Veebiseminar “Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava”

Mitmeaastase töö tulemusel on valminud “Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava”.

Selle koostamise idee sündis juba 2022. aastal, mil Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala teenusedisaini arenguprogrammi raames otsis ekspertide meeskond lahendusi  pakenditel toidu kohta esitatava teabe loetavuse parandamiseks. Selgeks sai, et kõige suuremat kasu nähakse visuaalses materjalis, mis võiks märgistuse tegijaid toetada – nii jõudiski meeskond hea tava idee ja teostuseni.

Toidu märgistuse ja teksti paigutuse hea tava on välja töötatud koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega. Juhendis sisalduvad praktilised soovitused neile, kes tegelevad toidu märgistamise, pakendimaterjalide valiku ning disaini ja kujundusega. Eelkõige käsitletakse  loetavust mõjutavaid tegureid, mõistele „loetavus“ antakse täpsem sisu visuaalsete ja illustratiivsete näidetega. Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud pakendidisainile spetsialiseerunud agentuur KOOR koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Äsja valminud heast tavast saab täpsemalt kuulda 28. veebruaril kell 14.00-15.00  toimuval veebiseminaril. Heast tavast annab ülevaate Hellika Kallaste Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonnast. Hea tava tutvustust rikastab disaineripoolse vaatega agentuur KOOR. Muu hulgas tuleb juttu märgistuse loomise ja kujundamise protsessist ning väljakutsetest, disainerite tähelepanekutest ja soovitustest.

Veebiseminari osalemiseks tuleb registreeruda pikk.ee lehe kaudu siin. Registreerumine on avatud kuni 27. veebruar kell 16:00. Registreerunutele saadetakse Zoomi link veebiseminaril osalemiseks ürituse toimumise päeval.

Seminar salvestatakse ning see on järelevaadatav lehekülgedel toiduteave.ee ja pikk.ee.

Tegevuskava 2024

Valminud on 2024. aasta tegevuskava, millega planeeritakse selle aasta infopäevade, koolituste, konverentside ja teabematerjalide teemad.

Kokku planeerime 16 infopäeva, 17 koolitust, 3 konverentsi, erinevaid videoloenguid  ja mitmeid teabematerjale. Tegevuste toimumise ajakava avaldame jooksvalt vastavalt toimumisaegade selgumisele. Hõlmatud on lai valik erinevaid toidu ja toiduohutuse teemasid, näiteks toiduhügieen, saasteained, joogivee analüüsimine, märgistamine, laborianalüüsid, kvaliteedijuhtimissüsteemid, toidupatogeenid jne.

Tegevusi viivad ellu Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Maaelu Teadmuskeskus.

Tegevuskava saab tutvuda siin https://toiduteave.ee/tegevuskava/

Maaülikooli koolitused 2024

Eesti Maaülikool on avaldanud täienduskoolituste ajakava 2024. aastaks. 

Planeeritud on järgnevad koolitused, mis toimuvad veebis. Koolitused on sihtrühma kuulujale tasuta. Koolituse sihtrühm on ettevõtete esindajad või füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE), kes tegelevad toidu käitlemisega või sellega seotud valdkondades. Infopäevad on kõigile tasuta. Koolitusel või infopäeval osalemine on enamasti ettevõtte jaoks vähese tähtsusega abi.  Registreerumine on juba avatud!

  1. Toidupatogeenide ülekandeteed, kasvu mõjutavad faktorid ning ohu minimeerimine (1. märts)
  2. Toiduhügieen ja enesekontroll eraelamus toidu valmistamisel (7. märts)
  3. Toidu kestvuskatsed ning tõese säilimisaja määramine (15. märts)
  4. Toiduhügieen ja -ohutus, algaste (22. märts)
  5. Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine (19. aprill)
  6. Patogeenide algallikate välja­selgitamine toidukäitlemise ettevõtetes (3. mai)
  7. Allergeeniohje toidukäitlemisettevõtte enesekontrolliplaanis (23. mai)
  8. Infopäev: Tapale suunatavate loomade ja lindude puhtus (14. juuni)
  9. Toiduhügieen ja -ohutus, keskaste (28.-30. august)
  10. Taimedest pärit sööda- ja toidumürgid (10. september)
  11. Tootmishügieeni tagamine toidu käitlemisel (20. september)
  12. Infopäev: Toiduohutuskultuuri kujundamine ja hindamine toidukäitlemisettevõttes (27. september)
  13. Taimsete toodete mikrobioloogiline ohutus (6. detsember)

Kõik koolitused toimuvad maaülikooli videosilla vahendusel BigBlueButton keskkonnas.

Koolituste info on üleval ka Eesti Maaülikooli avatud ülikooli koduleheküljel, aadressil: https://avatudylikool.emu.ee/koolitused/sihtruhmale/piptoit/

 

Vaata salvestusi!

Oleme avaldanud mitme videoloengu ja seminari salvestused, mis on koondatud lehele https://toiduteave.ee/salvestused/

Oktoobris salvestati 3 veebiseminari Eesti Põllumajanduse Aastanäituse raames.

11.10 veebiseminar: Kuidas kujunevad toidu hinnad?

12.10 veebiseminar: Kas toiduraiskamine on uue ajastu mood?

12.10 veebiseminar: Kes katab kriisi ajal eestlase toidulaua?

Novembris 2023. a salvestatud videoloengus räägib Eesti Maaülikooli professor Mati Roasto teemal „Salmonella (liha)patogeenina“.

https://youtu.be/Oi5u2Re1ZEo?si=wbqLKdP7vj1HOLDb

Detsembris 2023 salvestatud videoloengus tutvustab Eesti Maaülikooli lektor Katrin Laikoja toiduohutuskultuuri olemust ning võimalusi selle kujundamiseks ja hindamiseks.

https://youtu.be/NfAP5IjuQRA?si=GoZXc6OSBpzxhgAA

Eesti Maaülikooli kaasprofessor Terje Elias (PhD) räägib oma videoloengus nitraatidest ja nitrititest köögiviljades. Teemat palju uurinud teadlane selgitab, millest sõltub see, kui palju neid aineid köögiviljades ja mahlades sisaldub ning mida saame teha sisalduse vähendamiseks.

https://youtu.be/s1VRHbO_Sy0?si=i6cJ1daaKxHr912q

Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) riskihindamise osakonna juhtivspetsialist Jüri Ruut räägib videoloengus glükoalkaloidide sisaldusest kartulis ning selle vähendamise võimalustest. Samuti tutvustab ta LABRISes läbiviidud kartulites sisalduvate glükoalkaloidide saadavuse hindamise tulemusi.

https://www.youtube.com/watch?v=B6sJdQHI_og

Tervise Arengu Instituudi toitumise- ja liikumise osakonna vanemspetsialist Hanna Alajõe räägib videoloengus miks toidu koostise parandamine on oluline ning millised on Eestis seni tehtud sammud ja tulevikus planeeritavad tegevused. Ta räägib ka toidu koostise pakendipõhise kaardistamise tulemustest.

https://www.youtube.com/watch?v=83rjrQGyHq4

Uued teabematerjalid

Saime 2023. aasta lõpuks valmis mitu suurema või väiksema mahuga, kuid sisult olulist teabematerjali. Teeme siinkohal kokkuvõtte. 

Toiduohutuskultuuri kohta ilmus kaks kokkuvõtvat materjali. Eesti Maaülikooli lektor Katrin Laikoja koondas ühele lehele 12 võtet toiduohutuskultuuri loomiseks ja toetamiseks. Samuti on ta teinud neljale leheküljele mahtuva kokkuvõtte, kus selgitatakse kuidas kujundada ja säilitada head toiduohutuskultuuri ning kuidas seda mõõta. Materjalid on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/toiduhugieen-ja-enesekontroll/

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava on välja töötatud koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega, et anda märgistuse koostajale ja kujundajale soovitusi hästi nähtava ja loetava märgistuse loomiseks. Heas tavas käsitletakse loetavust mõjutavaid tegureid, eeskätt teabe asukoha, selle paigutuse ja esitusviisi, tüpograafia ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat. Toidualase teabe esitamise ja toidu märgistamise sisulisi nõudeid selgitatakse toidu märgistamise e-käsiraamatus. Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud Koor OÜ koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga ning see on avaldatud https://toiduteave.ee/valjaanded/margistamine/ 

Teabelehes “Kasvamiseks vajavad mikroorganismid sobivat temperatuuri” esitatakse kokkuvõtvalt graafiliselt  temperatuurivahemikud, kus mikroorganismid ei paljune, paljunevad aeglaselt või kiiresti, ning kus hävinevad. Teabelehte on hea välja trükkida ja panna meeldetuletuseks ettevõttes  nähtavasse kohta. Materjal on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/.

Käsiraamatus “Tapale suunatavate loomade ja lindude puhtus” esitatakse Eestis kasutatavad tapaloomade ja -lindude puhtusklassid ning tuuakse välja  meetmeid, millega tagada loomade puhtus farmis, transpordil ja tapamajas. Antakse ülevaade teguritest, miks on oluline, et tapmisele suunatud loomad ja linnud oleksid puhtad ning millised ohud kaasnevad mustade loomade ja lindude tapmisega. Käsiraamatusse on lisatud eri puhtusastmega loomade pilte, et näitlikustada loomade puhtuse hindamise põhimõtteid. Välja on toodud ka nõuded õigusaktidest. Materjali autorid on  Eesti Maaülikooli  kaasprofessor Terje Elias ja professor Mati Roasto. Käsiraamat on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/.

Juhendis “Nõuded toitu käitlevale mikroettevõttele” koondatakse olulised mikroettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded.  Muu hulgas on esitatud Maaeluministri 25.02.2021 määruses nr 21 lubatud mikroettevõtte erisused üldistest hügieeninõuetest. Ka antakse lühiülevaade muudest nõuetest, mida tuleb järgida. Juhendi on välja andnud Toiduliit, koostatud Kairi Ringo ja Katrin Laikoja. Juhend on avaldatud https://toiduteave.ee/valjaanded/toiduhugieen-ja-enesekontroll/

Teabelehes “Allergeeniohje toidu valmistamisel müügiks”  tuletatakse meelde 14 allergiat ja talumatust põhjustavat toiduainet või -toodet, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata ja millest tuleb tarbijat teavitada. Samuti tuuakse välja mõned lihtsad allergeeniohje võtted soovimatute allergiajuhtumite ärahoidmiseks. Materjal on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/keemiline-ohutus/

Uuendtoitu tutvustavas teabematerjalis selgitatakse, mis on uuendtoit ja kuidas käib selle lubamine Euroopa Liidu turule. Antakse põhjalik ülevaade uuendtoiduga seotud teabeallikatest, sealhulgas Euroopa Komisjoni uuendtoidu kataloogist ja liikmesriikide erinevatest nimekirjadest ning räägitakse mustast pässikust, CBD-toodetest ja putukatest uuendtoidu kontekstis.  Teabelehe on koostatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.  Materjal on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/keemiline-ohutus/

 

 

Mis on toiduohutuskultuur?

Toiduohutuskultuuri all mõistetakse ühiseid jagatud väärtusi, uskumusi ja norme, mis mõjutavad töötajate mõtteviisi ja käitumist toiduohutuse osas läbi kogu organisatsiooni. Toiduohutuskultuuri on kirjeldatud ka nii: see on viis, kuidas toiduettevõtte töötaja väljendab oma suhtumist toiduhügieeni ja ohutusse siis, kui keegi teine pealt ei näe. Ettevõtte toiduohutuskultuuri kujundamine, säilitamine ning sellekohaste tõendite esitamine on sätestatud nõudena  isegi toiduhügieeni määruses (EÜ) nr 852/2004.

Toiduohutuskultuur mõjutab ettevõttepere suhtumist toiduhügieeni, nende valmisolekut avameelselt arutada muresid ja jagada erinevaid arvamusi ning pingutust, mida nad toiduohutusele pühendavad. Positiivne toiduohutuskultuur võib kaitsta tarbijaid toidutekkeliste haiguste eest, aga ka ettevõtte head mainet ning võib aidata ära hoida ettevõtte rahalist kahju.

Sellise toiduohutuskultuuri loomine ja säilitamine toiduettevõttes vajab pidevat tööd ning tähelepanu. Võtmetähendusega on pühendunud eestvedamine, juhtide nähtavus, tõhus suhtlemine, koolitus ja juhendamine, kaasamine ning toidusektori parimate toiduohutustavade järgimine.

Mis on toiduohutuskultuur, kuidas positiivset toiduohutuskultuuri kujundada ja säilitada ning kuidas seda mõõta, selgitatakse hiljuti väljaantud teabematerjalides, mis on avaldatud siin https://toiduteave.ee/valjaanded/toiduhugieen-ja-enesekontroll/

Lisaks teabematerjalidele on Eesti Maaülikooli lektor Katrin Laikoja salvestanud videoloengu, mida saab vaadata siit https://www.youtube.com/watch?v=NfAP5IjuQRA