Maaeluministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Veterinaar-ja Toiduameti ning Terviseameti koostööna on valminud hea tava juhend 30% äädikhappe vastutustundlikuks turustamiseks. Selleks, et vähendada toidu valmistamiseks mõeldud 30% äädikhappe kasutamisega seotud terviseriske, on eesmärgipärane järgida mõningaid soovitusi. Juhend käsitleb toote märgistamise ja müügiks pakkumisega seotud aspekte.
Soovitused on koostatud äädikatootjatele ja jaekaubandusega tegelevatele ettevõtjatele ning on leitav Maaeluministeeriumi veebilehel.
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse koostatud ning nüüdseks kaasajastatud infomaterjal on loodud eesmärgiga julgustada väikeettevõtteid töötlemisega tegelema. Käsitletakse peamisi tera- ja kaunvilju ning õlikultuure, nende kvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid. Antakse teavet ettevõttest toiduseaduse alusel teavitamiseks või tegevusloa taotlemiseks vajalike toimingute ja dokumentide kohta. Neile, kes soovivad tegeleda mahetöötlemisega, on antud selgitused mahenõuete täitmiseks ja mahetunnustuse saamiseks. Juhendis on toodud ka enesekontrolliplaani ülesehitus koos selgitustega ning head hügieenitavad määruse (EÜ) 852/2004 nõuete täitmiseks. Materjal on avaldatud vaid võrguväljaandena, mille leiate väljaannete lehelt.
Lisaainete määrusega (EÜ) nr 1333/2008 seotud tõlgendusotsused
Euroopa Liidus kehtestatud õigusaktide puhul on oluline, et kõik liikmesriigid rakendaksid neid ühtemoodi. Õigusakti rakendamisel võib aga selle sätete tõlgendamisel tekkida küsimusi, millele õigusakt ei anna ühest vastust. Seetõttu võetakse enim eriarvamusi tekitanud tõlgendusküsimustes vastu otsused, millega liikmesriigid lepivad kokku, et arutluse all olevat teemat käsitletakse kõikides liikmesriikides ühtemoodi.
Lisaainete määrusega (EÜ) nr 1333/2008 seotud tõlgendusotsuseid teeb taimede, loomade, toidu ja sööda alalise komitee (PAFF) uuendtoidu ja toksikoloogilise ohutuse sektsioon. PAFFi kohtumistel osalevad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad ja komiteed juhib Euroopa Komisjon.
Kõik PAFFi kohtumiste päevakavad, kokkuvõtted ja tõlgendusotsused on leitavad Euroopa Komisjoni kodulehel (inglise keeles)
Olulisemad lisaainete määrusega seotud tõlgendusotsused:
– Antioksüdantide kasutamine suures koguses
– Kaaliumatsesulfaami (E 950) kasutamine lisatud polüoolidega närimiskummis
– Karamellvärvide kasutamine lihatoodetes
– Konserveeritud vähilaadsete kirjeldus vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 toidugrupile 9.2 “Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed”
– Kõrge nitraadisisaldusega spinatiekstrakti kasutamine vorstides
– Leelistavate ainete kasutamine kakaotoodete töötlemisel
– Naatriumkarbonaadid (E 500) ja kaaliumkarbonaadid (E 501) värskes kalas ja kalatoodetes
– Nitritirikka köögiviljapuljongi kasutamine
– Pagaritoodetes tehnoloogilist funktsiooni omavate ühendite märgistamine
– Piimhappe (E 270) lubatud vormid
– Tehnoloogilist funktsiooni omavate koostisosadega taimsete ekstraktide kasutamine
– Vasksulfaadi (CuSO4) kasutamine piimatoodetes kasutatavas kurgivalmistises
Täpsema info tõlgendusotsuste kohta leiate Maaeluministeeriumi kodulehelt.
Eesti Maaülikool korraldab ka käesoleval aastal tasuta täienduskoolitusi toiduhügieeni ja enesekontrolli teemadel.
Registreerumine teisel poolaastal toimuvatele koolitustele on avatud.
Koolitused toimuvad:
28.-30.08.2019 „Toiduhügieen ja –ohutus, keskaste“, vaata siit
04.10.2019 „Toiduhügieen ja –ohutus, algaste“, vaata siit
01.11.2019 „Toiduhügieen ja enesekontroll eraelamus toidu valmistamisel“, vaata siit
22.11.2019 „Toidu säilitamisnõuete määramine“, vaata siit
06.12.2019 „Allergeeniohje toidukäitlemisettevõtte enesekontrolliplaanis“, vaata siit
Täpsema info kõigi koolituste sisu ja läbiviijate kohta leiate koolituste rubriigist. Registreerumine täienduskoolitustele toimub Eesti Maaülikooli avatud ülikooli kaudu. Täpne registreerumise link on toodud iga koolituse juures.
Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto on koostanud kaks kokkuvõtvat teabelehte “Campylobacter spp.toidupatogeenina” ja “Staphylococcus aureus toidupatogeenina”.
Käsitletakse haiguse sümptomeid ja nakatumise viise, patogeenide kasvu mõjutavaid tegureid ning nende hävitamise võimalusi ja tingimusi, riskide vähendamise meetmeid.
Palun tutvuge materjaliga väljaannete lehel.
Eesti Maaülikool korraldab ka käesoleval aastal tasuta täienduskoolitusi toiduhügieeni ja enesekontrolli teemadel.
Registreerumine esimesel poolaastal toimuvatele koolitustele on avatud.
Koolitused toimuvad:
01.02.2019 „Toiduhügieen ja enesekontroll eraelamus toidu valmistamisel“
15.02.2019 „Toidu säilitamisnõuete määramine“
01.03.2019 „Listeria monocytogenes toidupatogeenina”
22.03.2019 „Allergeeniohje toidukäitlemisettevõtte enesekontrolliplaanis“
29.03.2019 „Tootmishügieen ja sanitatsiooni korraldus“
10.-12.04.2019 „Toiduhügieen ja –ohutus, keskaste“
10.05.2019 „Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine“
Täpsema info koolituste sisu ja läbiviijate kohta leiate koolituste rubriigist. Registreerumine täienduskoolitustele toimub Eesti Maaülikooli avatud ülikooli kaudu. Täpne registreerumise link on toodud iga koolituse juures.
