Maaeluministeerium soovib kujundada meetmeid, millega toetada toidutööstust toidu koostise muutmisel läbi uuenduste ja investeeringute. Sellega seoses kutsub ministeerium toidutööstusi osalema Eesti toidupoliitika labori korraldataval toidu reformuleerimise seminaril. Teema on oluline, kuna toidu koostise muutmine ehk reformuleerimine soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks on üks võimalusi toitumisega seotud mittenakkushaiguste, ülekaalulisuse ja rasvumise kasvu pidurdamiseks. Seminari eesmärgiks on jagada asjakohast teavet ja kaardistada ettevõtete vajadusi.
Seminar toimub 3. septembril Maaeluministeeriumi suures saalis (Lai tn 39/41, Tallinn), kell 10.00–15.00.
Täpsem info ja registreerimine https://www.agri.ee/et/milline-toit-on-taldrikul-aastal-2030
Eesti Maaülikooli toidu- ja keskkonna toksikoloogia professor Tõnu Püssa sulest on ilmunud 20 leheküljeline ülevaatlik teabematerjal toidu keemilistest ohtudest. Käsitletakse probleemseid saasteaineid toidutootmises (nt mükotoksiinid, elavhõbe, plii, PAH-d, veterinaarravimite jäägid), nende esinemise sagedust ja põhjuseid Eestis, nendega seotud ohtusid, riske ja riskivähendusmeetmeid.
Teabematerjali leiate väljaannete lehelt, keemilise ohutuse rubriigist. Trükist võite küsida EMÜ avatud ülikoolist.
Teabematerjalides antakse toidukäitlejale ülevaade toidu jälgitavusest ning ohtliku toidu turult kõrvaldamist/tagasikutsumist käsitlevatest üldnõuetest ning jagatakse soovitusi hea tava rakendamiseks.
Loomse toidu jälgitavust kirjeldatakse äristsenaariumi näitena.
Teabematerjalid leiate väljaannete lehelt , trükist küsige Toiduliidust.
Munade tootmisel, pakendamisel ja märgistamisel on omad reeglid. Teabematerjal on mõeldud toitu käitlevatele ettevõtetele eesmärgiga anda ülevaade nõuetest, millest erineva linnuliigi munade tootmisel, pakendamisel ja märgistamisel lähtuda tuleb.
Teabematerjali leiate väljaannete lehelt , trükist küsige Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast
Eesti Maaülikool on koostanud kaks kokkuvõtvat teabelehte “A-hepatiidi viirus toidupatogeenina” ja “Noroviirused toidupatogeenina”.
Teabematerjalides antakse ülevaade haigustekitaja allikatest, levimise ja hävitamise võimalustest ning sellest, millele peab toidu saastumise riskide vähendamiseks toidukäitleja tähelepanu pöörama.
Palun tutvuge materjalidega väljaannete lehel.
Venekeelne teabematerjal on koostatud Maaeluministeeriumi poolt avaldatud info põhjal eesmärgiga anda toidu käitlejale ülevaade polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest toidus ja nende vähendamise võimalustest.
Teabematerjali on koostanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Teabematerjali võite ise välja trükkida väljaannete lehelt või küsida trükist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) on arvukas klass kahest või enamast kondenseeritud aromaatsest tsüklist koosnevatest ühenditest. Neid leidub arvestatavates koguses nii õhus, vees, pinnases kui ka toidus. Tegu on kõige ulatuslikuma keemiliste ühendite grupiga, mille mõned esindajad tekitavad teada olevalt vähki. PAHid moodustuvad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, kusjuures peamisteks PAHide allikateks keskkonnas on tööstuslikud protsessid, liiklus ja kodune kütuse põletamine. PAHe moodustub ka looduslike protsesside, näiteks metsatulekahjude, vulkaanipursete ning orgaanilise aine bakteriaalse lagunemise tulemusel. Lisaks võimalikule keskkonnast pärinevale saastusele võivad PAHid tekkida toidus nii selle tööstuslikul töötlemisel kui ka koduse toiduvalmistamise käigus.
