Saime 2023. aasta lõpuks valmis mitu suurema või väiksema mahuga, kuid sisult olulist teabematerjali. Teeme siinkohal kokkuvõtte.
Toiduohutuskultuuri kohta ilmus kaks kokkuvõtvat materjali. Eesti Maaülikooli lektor Katrin Laikoja koondas ühele lehele 12 võtet toiduohutuskultuuri loomiseks ja toetamiseks. Samuti on ta teinud neljale leheküljele mahtuva kokkuvõtte, kus selgitatakse kuidas kujundada ja säilitada head toiduohutuskultuuri ning kuidas seda mõõta. Materjalid on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/toiduhugieen-ja-enesekontroll/
Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava on välja töötatud koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega, et anda märgistuse koostajale ja kujundajale soovitusi hästi nähtava ja loetava märgistuse loomiseks. Heas tavas käsitletakse loetavust mõjutavaid tegureid, eeskätt teabe asukoha, selle paigutuse ja esitusviisi, tüpograafia ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat. Toidualase teabe esitamise ja toidu märgistamise sisulisi nõudeid selgitatakse toidu märgistamise e-käsiraamatus. Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud Koor OÜ koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga ning see on avaldatud https://toiduteave.ee/valjaanded/margistamine/
Teabelehes “Kasvamiseks vajavad mikroorganismid sobivat temperatuuri” esitatakse kokkuvõtvalt graafiliselt temperatuurivahemikud, kus mikroorganismid ei paljune, paljunevad aeglaselt või kiiresti, ning kus hävinevad. Teabelehte on hea välja trükkida ja panna meeldetuletuseks ettevõttes nähtavasse kohta. Materjal on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/.
Käsiraamatus “Tapale suunatavate loomade ja lindude puhtus” esitatakse Eestis kasutatavad tapaloomade ja -lindude puhtusklassid ning tuuakse välja meetmeid, millega tagada loomade puhtus farmis, transpordil ja tapamajas. Antakse ülevaade teguritest, miks on oluline, et tapmisele suunatud loomad ja linnud oleksid puhtad ning millised ohud kaasnevad mustade loomade ja lindude tapmisega. Käsiraamatusse on lisatud eri puhtusastmega loomade pilte, et näitlikustada loomade puhtuse hindamise põhimõtteid. Välja on toodud ka nõuded õigusaktidest. Materjali autorid on Eesti Maaülikooli kaasprofessor Terje Elias ja professor Mati Roasto. Käsiraamat on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/.
Juhendis “Nõuded toitu käitlevale mikroettevõttele” koondatakse olulised mikroettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded. Muu hulgas on esitatud Maaeluministri 25.02.2021 määruses nr 21 lubatud mikroettevõtte erisused üldistest hügieeninõuetest. Ka antakse lühiülevaade muudest nõuetest, mida tuleb järgida. Juhendi on välja andnud Toiduliit, koostatud Kairi Ringo ja Katrin Laikoja. Juhend on avaldatud https://toiduteave.ee/valjaanded/toiduhugieen-ja-enesekontroll/
Teabelehes “Allergeeniohje toidu valmistamisel müügiks” tuletatakse meelde 14 allergiat ja talumatust põhjustavat toiduainet või -toodet, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata ja millest tuleb tarbijat teavitada. Samuti tuuakse välja mõned lihtsad allergeeniohje võtted soovimatute allergiajuhtumite ärahoidmiseks. Materjal on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/keemiline-ohutus/
Uuendtoitu tutvustavas teabematerjalis selgitatakse, mis on uuendtoit ja kuidas käib selle lubamine Euroopa Liidu turule. Antakse põhjalik ülevaade uuendtoiduga seotud teabeallikatest, sealhulgas Euroopa Komisjoni uuendtoidu kataloogist ja liikmesriikide erinevatest nimekirjadest ning räägitakse mustast pässikust, CBD-toodetest ja putukatest uuendtoidu kontekstis. Teabelehe on koostatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Materjal on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/valjaanded/keemiline-ohutus/
Toiduohutuskultuuri all mõistetakse ühiseid jagatud väärtusi, uskumusi ja norme, mis mõjutavad töötajate mõtteviisi ja käitumist toiduohutuse osas läbi kogu organisatsiooni. Toiduohutuskultuuri on kirjeldatud ka nii: see on viis, kuidas toiduettevõtte töötaja väljendab oma suhtumist toiduhügieeni ja ohutusse siis, kui keegi teine pealt ei näe. Ettevõtte toiduohutuskultuuri kujundamine, säilitamine ning sellekohaste tõendite esitamine on sätestatud nõudena isegi toiduhügieeni määruses (EÜ) nr 852/2004.
Toiduohutuskultuur mõjutab ettevõttepere suhtumist toiduhügieeni, nende valmisolekut avameelselt arutada muresid ja jagada erinevaid arvamusi ning pingutust, mida nad toiduohutusele pühendavad. Positiivne toiduohutuskultuur võib kaitsta tarbijaid toidutekkeliste haiguste eest, aga ka ettevõtte head mainet ning võib aidata ära hoida ettevõtte rahalist kahju.
Sellise toiduohutuskultuuri loomine ja säilitamine toiduettevõttes vajab pidevat tööd ning tähelepanu. Võtmetähendusega on pühendunud eestvedamine, juhtide nähtavus, tõhus suhtlemine, koolitus ja juhendamine, kaasamine ning toidusektori parimate toiduohutustavade järgimine.
Mis on toiduohutuskultuur, kuidas positiivset toiduohutuskultuuri kujundada ja säilitada ning kuidas seda mõõta, selgitatakse hiljuti väljaantud teabematerjalides, mis on avaldatud siin https://toiduteave.ee/valjaanded/toiduhugieen-ja-enesekontroll/
Lisaks teabematerjalidele on Eesti Maaülikooli lektor Katrin Laikoja salvestanud videoloengu, mida saab vaadata siit https://www.youtube.com/watch?v=NfAP5IjuQRA
29. oktoobril 2023. a jõustus määrus, millega vähendatakse toidu lisaainetena kasutatavate nitritite ja nitraatide piirnorme teatud toidugruppides. Täpsemalt muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ning komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa toidu lisaainete nitritite (E 249-250) ja nitraatide (E 251-252) osas.
Lisaks väiksematele piirnormidele kehtestatakse ka nitritite ja nitraatide suurimad lubatud jääksisaldused. Need hõlmavad kõikidest allikatest pärit nitriteid ja nitraate (st looduslik sisaldus mõnes koostisosas) toidus alates hetkest, mil toode on valmis turuleviimiseks kuni säilivusaja lõpuni. Juhul kui nitraatide jääksisaldus tootes ületab määruses sätestatud normi, on toidukäitlejal kohustus uurida, mis põhjustas normi ületamise. Uusi piirnorme hakatakse kohaldama kahe aasta pärast alates määruse avaldamisest, mõne toidugrupi puhul ka hiljem.
Toidugrupid, mida muudatus puudutab on 01.7.2 (valminud juust), 01.7.4 (vadakujuust), 01.7.6 (juustutooted (v.a kategooriasse 16 kuuluvad tooted)), 01.8 (piimatoodete analoogid, sealhulgas joogivalgendajad), 08.2 (lihavalmistised, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004), 08.3.1 (kuumtöötlemata lihatooted), 08.3.2 (kuumtöödeldud lihatooted), 08.3.4.1 (traditsioonilised märgsoolatud lihatooted, mida töödeldakse nitriteid ja/või nitraate, keedusoola ning muid koostisaineid sisaldavas lahuses soolamisega), 08.3.4.2 (traditsioonilised kuivsoolatud lihatooted (tooted soolatakse liha pinnale kantud nitriteid ja/või nitraate, soola ning muid koostisaineid sisaldava kuivsoolamisseguga, millele järgneb stabiliseerumine/laagerdumine)), 08.3.4.3 (muud traditsiooniliselt soolatud tooted (sh märg- ja kuivsoolamisprotsesse kasutatakse kas kombineeritult või sisaldab liittoode nitriteid ja/või nitraate või tootesse on enne kuumtöötlemist pritsitud soolalahust)) ja 09.2 (töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed).
Toidu lisaainete puhtuskriteeriume reguleerivas määruses (EL) nr 231/2012 vähendatakse nitritites ja nitraatides arseeni, plii ja elavhõbeda lubatud sisaldust. Uusi nõudeid hakati kohaldama 29. oktoobrist 2023. Enne seda tähtpäeva turule lastud nitriteid ja nitraate, mis vastavad enne muudatust kehtinud nõuetele, tohib toidule lisada 2024. a 29. aprillini ning selline toit tohib turule jääda minimaalse säilivusaja või tarvitamise lõpptähtpäevani.
Määrusega saab tutvuda siit lingilt: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202302108&qid=1698136371514.
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev Lisaainete Ekspertkomitee (JECFA) avaldasid 14. juulil teineteisest sõltumatud hinnangud toidu lisaaine aspartaami tervisemõjude kohta. Mida aspartaamist arvata?
Maablogi postitused selgitavad teemat Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas Mari Reinik ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Marit Priinits.
Postituse leiate siit https://maablogi.ee/2023/07/19/aspartaam-meie-toidulaual-kas-magusaine-tarbimist-tuleks-piirata/
Põhjalikumat teavet saab järgnevatest allikatest:
Teisel poolaastal toimuvad järgnevad koolitused. Koolitused toimuvad kõik veebi teel. Enamusele koolitustest on registreerumine juba avatud! Puuduoleva info avaldame jooksvalt, kui koolituste päevakavad on täpsustunud ja registreerumine avatud.
Koolitused on sihtrühma kuulujale tasuta. Koolituse sihtrühm on ettevõtete esindajad või füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE), kes tegelevad toidu käitlemisega või sellega seotud valdkondades. Koolitusel osalemine on enamasti ettevõtte jaoks vähese tähtsusega abi.
Muna ja munatoodete ohutus ja kvaliteet (25. august) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14345&id_ay_toimumine=20268&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Toiduhügieen ja -ohutus, keskaste (28.-30. august) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=7965&id_ay_toimumine=20155&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Teise osapoole audiitorite koolitus (7. september). Info täpsustamisel.
FSSC 22000 toiduohutuse juhtimissüsteem (26. september). Info täpsustamisel.
Taimedest pärit toidu- ja söödamürgid (3. oktoober) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14343&id_ay_toimumine=20265&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Toiduhügieen ja -ohutus, algaste (6. oktoober ) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=7722&id_ay_toimumine=20154&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Toidu kestvuskatsed ning tõese säilimisaja määramine (20. oktoober) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14246&id_ay_toimumine=20150&systeemi_seaded=3,1,12,1,
IFS Food toiduohutuse juhtimissüsteem (31. oktoober). Info täpsustamisel.
Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine (9. november) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=9682&id_ay_toimumine=20156&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Tootmishügieeni tagamine toidu käitlemisel (17. november) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=12962&id_ay_toimumine=20157&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Toiduhügieen ja enesekontroll eraelamus toidu valmistamisel (1. detsember) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=8662&id_ay_toimumine=20158&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Liha ja lihatoodete hügieen ja ohutus (5. detsember) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14248&id_ay_toimumine=20152&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas 2023. aasta 19. aprillil ohutushinnangu bisfenool A (BPA) kasutamisele toiduga kokkupuutuvates materjalides.
BPA-d kasutatakse polükarbonaadi (plastiliik tähisega PC) ja epoksüvaikude valmistamisel. Polükarbonaadist võivad olla valmistatud näiteks korduvalt kasutatavad joogipudelid ja toidukarbid. Epoksüvaike kasutatakse konservitooside, toidu- ja joogipurkide ja vaatide sisepinnale kantava laki ja pinnakatte valmistamisel.
EFSA teadlased jõudsid järeldusele, et BPA-ga kokkupuude toidu kaudu kujutab terviseohtu inimestele kõigis vanuserühmades ning peamine terviseoht on mõju immuunsüsteemile. EFSA hinnangu aluseks on enam kui 800 teadusuuringut, mis on avaldatud peamiselt aastatel 2013−2018.
Uutele teaduslikele tõenditele tuginedes määrasid EFSA teadlased ainele uue TDI 0,2 nanogrammi (0,2 miljardikku grammist) kehakaalu kilogrammi kohta päevas. See asendab varasema ajutise TDI 4 mikrogrammi (4 miljondikku grammist) kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Uus TDI on 20 000 korda väiksem kui senine ajutine TDI. TDI on hinnanguline ainekogus (väljendatud kehakaalu ühe kilogrammi kohta), mida võib elu jooksul märkimisväärse riskita iga päev tarbida.
EFSA teadusnõuannetele tuginedes peavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid otsutama BPA uue piirmäära või muu spetsiifilise piirangu kehtestamise. BPA toitu eritumise määr on praegu reguleeritud Euroopa Komisjoni plaste käsitleva määrusega nr 10/2011 ja BPA kasutamist lakkides ja pinnetes käsitleva määrusega nr 2018/213.
EFSA teadusliku arvamuse täistekst (inglise keeles) on avaldatud EFSA kodulehel. Maaeluministeeriumi tellimusel tõlgitud bisfenool A (BPA) kasutamist käsitleva ohutushinnangu kokkuvõtet saab lugeda siit.
