisjääkide väärindamine

15.12.23 Maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton (BBB) keskkonnas.

Korraldaja: Eesti Maaülikool

Õpiväljundid: Koolitusel osaleja on tutvunud erinevate toidutööstuse taimsete ja loomsete tootmisjääkide ja kõrvalsaaduste liikidega ning on saanud ülevaate, millised on tootmisjääkide väärindamise võimalused ja selleks kasutatavad tehnoloogiad.

Sisu ja ajakava

Käsitletavad teemad:

Marjade ja puuviljade töötlemise kõrvalsaadused ja nende väärindamine. Reelika Rätsep

Teravilja ja õliseemnete (tootmis)jääkide väärindamine. Katrin Jõgi

Loomsed kõrvalsaadused ja nende liigitamine, väärindamine ja võimalikud tehnoloogiad. Kristi Kerner

Piimatoodete tööstuse kõrvalsaadused ja nende väärindamine. Ivi Jõudu

 Ajakava:

09.00 – 10.05 õppetöö (Kristi)
10.05 – 10.15 paus
10.15 – 11.20 õppetöö (Ivi)
11.20 – 11.30 paus
11.30 – 12.40 õppetöö (Katrin)
12.40 – 13.05 lõunapaus
13.05 – 14.15 õppetöö (Reelika)

Õppejõud: 

IVI JÕUDU Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia professor, PhD

KRISTI KERNER mag (tehn), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lihatehnoloogia õpetaja

REELIKA RÄTSEP  PhD, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toidu- ja kõrvalsaaduste väärindamise tehnoloogiate ERA õppetooli (Valortech) jätkusuutliku toidutootmise teadur ja põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse õppetooli Polli aiandusuuringute keskuse teadur

KATRIN JÕGI mag, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toidu- ja kõrvalsaaduste väärindamise tehnoloogiate ERA õppetooli (Valortech) doktorant ja jätkusuutlikkuse juht ettevõttes Fibenol OÜ.

Sihtrühm ja registreerimine:

Täienduskoolitus toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ toidu ja toiduohutuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.

Täienduskoolitus on sihtrühma kuulujale tasuta.

Koolituse sihtrühm on:
– põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise sh toidu valmistamise või töötlemisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja;
– toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja;
– põllumajandustootjate valdkonda teenindavad isikud (nt kokkuostuga tegelevate ettevõtete töötajad);
– isikud (FIE-d või ettevõtte esindajad), kes koguvad teadmisi uue tegevusvaldkonna kohta;
– põllumajanduslike esindus- ja erialaorganisatsioonide (MTÜ-d, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad) juhatuse liikmed ja töötajad.

Registreerumine ja lisateave Eesti Maaülikooli lehel