Teisel poolaastal toimuvad järgnevad koolitused. Koolitused toimuvad kõik veebi teel. Enamusele koolitustest on registreerumine juba avatud! Puuduoleva info avaldame jooksvalt, kui koolituste päevakavad on täpsustunud ja registreerumine avatud.
Koolitused on sihtrühma kuulujale tasuta. Koolituse sihtrühm on ettevõtete esindajad või füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE), kes tegelevad toidu käitlemisega või sellega seotud valdkondades. Koolitusel osalemine on enamasti ettevõtte jaoks vähese tähtsusega abi.
Muna ja munatoodete ohutus ja kvaliteet (25. august) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14345&id_ay_toimumine=20268&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Toiduhügieen ja -ohutus, keskaste (28.-30. august) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=7965&id_ay_toimumine=20155&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Teise osapoole audiitorite koolitus (7. september). Info täpsustamisel.
FSSC 22000 toiduohutuse juhtimissüsteem (26. september). Info täpsustamisel.
Taimedest pärit toidu- ja söödamürgid (3. oktoober) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14343&id_ay_toimumine=20265&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Toiduhügieen ja -ohutus, algaste (6. oktoober ) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=7722&id_ay_toimumine=20154&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Toidu kestvuskatsed ning tõese säilimisaja määramine (20. oktoober) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14246&id_ay_toimumine=20150&systeemi_seaded=3,1,12,1,
IFS Food toiduohutuse juhtimissüsteem (31. oktoober). Info täpsustamisel.
Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine (9. november) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=9682&id_ay_toimumine=20156&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Tootmishügieeni tagamine toidu käitlemisel (17. november) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=12962&id_ay_toimumine=20157&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Toiduhügieen ja enesekontroll eraelamus toidu valmistamisel (1. detsember) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=8662&id_ay_toimumine=20158&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Liha ja lihatoodete hügieen ja ohutus (5. detsember) Täpsem info: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=14248&id_ay_toimumine=20152&systeemi_seaded=3,1,12,1,
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas 2023. aasta 19. aprillil ohutushinnangu bisfenool A (BPA) kasutamisele toiduga kokkupuutuvates materjalides.
BPA-d kasutatakse polükarbonaadi (plastiliik tähisega PC) ja epoksüvaikude valmistamisel. Polükarbonaadist võivad olla valmistatud näiteks korduvalt kasutatavad joogipudelid ja toidukarbid. Epoksüvaike kasutatakse konservitooside, toidu- ja joogipurkide ja vaatide sisepinnale kantava laki ja pinnakatte valmistamisel.
EFSA teadlased jõudsid järeldusele, et BPA-ga kokkupuude toidu kaudu kujutab terviseohtu inimestele kõigis vanuserühmades ning peamine terviseoht on mõju immuunsüsteemile. EFSA hinnangu aluseks on enam kui 800 teadusuuringut, mis on avaldatud peamiselt aastatel 2013−2018.
Uutele teaduslikele tõenditele tuginedes määrasid EFSA teadlased ainele uue TDI 0,2 nanogrammi (0,2 miljardikku grammist) kehakaalu kilogrammi kohta päevas. See asendab varasema ajutise TDI 4 mikrogrammi (4 miljondikku grammist) kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Uus TDI on 20 000 korda väiksem kui senine ajutine TDI. TDI on hinnanguline ainekogus (väljendatud kehakaalu ühe kilogrammi kohta), mida võib elu jooksul märkimisväärse riskita iga päev tarbida.
EFSA teadusnõuannetele tuginedes peavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid otsutama BPA uue piirmäära või muu spetsiifilise piirangu kehtestamise. BPA toitu eritumise määr on praegu reguleeritud Euroopa Komisjoni plaste käsitleva määrusega nr 10/2011 ja BPA kasutamist lakkides ja pinnetes käsitleva määrusega nr 2018/213.
EFSA teadusliku arvamuse täistekst (inglise keeles) on avaldatud EFSA kodulehel. Maaeluministeeriumi tellimusel tõlgitud bisfenool A (BPA) kasutamist käsitleva ohutushinnangu kokkuvõtet saab lugeda siit.
Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonnas on valminud ülevaated Euroopa Liidu tasandil aktuaalsetest toidu ja sööda saasteainete teemadest. Ülevaadete eesmärk on anda ettevõtetele teavet arvamuse avaldamiseks ning vajadusel töö kohandamiseks uute nõuetega. Kokkuvõtetes räägitakse planeeritavatest muudatusest, tuuakse välja hiljuti jõustunud nõuded ning antakse viiteid olulistele muudele infoallikatele.
Näiteks on seekordsetes ülevaadetes välja toodud, et alates 25. maist kohaldatakse uut toidu saasteainete määrust. Uus komisjoni määrus (EL) 2023/915 asendab varasemat saasteainete määrust (EÜ) nr 1881/2006, mida oli korduvalt muudetud ning mis vajas tervikuna ühtlustamist. Uuestisõnastamisel täpsustati määrust ja muudeti määruse ülesehitus lihtsamini loetavaks. Saasteainete piirnormid on määratletud mükotoksiinidele (nt ohratoksiin A, ergotalkaloidid), ergotsklerootsiumitele, taimetoksiinidele (nt pürrolisidiinalkaloidid, Δ9-THC), metallidele (nt elavhõbe, arseen), dioksiinidele ja PCBdele, PAH-idele jpt. Piirnormist suurema saasteainesisaldusega toitu ei tohi turule viia ning seda ei tohi ka kasutada toidu koostises ega muu toiduga segada.
Keskkonnast tulenevate ja tööstuslike toidu saasteainete teemade värske ülevaate leiate SIIT.
Ülevaates on teemadeks niklisisalduse võimalikud piirnormid ja seiresoovitused, anorgaanilise arseeni piirnormid kaladele ja mereandidele, eeldatavalt aasta teisel poolel jõustuvad kaadmiumi piirnormid söödava lõikheina mugulatele ja teatud kultuurseentele ning muudki. Välja tuuakse ka hiljutised seiresoovitused ainetele, mille osas peaksid liikmesriigid ja toidukäitlejad tegema seiret ning esitama kogutud andmed Euroopa Toiduohutusametile (EFSA).
Põllumajanduslike toidu ja sööda saasteainete teemade värske ülevaate leiate SIIT.
Ülevaates tuuakse muu hulgas välja, et arutelu all on mükotoksiinide T-2 ja HT-2 võimalike piirnormide määratlemine ja DON-i piirnormide langetamine teraviljade ja teraviljatoodete puhul. Sügisel on kavas alustada ka toidu saasteainete määruses toodud ergotsklerootsiumite ja –alkaloidide piirnormide ülevaatamisega. Lisaks käsitletakse põllumajanduslike saasteainete ülevaates põhjalikult planeeritavaid muudatusi erivate söödas leiduvate saasteainete normide osas.
Arutelu all olevate piirnormide saavutatavuse hindamiseks ootab Maaeluministeerium käitlejate seisukohti, võimalusel koos analüüsitulemustega. Käitlejatelt saadud sisendit kasutatakse üksnes Eesti seisukoha kujundamiseks ja mitte ettevõtte tegevusele hinnangu andmiseks või meetmete võtmiseks. Küsimuste ja ettepanekute korral võtke ühendust: Anneli Haugas anneli.haugas@agri.ee
Täiendavalt toidu saasteainetest: Maaeluministeeriumi koduleheküljelt https://www.agri.ee/toiduohutus-toidumargistus/toiduohutus/keemiline-ohutus#saasteained
Sageli on küsitud täpsemat teavet toiduga kokkupuutuvate plastist materjalide ja esemetega koos nõutavate dokumentide kohta. Millised on vastavusdeklaratsiooni koostamise põhimõtted, kuidas toidukäitleja neid dokumente peaks lugema, mis peab kindlasti olema välja toodud, millistele määrustele viidatud?
21. märtsil 2023 toimunud veebiseminaril rääkis nendest teemadest detailselt Külli Suurvarik, Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik. Järelevaadatavas loengus selgitab ta, mis on vastavusdeklaratsiooni eesmärk, millistesse turustamisetappidesse peab see jõudma ning millised andmed tuleb vastavusdeklaratsioonil esitada.
Loengu salvestus on avaldatud lehel https://toiduteave.ee/salvestused/.
Loengu slaidid saate alla laadida SIIT
Sageli on küsitud täpsemat teavet plastist materjalide ja esemetega koos nõutavate dokumentide kohta. Millised on vastavusdeklaratsiooni koostamise põhimõtted, kuidas toidukäitleja neid dokumente peaks lugema, mis peab kindlasti olema välja toodud, millistele määrustele viidatud?
21. märtsil algusega kell 14.00 toimuval veebiseminaril räägib nendest teemadest Külli Suurvarik, Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik. Seminaril selgitab ta, mis on vastavusdeklaratsiooni eesmärk, millistesse turustamisetappidesse peab see jõudma ning millised andmed tuleb vastavusdeklaratsioonil esitada.
Veebiseminar toimub zoom-keskkonnas, osalemiseks ei pea registreeruma. Seminari pikkus on kuni 1 tund.
Seminar salvestatakse ja salvestus avaldatakse lehel https://toiduteave.ee/salvestused/, kuid otse seminari vaatajate eeliseks on võimalus esitada lektorile küsimusi. Olete oodatud!
Zoom-vebinariga liitumiseks vajutage sellele lingile https://us02web.zoom.us/j/89100473190
Eelmise, 2022. aasta sügis-talvel toimusid lühikesed veebiseminarid erinevatel toidu ja toiduohutuse teemadel. Seminarid on salvestatud ja kõik need leiate lehelt https://toiduteave.ee/salvestused/
12. oktoobril toimunud vestlus-veebiseminaril räägiti professor Mihkel Zilmeriga toidu ja toitainete julgeolekust ning arutleti, kas riiklikud toitumissoovitused on tänases situatsioonis ajakohased ja vajalikud ning kellele eelkõige peaks soovitused olema suunatud.
25. oktoobril toimunud veebiseminaril rääkis toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plasti määrusega seonduvast Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Külli Suurvarik. Seminaril tutvustati 10.10.22 jõustunud määruses kasutatavaid termineid, ringlussevõetud plasti turulelaskmise tingimusi, vastavusdeklaratsioone, ELi registris esitatavaid andmeid ja ka nõuetele ülemineku sätteid.
7. novembril toimunud veebiseminaril rääkisid Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi riskihindamise osakonna juhataja Mari Reinik ning Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Piret Priisalu. Käsitleti toiduohutuse riskide hindamise põhimõtteid ja protsessi, tutvustati riskihindamise alaseid tegevusi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis ning anti infot, millised e-teenused on kasutusele võetud EFSA-ga suhtlemiseks ja riskihindamisprotsessi jälgimiseks.
24. novembril toimus Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto veebiseminar teemal „Kampülobakterid toidupatogeenina“. Kampülobakter (Campylobacter spp.) on kõige sagedasem toidutekkeliste bakteriaalsete gastroenteriitide põhjustaja Eestis ja Euroopa Liidus. Loeng keskendus kampülobakterite olulisusele, allikatele, ülekandeteedele ning toiduohutuse riskide vähendamise võimalustele.
8. detsembril toimunud veebiseminaril rääkis hoonete biokahjustuste ekspert Kalle Pilt sellest, kus ja milliseid hallitusseeni meie ümber on, millal hallitusseened meile ohtlikuks saavad, kuidas mõõta hallitusseente hulkasid ja määratleda liike ning kuidas tervisele ohtlikku olukorda ennetada või vältida.
13. detsembril rääkis Hellika Kallaste Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonnast sellest, kuidas teenusedisaini arenguprogrammi raames otsis selge märgistuse meeskond lahendusi toidupakendite loetavuse parandamiseks. Tutvustati, millega meeskond programmi vältel tegeles, mida uut ja silmiavavat teada saadi, milliste võimalike lahendusteni jõuti ning millised on edasised plaanid.
Avaldatud on ka 2 uut videoloengut.
Mari Reinik, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi riskihindamise osakonna juhataja, käsitleb loengus akrüülamiidi omadusi, leidumist, toksilist toimet ja sisaldust teatud toitudes. Samuti selgitab ta akrüülamiidi tekke ja sisalduse vähendamise võimalusi kartuli-, leiva-, teravilja- ja väikelastetoodetes ning kohvis.
Märgistamise e-käsiraamatut käsitlevas videoloengus tutvustab käsiraamatu tekstide koostaja Kairi Ringo käsiraamatu ülesehitust ja sisu ning rakenduse „Koosta märgistus“ kasutusvõimalusi.
Lühikeste veebiseminaride formaadiga jätkame ka 2023. aastal. Seminaride toimumisest anname teada oma veebilehel, veebilehel pikk.ee ning saadame info ka teavituste saamiseks registreerunud inimestele. Seminaridel osalemiseks ei ole vaja registreeruda, seminaride toimumise veebikeskkonna lingid avaldatakse eelteadete juures.
